Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt jäädvustatud aegvõte lennust üle öise Euroopa.
esmaspäev, 27. veebruar 2023
kolmapäev, 22. veebruar 2023
Kuu, Veenus ja Jupiter
Kui veel kiiresti õue joosta ja lääne suunas vaadata, siis peaks näha olema huvitav vaatepilt, kus lähestikku paistavad kolm hetkel öötaeva kõige heledamat objekti. Need on Kuu, sellest paremal asuv planeet Veenus ja Kuu kohal paistev hiidplaneet Jupiter.
Näivat heledust määraval skaalal (mis dateerub üle kahe tuhande aasta eest elanud Ptolemaioseni) on need vastavalt mag -7,12 kaheksa protsenti valgustatud Kuu jaoks, mag -4 Veenuse jaoks, mis on meie jaoks 87% valgustatud ja mag -2,11 Jupiteri puhul. Kaugustest rääkides asub Kuu meist hetkel 367 000 kilomeetri kaugusel, Veenus 210 000 000 kilomeetri kaugusel ja Jupiter 854 000 000 kilomeetri kaugusel.
Plejaadid infrapunas
Enamik tähistaevaga tutvust teinud inimestest peaksid sügisesest ja talvisest taevast suurema vaevata üles leidma Sõela - meile kõige lähema hajustäheparve, mis paistab otsekui miniatuurne Suur Vanker Sõnni tähtkuju keskel. Rahvusvaheliselt tuntakse seda mütoloogiliste Plejaadide ehk Seitsme õe järgi või jaapanipäraselt Subaru* nime all. Prantsuse komeediküti Charles Messieri kuulsas 110-liikmelises heledate objektide kataloogis kannab see järjekorranumbrit 45.
pühapäev, 19. veebruar 2023
Parsonstowni leiviaatan
Sellel nädalal 178 aastat tagasi nägi "esimest valgust" toona maailma suurim teleskoop - Parsonstowni leviaatan, mille loojaks oli Iiri astronoom, naturalist ja insener William Parsons (Rosse kolmas krahv). 183 sentimeetrise peegli ja 16 meetrise fookuskaugusega teleskoop püsis maailma suurimate vaatlusriistade esiotsas järgnevad 72 aastat, kuni 1917. aastal California Mount Wilsoni observatooriumisse ehitatud Hookeri teleskoop (2,5m) selle tiitli üle lõi.
![]() |
Parsonsi joonistus M1 udust, mille ta nimetas kuju tõttu Krabi uduks. Tegemist on tegelikult 1054. aastal taevas märgatud supernoovast alles jäänud paisuva supernoovajäänukiga. |
![]() |
Joonistus peegli vahetamisest, mida pidi tegema umbes iga 6 kuu tagant. |
reede, 17. veebruar 2023
Pandora parve gravitatsioonilääts
Avaldatud on järjekordne vapustav ülesvõte James Webbi kosmoseteleskoobilt. Fotol, mille tegemiseks kogus 6,5 meetrise peegliga teleskoopl kokku 30 tundi valgust, paistab Skulptori tähtkuju suunas asuv galaktikate parv nimega Pandora (Abell 2744). Tegelikult koosneb see meist umbes nelja miljardi valgusaasta kaugusel asuv (mega)parv kolmest, paarisada miljonit valgusaastat laias alas paiknevast galaktikaparvest (fotol heledamad kogumid). Parved ise ja nende kombineeritud mass kõverdab sõna otseses mõttes ruumi ja seega seda läbivat valgust. See lubab tekkida ühel universumi suursugusemal, veidramal ja kasulikumal nähtusel - gravitatsiooniläätsel. Nimelt on parvede ümber paistvad sajad punakad ja kaarjad objektid tegelikult kaugel-kaugel parvede taga asuvad galaktikad, mille kujutised on parvede gravitatsioonis suurendatud, moonutatud ja mõnedel juhtudel dubleeritud. Tänu taolistele kosmilistele läätsedele saavad astronoomid näha ja uurida galaktikaid, mis oleksid oma kauguse tõttu isegi Webbi jaoks vaid veidi enam kui punktid.
teisipäev, 14. veebruar 2023
Ennustatud asteroidi põlemine taevas
Ööl vastu tänast sisenes Maa atmosfääri ja põles Inglismaad ja Euroopat eraldava väina kohal heleda boliidina ära umbes meetrise läbimõõduga asteroid 2023 CX1. Ehkki taoliste mõõtmetega külalisi satub meie planeediga kokku ilmselt mitu tükki kuus, jäävad neist paljud märkamatuks. On ju enamus meie planeedist kaetud veega või väga hõreldalt asustatud, päevasel ajal on neid väga raske näha, öösel jällegi enamus inimestest magab ja lisaks kõigele ei tea me reeglina kuhu ja millal vaadata. 2023 CX1 oli selles viimases osas erand, sest umbes seitse tundi enne Maaga kohtumist avastas selle Ungari astronoom Krisztián Sárneczky ning peale paljude observatooriumide kiireid vaatlusi oli võimalik välja arvutada asteroidi atmosfääri sisenemise umbkaudne aeg ja koht. Tänu sellele olid paljud harrastajad kaamerate ja telefonidega Walesis, Lõuna-Inglismaal, Põhja-Prantsusmaal ja Belgias selle jäädvustamiseks öises taevas valmis. Nagu ühest paljudest videotest all näha ja kuulda, siis ei pidanud nad vaatepildis pettuma. Video autor Twitteris on @KadeFlowers.
esmaspäev, 13. veebruar 2023
Kosmiline röövik Kiilu udus
Sellel Hubble kosmoseteleskoobi lähivõttel on näha meist umbes 8500 tuhande valgusaasta kaugusel asuvas Kiilu udus paiknevad niinimetatud Boki gloobulid* - ümbritsevast eraldiseisvad ja suhteliselt väiksed tumedad udukogud, mis sisaldavad tihedat kosmilist tolmu ja gaasi, millest tõmbuvad kokku tähed. Fotol kõige suurem selline kannab Rööviku hüüdnime, on peaaegu kaks valgusaastat pikk ning koosneb molekulaarsest vesinikust, süsinikoksiididest, heeliumist ja umbes 1% ulatuses ränipõhisest tolmust. Ümbritsevate massiiivsete ja kuumade tähtede ioniseeriv kiirgus paneb udukogu hõredamad servad heledama. Järgnevate miljonite või kümnete miljonite aastate jooksul koorub sellest välja uhiuus Linnutee täht või tõenäolisemalt mitmest tähest koosnev mitmiksüsteem.
*Boki gloobulid on nime saanud Hollandi-USA astronoom Bartholomeus Jan "Bart" Boki järgi, kes neid 40ndatel esmakordselt vaatles.
laupäev, 11. veebruar 2023
Astronoomiafestival 2023
Augusti perseiidide meteoorivoolu ajal toimub Otepää lähistel Sokka puhkekeskuses üks päris unikaalne suvine festival, mis on pühendatud jäägitult astronoomiale. Viis päeva ja neli ööd populaarteaduslikke ettekandeid, teleskoobivaatlusi, muusikalisi etteasteid ja palju muud. Üritus sobib tervele perele.
Saturni kodarad on tagasi
Veel sügisel suhteliselt kõrgel õhtutaevas paistnud Saturni me enam Maalt vaadelda ei saa, kuna meie jaoks on see nihkunud pimestavale Päikesele liiga lähedale. Täpsem oleks vist öelda, et meie oma kiiremini liikuva väikeplaneediga oleme jõudnud Päikese ümber sellisesse kohta, kust vaadates hakkab see jääma meie ja hiidplaneedi vahele. Küll aga sai seda veel paar nädalat tagasi vaadelda Maa orbiidil tiirlev legendaarne Hubble kosmoseteleskoop, mis OPAL-i nimelise vaatlusprogrammi raames Päikesesüsteemi välisplaneetidel aeg-ajal silma peal hoiab. Allolev foto on seega kõige värskem foto Saturnist ja selle 270 tuhande kilomeetrise läbimõõduga, kuid kesmiselt vaid paarkümmend meetrit paksust, rõngaste süsteemist.
Roheline komeet möödub Marsist
Tänasel selgel õhtul saavad teleskoopide ja/või kaamerate omanikud tunnistada huvitavat vaatepilti, kus viimasel ajal tuntust kogunud roheline komeet C/2022 E3 (ZTF) möödub taevas veidi enam kui nurgakraadi kauguselt Sõnnis punakalt paistvast planeet Marsist. Kuigi komeedi heledus on võrreldes paarinädalase ajaga langenud (mag +6,5), peaks see endiselt olema piisav, et näiteks keskmisest võimekama binokliga planeedi kõrval uduse laiguna nähtav olema. Seda aga täiesti pimedas ja valgusreostusest puutumata taevas ning kindlasti enne 67% valgustatud Kuu tõusu südaöö ajal. Kõige parema tulemuse saavad ilmselt fotograafid, kes suunavad Marsi poole oma mõnesaja millimeetrise fookuskaugusega teleskoobi/objektiivid ning seavad säriaja paari- kuni mõnekümnele sekundile.
All fotograaf Väino Pooli suurepärane jäädvustus taevas kohtunud komeedist ja Marsist eile õhtul. Täna peaksid need üksteisele veelgi lähemal paistma.
neljapäev, 9. veebruar 2023
Wolf-Rayet 40 ja seda ümbritsev udu
Prantsuse astronoomide Charles Wolfi ja Georges Rayeti järgi nime saanud Wolf-Rayeti tähed on ühed massiivsemad, kuumemad ja heledamad tähed universumis. Paraku on nad ka ühed lühiajalisemad tähed, mis "põletavad" oma tuumas leiduva vesiniku suhteliselt kiiresti heeliumiks, peale mida hakkavad nad paisuma ning oma välimisi kihte endast eemale viskama - umbes nii nagu seda hakkab tegema meie enda Päike kusagil viie miljardi aasta pärast, kuid mitmeid tuhandeid kordi mastaapsemalt, kiiremalt ja vägivaldsemalt. Antud teleskoobifotol on näha Kiilu tähtkujus asuvat Wolf-Rayeti tähte tähisega WR 40, mis on meie Päikesest 100 korda massiivsem, miljon korda heledam ja 30 korda kuumem. Tähe pinnast kuni 100 kilomeetrit sekundis eemalduv materjal on selle ümber tekitanud meie vaatenurgast ovaalse üha paisuva udukogu RCW 40. Nagu enamik Wolf-Rayeti tähti, plahvatab tõenäoliselt ka WR 40 kosmilises mõttes kohe-kohe supernoovana, jättes endast tõenäoliselt maha niinimetatud stellaarse musta augu.
teisipäev, 7. veebruar 2023
Rakettide suuruse võrdlus
Erinevate ajalooliste, planeeritud ja peagi lendavate rakettide suuruste võrdlus inimeste ja Ameerika vabadussambaga. Kuigi neist iga ühe kohta võiks kirjutada pikemalt, tuleks mainida, et neist viimane ja kõige suurem Sea Dragon (150meetrit) ei jõudnud kunagi joonestuslaualt kaugemale. Tegemist oli USA raketiinseneri Robert Truaxi 1962. aastal välja käidud konseptsiooniga, kus hiiglaslik rakett kandevõimega 550 tonni oleks pidanud startima ujuvana ookeanist. Kommentaarides näeb joonist, mis seletab selle merele transportimist ja stardiasendisse seadmist. Vaatamata mõningale huvile NASA poolt, ei jõudnud Sea Dragon eales millegi käega katsutavani. Seda suuremalt jaolt lihtsal põhjusel, et toona ei olnud NASA-l sellega midagi teha, kuna Kuule jõudmiseks piisas palju väiksemast raketist.
Kujutlust Sea Dragoni stardist võib aga näha USA ulmesarjas For All Mankind: https://youtu.be/SRMDcC0QvFQ
pühapäev, 5. veebruar 2023
Jupiter möödus kuude arvu poolest Saturnist
Jupiteri ümbert on avastatud 12 uut kuud, mis toovad hiidplaneedi ümber tiirlevate looduslike satelliitide koguarvu 92-ni. Selle arvuga läheb see omakorda mööda seni kõige rohkem kinnitatud kuid omanud Saturnist, mille ümber teatakse 83-st kuust. Suure tõenäosusega tiirleb neid mõlema planeedi lähistel veelgi, aga neist üha väiksemate avastamine muutub üha raskemaks.
reede, 3. veebruar 2023
Tartu Tähetorni astrofotograafia konkurss
28. augustiks tasub oma parimad 2022./2023. aasta astrofotod Tartu Tähetornile saata.
neljapäev, 2. veebruar 2023
Astronoomiaklubi astrofoto: Roheline komeet C/2022 E3 (ZTF)
Teisipäeva õhtul avanes lõpuks võimalus teleskoop viimasel ajal uudistes figureerinud "rohelisele" komeedile C/2022 E3 (ZTF) suunata ja sellest mõned fotod teha. 79% valgustatud Kuu tegi selle silmaga nägemise võimatuks, kuid teleskoobis paistis see otsekui udune ja õrnalt rohekas pall.
kolmapäev, 1. veebruar 2023
Galaktikate uputus
Galaktikad kõikjal kuhu vaatame. Värske James Webbi kosmoseteleskoobi foto (mida reedavad iseloomulikud kuueharulised diffraktsiooniristid heledamate objektide ümber) näitab spiraalgalaktikat kataloogitähisega LEDA 2046648 ja selle taustal kõikjal paistvaid veel kaugemaid galaktikaid. Neist paljude puhul on võimalik tuvastada spiraalstruktuuri. LEDA asub meist ümmarguselt miljardi valgusaasta kaugusel, mis tähendab, et me näeme seda sellisena nagu see paistis miljard aastat tagasi - järeldus, mille aluseks on lihtne teadmine, et elektromagnetkiirgus levib läbi ruumi lõplikul ja konstantsel kiirusel. Kui peaksime neid aastaid ja valgusaastaid hakkama ükshaaval kokku lugema (ja suudaksime seda teha üks arv sekundis), siis kuluks selleks 31 aastat, 251 päeva, 7 tundi, 46 minutit and 40 sekundit. Samas tempos kõikide LEDA 2046648 moodustavate tähtede üles loetlemiseks kuluks tõenäoliselt mitu korda rohkem aega kui inimkonna kirjalik ajalugu kokku.