Astronoomiaklubi astrofoto: lähivõte Veenusest

Eile sai üle pika aja pildistatud Maa tulist kaksikplaneeti Veenust, mis särab õhtuti läänetaevas väga heleda Ehatähena (hommikuti paistvat Veenust kutsutakse Koidutäheks). Veenuse pinnatemperatuur on tänu ekstreemsele kasvuhooneefektile ligi 475 kraadi ehk seal on kuumem kui praeahjus. Lisaks on sealne atmosfäärirõhk umbes sama nagu Maal kilomeetri sügavusel ookeanis.

Nähtavas valguses vaatlejale on planeet mässitud pidevasse ja peaaegu ühtlasesse pilvkattesse, mis peegeldab väga hästi päikesevalgust. Tänu sellele ja planeedi lähedusele Maale on Veenus hetkel ja veel mitu kuud taeva kõige heledam objekt Päikese ja Kuu järel.

Foto on tehtud läbi 203/1200mm Newton teleskoobi (+2xBarlow), kaamera ZWO ASI071MC-Pro (projekt on ellu viidud kohaliku omaalgatuse programmi toel). 30 tuhandest kaadrist stäkitud parimad 5%. Töödeldud PIPP, Autostakkert, Registax, PS.

Albert Einstein uudishimust ja püüdest reaalsust mõista

 

Avaldati Artemis II missiooni astronaudid

Autor: Üllar Kivila

Eile avaldati praeguse plaani kohaselt 2024. aasta novembris startiva Artemis II astronaudid, kellest saavad esimesed inimesed sel sajandil (täpsemalt viimase 52 aasta jooksul), kes Maa lähisorbiidist kaugemale lendavad. Artemis II teeb plaani kohaselt ühe möödalennu Kuust sarnasel trajektooril Apollo 13 missiooniga, kuid loodetavasti ilma selle missiooni viperusteta.

Vasakult paremale: Christina Koch, Victor Glover, Reid Wiseman (istub) ja Jeremy Hansen.

Missiooni komandör: Gregory Reid Wiseman (47), hariduselt arvutitehnik ja süsteemiinsener, teinud karjääri USA mereväe katselendurina. Liitus NASA astronaudiprogrammiga 2009. aastal ning on varem lennanud 6 kuuks ISS pardale 2014. aastal ning käis selle käigus 2 korda skafandriga välitöödel.

Piloot: Victor Glover (46), hariduselt insener, osalenud lendurina Iraagi sõjas ning hiljem töötanud USA mereväe katselendurina. Liitus NASA astronaudiprogrammiga 2013. aastal ning lendas 2018. aastal SpaceXi esimese kommertslennuga Crew-1 pooleks aastaks ISS pardale ning käis selle käigus 4 korral välitöödel.

Missiooni spetsialist: Christina Koch (44), hariduselt füüsik ja elektrotehnik. Töötanud pikalt erinevates ilmastikuvaatlusjaamades, muuhulgas veetnud mitu polaartalve Antarktikas. Töötanud NASAs alates 2001. aastast ning osalenud Juno ja Van Alleni kosmosesondide instrumentide väljatöötamisel. NASA astronaut alates 2013. aastast ning veetis 11 kuud ISSi pardal 2019.-2020. aastal. Käinud 6 korral välitöödel.

Missiooni spetsialist: Jeremy Hansen (47), hariduselt füüsik, teeninud Kanada õhuväe piloodina ning alates 2009. aastast Kanada Kosmoseagentuuri astronaut. Töötanud "akvanaudina" veealuses Aquariuse laboris 2014. aastal, varasemalt kosmosesse lennanud ei ole.

Artemis II missiooni lühiülevaade.

Messier 14 kerasparv Hubble kosmoseteleskoobis

Märtsi keskel pildistas vana-hea Hubble kosmoseteleskoop Maokandja tähtkujus asuvat kerasparve, mis kannab kuulsas Messieri kataloogis 14. järjekorranumbrit (M14). Prantsuse komeedikütist Charles Messieri poolt 1764. aastal avastatud parv sisaldab umbes 100 valgusaastase läbimõõdu juures kusagil 150 tuhat tähte ning asub meist 30 tuhande valgusaasta kaugusel kõrgel Linnutee ketta kohal (või all - oleneb kuidas vaadata). M14 on vaid üks umbes 150st Linnutee keskme ümber tiirlevast kerasparvest, mis kujutavad endast väga iidseid kerajaid tähekooslusi, mille teke ja evolutsioon on veel tänaseni suhteliselt ebaselge. Kümneid tuhandeid kuni miljoneid tähti sisaldavaid kerasparvi on leitud praktiliselt kõikide galaktikate koosseisust ja mõnedel juhtudel tuhandete kaupa.

Täissuuruses: https://www.nasa.gov/.../hubble_m14_wfc3_1flat_cont_final...

Nagu fotolt näha võib, on kerasparves leiduvate tähtede tihedus väga suur. Kusjuures selliselt kauguselt näeme me neist vaid kõige suuremaid ja heledamaid - neist sinisemad on kuumad ja noored, punased vanad ja jahedamad. Nõrgemaid ja pisemaid tähti (näiteks punasteks kääbusteks kutsutud tähti) leidub seal tõenäoliselt veel sadu kordi rohkem. Neid me kahjuks näha ei suuda, kuid läbi kavalate massimõõtmiste on võimalik nende olemasolu eeldada. Tähtede enneolematu tihedus tähendab ka seda, et kerasparved on ühed vähestest paikadest Linnutees, kus aeg-ajalt võivad aset leida tähtede omavahelised põrked. Mujal on tähtedevahelised kaugused võrreldes nende mõõtmetega lihtsalt nii suured, et kahe tähe omavaheline kohtumine on praktiliselt olematu tõenäosusega.

Astronoomiaklubi astrofotod: aprillikuu

Kui taevas on 89% valgustatud Kuu, siis ei jää eriti midagi muud üle kui seda pildistada. Foto on tehtud eile õhtul. Kokku pandud kusagil 300st parimast kaadrist.

203/1200mm Newton teleskoop, monteering EQ6R-PRO, kaamera ZWO ASI071MC-Pro (projekt on ellu viidud kohaliku omaalgatuse programmi toel). Töödeldud PIPP, Autostakkert, Registax, PS.

Maa, ISS ja kosmosesüstik Endeavour

Tükike meie planeeti ja selle ümber tiirlev Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) kosmosesüstik Endeavouri pardalt. Foto on tehtud 2007. aasta augustis peale süstikumeeskonna üheksapäevalist missiooni (STS-118) kosmosejaama juures.

Milline vaade avaneks Pluuto orbiidil tiireldes?

All videoanimatsioon, mis on kokku pandud Pluutost 2015. aastal möödalennu sooritanud New Horizon sondi fotomaterjali ja kõrgusandmete põhjal. Tegelikkuses kihutas New Horizon kääbusplaneedist mööda 12 500 kilomeetri kaugusel selle pinnast ja kiirusel peaaegu 14 kilomeetrit sekundis, tehes selle käigus nii palju fotosid ja mõõtmisi kui võimalik. Animatsioonis on Pluuto jäine ja üllatuslikult hõredat atmosfääri omav pind valgustatud oluliselt rohkem, kui see näiteks inimsilmale paistaks. Pluuto asub Päikesest kusagil 40 korda kaugemal kui Maa ja viibib seetõttu igaveses hämarikus.

Peale kääbusplaneedi enda (mis kuulus veel sondi stardi ajal 2006. aastal planeetide hulka) pildistas New Horizon veel selle viit kuud - Charoni, Styxi, Nixi, Kerberost ja Hydra. Neist kaugelt kõige suurem on Charon, mis on Pluutost vaid kaks korda väiksema läbimõõduga (606 kilomeetrit).

New Horizon on endiselt töökorras ning kursil, mis viib selle lõpuks Päikesesüsteemist välja tähtedevahelisse ruumi miljarditeks aastateks rändama. Sellise vägiteoga on hakkama saanud vaid veel neli inimkätega ehitatud sondi - Pioneer 10, Pioneer 11, Voyager 1 ja Voyager 2. New Horizon peaks suutma Maale andmeid saata veel 2030ndate aastateni ning üheks selle viimaseks ülesandeks saab Maa pildistamine kaugemalt kui seda on eales tehtud.

Astronoomiaklubi astrofoto: Kuusirp

Meie eilne esimene kohmakas katse uue astrokaamera (ja tarkvara) abil pildistada Kuud. Seda siis tegelikult kevadiselt valges taevas ja pilvede vahelt. Süvataevas peab veel ootama...

Kuu oli valgustatud 36%. Täna on Kuu valgustatud juba 45% ulatuses.

Pildistatud läbi 203/1200mm Newton teleskoobi, monteering EQ6R-PRO, kaamera ZWO ASI071MC-Pro (projekt on ellu viidud kohaliku omaalgatuse programmi toel). Töödeldud PIPP, Autostakkert, Registax, PS.

Helkivad ööpilved Marsil

Eelmisel nädalal kirjutasime kuidas marsikulgur Curiosity leidis planeedi pinnalt lebamas võrdlemisi koguka raud-nikkel meteoriidi. Curiosity noorem kaksik Perseverance, mis otsib 2021. aasta veebruarist Jezero nimelise kraatri põhjast märke ammusest elust, pildistas umbes samal ajal Marsi öötaevas pilvi, mis peaksid eestlastele suveöödest tuttavad näima. Tegemist on niinimetatatud polaarmesosfääripilvede ehk helkivate ööpilvedega. Nii nagu Maal, muutuvad ka Marsil need atmosfääri ülemisest kihtides asuvad pilved nähtavaks ja helkivaks suvisel ajal, mil nende kõrgus ja lähedus poolustele on piisav, et olla Päikese poolt terve öö valgustatud. Erinevalt aga maisetest veejääkristallidest koosnevatest pilvedest, on Marsi helkivad ööpilved (ja ka teised harvad pilved) tehtud peamiselt süsihappekristallidest.

Helkivad ööpilved Marsi taevas 18. märtsil.

Fototöötlus Kevin M. Gill.

Võrdlus maisete (vasakul) ja Marsi taevas paistvate helkivate ööpilvedega.

Tõrva Astronoomiaklubi sai endale Kohaliku omaalgatuse programmi toel astrokaamera

Meil on hea meel teatada, et meie projekt "Astrokaamera Tõrva Astronoomiaklubile" Valgamaa Kohaliku omaalgatuse programmi 2022. aasta sügisvoorus sai positiivse otsuse. Seda juba tegelikult kolm kuud tagasi. Peale pikka ootamist, jõudis projekti toel rahastatud kaamera viimaks ka kohale ja kuigi selle katsetamist süvataeva pildistamisel on siiani seganud pilvised ilmad, loodame lähipäevadel (või nädalatel) selle kaudu teieni tuua jäädvustusi meie tähistaevas peituvatest udukogudest, galaktikatest, täheparvedest ja planeetidest.

Tegemist on siis ZWO ASI071MC-pro kaameraga, mis on mõeldud spetsiaalselt astrofotograafiaks. Võrreldes näiteks tavafotograafias kasutatavate DSLR kaameratega (meie senine kaamera oli Nikon D5600) on astrokaamera tundlikum, töötab laiemas spektrivahemikus ning selle sensor on jahutatav kuni -40 kraadi ümbritsevast madalamale temperatuurile. Selle viimase funktsiooni mõtteks on hoida pikkade säriaegadega fotod võimalikult müravabad.

Täpsemad andmed kaamera kohta leiab siit: https://astronomy-imaging-camera.com/product/asi071mc-pro

Täname südamest Valgamaa Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) ja selle viieliikmelist hindamiskomisjoni!