Tõrva keskväljaku serva on üleöö kerkinud üks astrofotograafiaring. Sõna otseses mõttes. Tegemist välinäitusega fotodest, mis on aastate jooksul kogunenud siitsamast Tõrvast öötaevast pildistades. Tänada tuleb sellise idee ja teostuse eest eelkõige Tõrva vallavalitsuse liikmeid ja linnahoolduse väsimatut meeskonda.
Astromaania
Astronoomiast Tõrva Astronoomiaklubi vahendusel
neljapäev, 18. aprill 2024
Tõrva astronoomiaklubi näitus Tõrva keskväljakul
Uus supernoova meie lähiümbruses
Nädala eest muutus meist 22 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas NGC 3621 nähtavaks üks supernoova. Tegemist esimese selles galaktikas leitud supernoovaga, mis kannab tähist SN 2024ggi ning mis näib kuuluvat päritolu järgi tüüp II supernoovade hulka. See tähendab, et tegemist on massiivse tähe kollapsil tekkinud täheplahvatusega. Alles jäi sellest kas neutrontäht või must auk.
Foto: Damian Peach Foto: Damian Peach Foto galaktikast 2011. aastal. Praegu selles säravast supernoovast polnud toona märkigi. Allikas: ESO/Joe DePasquale
NGC 3621 leiab Hüdra tähtkuju alumisest servast, mis paraku Eestist jääb silmapiiri alla. Aga pole ilmselt lugu, kuna supernoovat on näha vaid teleskoobiga ja sedagi pikkade säriaegade puhul.
kolmapäev, 17. aprill 2024
Astronoomiaklubi astrofotod: Kuu ja selle lähivõtted
Eile sai lisaks Kuu üldvaatele sellest ka paar lähivõtet jäädvustatud. Nendeks kohtadeks oli Kuu mägine piirkond selle põhjapoolkeral ja kraatriline lõunapoolkera. Kuna esimese lähivaate sisse jäi mitu huvitavat mäestiku ja ka Apollo 15 mehitatud missiooni maandumispaik, sai need kaardile märgitud. Pange tähele, et Kuu suurimad mäestikud kannavad kuulsate mägestikega analoogseid nimesid. Näiteks Kuu Alpidest leiab samuti Mount Blanci nimelise tipu.
Panoraamfoto Apollo 15 maandumispaigast ja taustal kõrguvast Apenniinide mäestikust. |
Apollo 15 fotodel paistab Maalt vaadates kaljusid meenutav mäestik petlikult lauge. Tegelikult kõrgub see kilomeetreid üle tasandiku.
Astronoomiaklubi astrofoto: Kuu
Eilne foto 59,2% valgustunud Kuust. Taevas oli ta küll muidugi püstiselt, aga kuna kosmoses eelistatud suunad puuduvad, siis...
Täissuuruses: https://www.astrobin.com/full/ztrb6b/0/
Avastati massiivseim stellaarne must auk
Avastatud on seni massiivseim niinimetatud stellaarne must auk Linnutees, mis asub meist "vaid" 1926 valgusaasta kaugusel Kotka tähtkuju suunas. Sellega on see meile ühtlasi teine lähim must auk*.
esmaspäev, 15. aprill 2024
Chandra röntgenobservatooriumi eelarve hakkab kahanema
Märtsis ilmunud NASA eelarve 2025. aastaks näeb ette tõsiseid kärpeid Chandra röntgenobservatooriumi kuludele. Plaani kohaselt eraldatakse 2023. aastal 68,3 miljonit dollarit saanud projektile järgmisel aastal 42,1 miljonit, 2026. aastal 26,6 miljonit dollarit ning kümnendi lõpuks võib eelarve kahaneda vaid 5 miljoni dollarini aastas. Sisuliselt kahandatakse sellise plaaniga hetkel täies elujõus observatooriumi töö miinimumile. Arusaadavalt on see röntgenobservatooriumiga igapäevaselt töötavatele astronoomidele enam kui kurb uudis.
Tycho supernoovajäänuk. Supernoova nähti Maalt 1572. aastal. |
Jupiter röntgenkiirguses. Eriti heledalt on näha selle poolustel esinevaid virmalisi. |
Crabi supernoovajäänuk (M1) röntgenkiirguses. |
pühapäev, 14. aprill 2024
2024. aasta täielik päikesevarjutus Põhja-Ameerika kohal
Mõned valitud fotod esmaspäeval Põhja-Ameerika kohal toimunud täielikust päikesevarjutusest. Kommentaarides ka paar videot.
Foto: Hunter Wells |
Foto: Ryan Spangenberg |
Foto: Marybeth Kiczenski |
Foto: Kaixiang Wang |
Foto: Daniele Gasparri |
Foto: Taras Rabarskyi |
Foto: Yifan Xu (õhupalliga Texase kohalt) |
Foto: Andrew McCarthy (foto on tehtud viie erineva kaameraga ning tähed on jäädvustatud kuus kuud varem täpselt samast kohast taevas, mille ette Päike ja Kuu esmaspäeval jõudsid) |
Foto: Mike Borman |
Foto: Kyle Denny |
Foto: Michael A. Stecker |
Foto: Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt |
Foto: Gregorio Perez |
Foto: Bobby Goddin |
Foto: Petr Horálek, Josef Kujal ja Milan Hlaváč (fotol on suurendatud komeet SOHO-5008. Tegemist vahetult enne varjutust avastatud väiksema komeediga, mis ei ole silmaga nähtav). |
neljapäev, 11. aprill 2024
Maast möödub auto mõõtu asteroid
Täna õhtul möödub Maast lähimas punktis 12 320 kilomeetri kauguselt (peaaegu Maa läbimõõt) asteroid 2024 GJ2. Tegemist 2,2 kuni 5 meetrise läbimõõduga kivimürakaga, mis Maaga kohtudes tekitaks taevas üsna muljetavaldava vaatepildi ning suure tõenäosusega jõuaks sellest mõned tükid ka maapinnani. Seekord ohtu kokkupõrkeks õnneks pole.
Maa ja 2024 GJ2 asteroidi trajektoorid Päikesesüsteemis. 2024 GJ2 asteroidi trajektoor Maast möödudes.
Asteroid asub Maale kõige lähemal Eesti aja järgi kell 21:31 ja liigub sellel ajal Amburi tähtkujus. Selle maksimaalne heledus on kõvasti allpool silmaga nähtavuse määra, kuid teleskoobiga õigesse kohta vaadates oleks seda näha pisikese tähtede taustal liikuva täpiga.
kolmapäev, 10. aprill 2024
Starlinki satelliidid orbiidil
Animatsioon SpaceX-i Starlink satelliitide arvu kasvust viimase viie aasta jooksul. Hetkel on neid orbiidile lennutatud kokku pea kuus tuhat (millest paarsada on rikkis või orbiidilt alla toodud) ning kusagil sama palju ootab veel lähiaastatel starti. Tulevikus võib ainüksi Starlinki satelliitide arv küündida 34 400-ni, millele lisanduvad sarnast teenust pakkuvate konkurentide satelliidid.
teisipäev, 9. aprill 2024
Päikesevarjutust ei tasu palja silmaga vaadata
Näib, et inimesed kippusid vaatamata hoiatustele eilset päikesevarjutust Põhja-Ameerika kohal palja silmaga vaatlema. Google otsingud fraasidega "silmad valutavad", "mu silmad valutavad" ja "miks mu silmad valutavad" tiheduse tõus enne ja pärast varjutust.