Päike lähivaates

Sellisena näeb Päikest ESA (European Space Agency) Solar Orbiter päikesesond. Kaadrid teeb eriliseks filmise nurk, mis võimaldab näha üleminekut Päikese madalamal asuvast atmosfäärist palju kuumemaks krooniks. Laetud osakestest moodustunud plasma painutatakse mööda Päikese magnetväljasid ning moodustuvad iseloomulikud peened “juuksed.” Heledamates piirkondades ulatub temperatuur umbes miljoni kraadini, tumedad piirkonnad on jahedamad ja neelavad kiirgust.

Video salvestati 27. septembril 2023 Solar Orbiteril asuva ultravioletkaameraga (EUI-Extreme Ultraviolet Imager) kui sond asus Päikesest umbes 100 miljoni kilomeetri kaugusel. Samal ajal oli meie kodutähele lähilendu tegemas NASA Parker Solar Probe, mis jõudis sellest kõigest 7,26 miljoni km kaugesele ning teostas mõõtmisi Päikese krooni magnetväljade ja päikesetuule kohta. See oli hea võimalus saada infot samal hetkel ja samast kohast kahe erineva instrumendiga.

Videos tuuakse kõigepealt välja hele ja kuum gaasipesa tähe pinnal, mida kutsutakse "samblaks", sest noh, tundub hea pehmekiuline ja soe. Sellised kolded on tavaliselt nähtavad suurte kroonifilamentide alguses. Seejärel on näha kromosfäärist ja krooni alumise kihini kõrguvaid gaasitorne - spicules - mis liiguvad justkui hein tuules. Heinamaa keskel on näha väikest päikesepurset, kus veidike jahedam aine paisatakse kõrgemale ning seejärel langeb tagasi pinnale. Et heinal lesimise tunnet natuke tagasi tõmmata, siis see väike purse on mõõtmetelt suurem kui planeet Maa. Viimasena esitletakse videos jahedat (u. 10 000 kraadist) kroonvihma. See moodustub suurema tihedusega plasmast ja kuuma krooni (miljon kraadi) taustal tumedaid ning selgesti eristatvaId jutte, mis langevad gravitatsiooni mõjul tagasi Päikese pinnale.

Solar Orbiter tegi lähimad fotod Päikesest

2020. veebruaris startis Maalt Päikese orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) sond nimega Solar Orbiter. Mitmete lähedaste möödalendude abil Veenusest üritab see järgnevate aastate jooksul tõsta oma kallet ekliptika suhtes (tasand milles planeedid tiirlevad) 24-33 kraadini. See lubab inimkonnal esimest korda ajaloos näha oma kodutähe pooluseid, mis omakorda peaks selgust tooma Päikese ehituse ja 11aastaste aktiivsustsüklite osas.

Hetkel on Solar Orbiteri kalle Päikese ekvaatori suhtes 4,4 kraadi ning hiljutise periheeli käigus ligines see tähele 48 miljoni kilomeetri kaugusele (kolm korda lähemal kui Maa). See pakkus sondile võimaluse teha Päikese "pinnast" ehk fotosfäärist ja mingil määral ka selle lõunapoolusest seni kõige kõrgema resolutsiooniga jäädvustused. Neid jäädvustusi näeb allolevast videost.

Lähimad fotod Päikesest

Avaldatud on lähimad fotod meie kodutähe pinnast, mis tehti sellest kõigest 77 miljoni kilomeetri kauguselt. See on umbes poole lähemal kui Maa ja Päikese vahemaa.

Veebruaris startis USA Cape Canaverali kosmodroomilt NASA/ESA koostöös valminud Solar Orbiter nimeline päikesesond. Lühendatult SolO'ks nimetatud ja pilgeni teadusinstrumente täis topitud sondi eesmärgiks on asuda Päikese lähiorbiidile, kust see hakkab muuhulgas uurima meie kodutähe magnetvalja, päikesetuule tekkemehhanisme ja selle intensiivsuse muutusi ajas.

Näide ühest nanopurskest. All vasakus nurgas on Maa suuruse võrdlus.

Juulis keskel saavutas sond oma esimese periheeli ehk selle väljavenitatud orbiidi lähima punkti Päikesele. Samal ajal pandi salvestama ja uurima selle kõik 10 teaduslikku instrumenti, sealhulgas kuus erineva eesmärgiga kaamerat. Tulemuseks fotod, milliseid pole inimsilm veel näinud (kuigi teised sondid on Päikesele lähemal asunud, ei ole ükski neist kandnud kaameraid, mis vaataksid otse Päikesesse).

Esimestelt fotodelt on näha Päikese pinnal veiklevaid lugematuid pisikesi purskeid, mida kutsutakse nanopurseteks või hellitavalt "lõketeks". Sõna pisikene on siinkohal muidugi suhteline liialdus, kuna nende mõõtmeid saab tõenäoliselt võrrelda Austraalia mandri või meie terve planeediga, kuid hiiglaslikest päikesepursetest on nad miljoneid või isegi miljardeid kordi väiksemad. Teadlased loodavad, et just nende lõkete uurimine aitab lahendada Päikese pinna ja krooni vahelise temperatuuride erinevuse müsteeriumi. Nimelt on Päikese kroon 300 korda kuumem kui selle pind ning sellist veidrat erinevust tekitav mehhanism siiani tundmatu.

Valik nanopurskeid.

Tulevatel aastatel jätkab Solar Orbiter oma silmuseid meenutaval orbiidil Päikesele üha lähemale nihkumist, kuni viimaks peaks see sõitma selle pinnast umbes 42 miljoni kilomeetri kauguselt mööda - see on vähem kui kolmandik Maa-Päikese vahemaast ning lähemal kui planeet Merkuuri orbiit. Sondi järgmine lähenemine Päikesele peaks aset leidma järgmise aasta alguses.