Aasta tagasi sooritas Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond Hera möödalennu planeet Marsist ja selle orbiidil tiirlevast pisikuust Deimosest. Hera lõplikuks sihtkohaks on asteroidipaar Dimorphos ja Didymos, millest viimast tabas esmakordse kursimuutmise eesmärgiga NASA 2022. aasta missioon DART. Nende juurde orbiidile ja eriti Didymosel asuvat värsket inimtekkelist kraatrit uurima saabub Hera käesoleva aasta detsembris.
Marsi möödalennu mõtteks oli muuta planeedi gravitatsiooni abil Hera trajektoori ja kiirust nii, et see jõuaks oma sihtkohta võimalikult kiiresti ja kütuse mõttes võimalikult säästlikult. Taolisi kavalaid, niinimetatud gravitatsioonilisi linguheiteid on kosmosemissioonides kasutatud edukalt juba aastakümneid. Lisaks ilmsetele eelistele pakuvad need ka suurepärast võimalust testida ja kalibreerida sondi kaameraid ja instrumente reaalsete taevakehade puhul.
2025. aasta 12. märtsil möödus Hera Marsi pinnast lähimas punktis umbes 5000 kilomeetri kauguselt, liikudes sel hetkel ligi 9 kilomeetrit sekundis. Samal ajal liikus Hera ja Marsi vahelt läbi Marsi väiksem kahest kuust, nimega Deimos. Tegemist on umbes 12,5 kilomeetrise, tolmuse ja kangesti asteroidi meenutava kuuga, mida on paraku uuritud võrdlemisi vähe. Kuna lähimas punktis oli Deimos Herast vaid umbes 1000 kilomeetri kaugusel, käivitati sondi kolm erinevat kaamerat, mis kõik toimetavad erinevates lainepikkustes.
Hera fotosid võib pidada ka eelluureks sellel aastal startivale missioonile nimega Martian Moons eXploration ehk lühidalt MMX. Jaapani kosmoseagentuuri (JAXA) juhitud, aga koostöös ESA, NASA, Prantsuse kosmoseagentuuri (CNES) ja Saksamaa DLR keskusega arendatud missiooni eesmärgiks saab olema uurida eelnevast palju lähemalt Marsi mõlemat kuud ning sellest suuremal – Phoboses – ka maanduda, sellelt proove korjata ning need tagasi Maale toimetada.
Hera fotosid Deimosest näeb alt.
 |
| Deimos tiirlemas Marsi kohal. Allikas: ESA |
 |
| Marss ja Deimos Hera niinimetatud asteroidi raamimise kaameras. Must-valge kaamera eesmärk on aidata sondi navigeerimisel. Allikas: ESA |
 |
| Marss ja selle ees asuv Deimos Hera Hyperscout H nimelise kaameraga. See jäädvustab elektromagnetkiirgust nii nähtavas kui meie jaoks nähtamatus kiirguses. Eriti kasulik on see taevakehade mineraalse koostise analüüsimiseks. Allikas: ESA |
 |
| Marss ja Deimos Hera TIRI nimelises termokaameras, mille abil saab määrata taevakehade temperatuuri ning nende pinnase osakeste suurust ja poorsust. Allikas: ESA |
