Eestist sai näha SpaceX Falcon 9 raketistarti

Tekst: Üllar Kivila

Peale rahvusvahelist tähelepanu saanud Starshipi lennutas SpaceX eile (26. augustil) ka oma põhilist tööhobust - Falcon 9, mille põhilastiks oli seekord Luksemburgi päritolu Maa-vaatluse satelliit NAOS (National Advanced Optical System). Kaasreisijatena oli pardal veel mitu väiksemat tehiskaaslast. Kanderaketi esimesele astmele oli see juba 27. lend ning ka sel korral õnnestus see tervelt stardiplatsile tagasi maandada.

Kui California ja Florida elanikud on sagedaste raketistartide ja nende tekitatud taevaste vaatemängudega ilmselt üsna harjunud, siis Eesti kohal näeb kanderakettide manöövreid harvemini. Seekord vaatlejatel aga vedas - Californiast Vandenbergist startinud rakett toimetas oma lasti kõrge kaldega polaarorbiidile ning just parajal kellaajal, et üle Eesti lennates oli maapinnal Päike juba loojunud, kuid u 600 km kõrgusel lendav rakett ja selle mootoritest väljapaisatud gaasijoad olid ikka veel Päikese poolt valgustatud.

Falcon 9 teise astme pidurdusmanööver Eesti kohal. Foto: Karel Kannel. Õnnelikul kombel toimus Munalaskme tähetornis just sel ajal teleskoobivaatlus, millel osalejad said vägevat vaatepilti nautida.

NAOS satelliidi (ja seda transportinud kanderaketi) trajektoor üle Eesti 26. augustil umbes kell 23:10.

Mida siis täpsemalt näha sai? Eestist lendas üle Falcon 9 ülemine aste (esimene põhiaste oli selleks ajaks juba stardiplatsile naasnud) ning ka see oli parasjagu oma tööd lõpetamas. Kõik satelliidid olid ülelennu ajaks juba orbiidile vabastatud ning raketiaste keeras oma mootorid lennusuunas ning asus end orbiidilt alla kukutama. Peamootorist pärinev gaasijuga ongi see hele lennusuunda osutav koonus. Hajusamad gaasipilved pärinevad raketiastme ümberkeeramiseks kasutatud väiksematest manööverdusmootoritest.

Miks mõningaid satelliite ja rakette on hästi näha ja teisi mitte? Siin külgvaatel on vaatluseks vajalikud olud näha - vaatleja (Eesti asukoht tähistatud punase ristiga) peab asuma maapinnal pimedas, kuid kosmoses asuv satelliit peab samal ajal olema päikesevalguse käes. Kui nii vaatleja kui ka satelliit on valgustatud (päeval), on taevas liiga hele. Kui aga mõlemad on sügaval Maa varjus (öösel), siis pole ka satelliiti näha. Seega ongi tehiskaaslaste nägemiseks parim aeg õhtul mõned tunnid pärast loojangut või hommikul mõned tunnid enne päikesetõusu.

SpaceX artikkel missiooni kohta: https://www.spacex.com/launches/naos Sel lehel saab ka stardiülekannet näha, mis lõpeb veidi aega enne Eestist ülelendu, kui viimased satelliidid kanderaketist vabastati.

Veider nähtus Ameerika taevas

Paar päeva tagasi märgati mitmest USA edelaosariigist õhtutaevas heledat silmapiiriga risti paiknevat jutti. Kuna seda nähti samal ajal kui inimesed olid jahtimas virmalisi, tekkisid spekulatsioonid, et tegemist on mõnikord harva virmalistega kaasneva nähtusega nimega STEVE (Strong Thermal Emission Velocity Enhancement)*. Nüüdseks on mitmed eksperdid sellise hüpoteesi ümber lükanud.

Suurema tõenäosusega oli tegu mõni aeg varem Hiinast startinud Zhuque-2E Y2 raketiga, mis kasutab kütusena metaani. Vaadeldud valge jutt oli tõenäoliselt raketistardist üle jäänud kütus, mida päikesevalgus valgustas. Zhuque-2E Y2 rakett kuulub Hiina kosmoseettevõttele Landspace ning hiljutine edukas start toimetas Maa orbiidile viis Tianyi satelliiti.

Aga fotod on igatahes ägedad...

Josie Frommelt/Utah osariik

Trace Worthington/Utah

Troy Bryan/Nebraska osariik

Josie Frommelt/Utah osariik

Jenna Strom/Utah

*STEVE kohta kirjutasime paar aastat tagasi siin: https://www.astromaania.ee/2023/10/steve-kanada-taevas.html

Isar Aerospace Spectrum raketi esimene katsetus luhtus

Pühapäeval tegi Saksamaa ettevõtte Isar Aerospace rakett Spectrum oma esimese testilennu Norras. Paraku väga kõrgele see ei jõudnud. Samas on peaaegu iga edukas rakett oma elu sarnaselt alustanud. Isegi nii lühikene lend pakkus inseneridele ohtralt andmeid raketi arendmiseks.

Isar Aerospace eesmärgiks on hakata pakkuma esmakordsel Euroopas teenust lennutamaks orbiidile väikseid ja keskmises mõõdus satelliite.

Euroopa taevas oli näha SpaceX-i spiraali

Eile kella 22 ajal nähti suurest osast Euroopast ja ka Eestist taevas suurt helendavat spiraali. Nagu ka nüüdseks on siin-seal meedias räägitud, siis tegemist oli järjekordse SpaceX Falcon 9 stardist tuleneva nähtusega. Nimelt lastakse peale millegi orbiidile lennutamist (antud juhul ilmselt mingisugune salastatud satelliit) raketi teisest astmest välja üleliigne kütus, mille tulemusel hakkab see pöörlema. Kütus ise külmub ning päikesevalgus peegeldub moodustunud kristallidelt, tehes selle taevas nähtavaks.

Alati sellist asja ei näe. Esiteks ei lähe kõik raketid meie maailmanurgast üle ja teiseks peavad tingimused olema õiged - pime taevas, aga rakett ja selle kütus veel Päikese poolt valgustatud.

Miks kütust niimoodi raisatakse? Kuigi Falcon 9 esimene ja suurem aste on taaskasutatav (see maandus edukalt tagasi), selle teine aste ei ole. Igaks juhuks pannakse raketiastmetesse rohkem kütust, kui vaja on. Seda juhuks kui selle mootorid peavad plaanitust kauem töötama. Kui selle töö on tehtud, heidetakse järele jäänud raketikütus läbi vastavate düüside minema, kuna isegi natukene raketikütust sisaldav kosmoseprügi oleks igal juhul ohtlikum kui lihtsalt rauast kolakas.

Foto on tehtud Tšehhist.

Blue Origini uus rakett New Glenn tegi esmalennu

Täna, Eesti aja järgi kell 9 startis Floridast Canaverali neemelt esimesele testilennule Blue Origini uus raske-kanderakett New Glenn. Tegemist on ligi sada meetrit kõrge kaheastmelise raketiga, mille esimene ja suurem aste on planeeritud olema taaskasutatav. Paraku esimesel lennul seda Mehhiko lahes ootavale ujuvplatvormile tagasi maandada ei õnnestunud. Side astmega kadus atmosfääri sisenemisel. See osa mis aga pidi orbiidile jõudis, sinna ka jõudis.

Blue Originil on plaanis on käesoleval aastal läbi viia kümme sarnast testilendu, mille tulemusel peaks neil valmima väga võimas ja võimekas rakett, mis ületab praktiliselt kõigi andmete poolest SpaceXi Falcon 9 ja isegi Falcon Heavy rakette. Viimastest on saanud vaid mõne aasta jooksul Ameerika kosmoseprogrammi enimkasutatud ja -usaldatud tööhobused. Blue Origin on siiani tegelenud vaid kosmoseturismiga, saates oma New Shepard raketiga inimesi suborbitaalsetele (107 km) lendudele.

New Glenn on nimetatud USA astronaut John Glenni järgi, kes esimese ameeriklasena 1962. aastal Maale kolm tiiru peale tegi. 

Electron raketi eraldumine

Lühike eilsest pärit klipp USA kosmoseettevõtte RocketLab poolt, kus on näha nende Electron nimelise raketi teise astme eraldumist ja kiirendamist eesmärgiga viia selle lastiks olnud neli satelliiti Maa ümber stabiilsele päikesesünkroonsele orbiidile. Kaamera oli kinnitatud esimese astme külge, mis maandus 17 minutit peale eraldumist langevarjuga ookeanis ning korjati laeva poolt üles. Ettevõte plaanib tulevikus esimesi astmeid ka korduv kasutada.

Niinimetatud kalasilmläätsega kaamera oli varustatud mikrofoniga. Kuigi vaakumis heli levida ei saa, kanduvad video alguses kuuldavad klõpsud mikrofoni läbi raketi kere ning teisest astmest eralduvad gaasid tekitavad iseloomuliku kahina.

RocketLab-i Electron on nüüdseks startinud kokku 42 korda, millest 38 on olnud edukad

Gravity 1 raketi esmalend

Mõned tunnid tagasi startis Kollasel merel asuvalt spetsiaalselt laevalt esmakordselt Hiina kosmosettevõtte Orienspace rakett Gravity 1. Tegemist võimsaima Hiina eraettevõtte poolt arendatud raketiga ning maailma kõige võimsama tahkekütusraketiga, mis suudab Maa lähi-orbiidile toimetada kuni 6500 kilogrammiseid laste. Esimese raketi pardal oli kolm satelliiti, aga neid võib 30 meetrit kõrge Gravity 1 pardale mahtuda kuni 30 (olenevalt nende mõõtmetest ja kaalust).

Orienspace asutati 2020. aastal Hiina kosmoseagentuuri veteranide poolt.

Vulcan Centauri esmalend

Pühapäeval startis Floridast esimest korda ULA (United Launch Alliance) kaheastmeline Vulcan Centaur rakett. Tegemist on kauaoodatud asendusega Atlas ja Delta rakettidele. 61,2 meetrit kõrgest ja 5,4 meetrit laiast raketist saab sarnaselt oma eelkäijatega põhiline stardisüsteem USA kaitse- ja luurejõudude satelliitidele ning see hakkab tõenäoliselt mängima tähtsat toetavat rolli NASA püüdes naasta mehitatud lendude ja lõpuks alalise mehitatud baasiga Kuule.

Vulcan Centauri edukas start

Vulcani lend ja trajektoor. Foto on tehtud väga pika säriajaga.

Esimese lastina kandis rakett USA eraettevõtte Astrobotic Technology ehitatud kuumaandurit Peregrine, mille ülesandeks oleks olnud toimetada Kuu pinnale kaks pisikest kulgurit ja mitu erineva riigi poolt arendatud teaduslikke instrumente (ning 66 kosmosega seotud inimese kremeeritud jäänused või DNA proovid). Paraku selgus juba mõned tunnid peale starti, et Peregrine lekib kütust, mistõttu on turvaline maandumine Kuu pinnale praeguseks hetkeks välistatud. Peregrine näol on tegemist esimese USAs ehitatud kuumaanduriga peale Apollo mehitatud missioone.

Astrobotic Technology on üks mitmest eraettevõttest, mis valiti NASA poolt Commercial Lunar Payload Services (CLPS) programmi, mille ülesandeks on toetada regulaarsete Maa-Kuu vedudega NASA Artemise programmi. Järgmine, Intuitive Machines poolt ehitatud Nova-C maandur peaks Vulcan Cenaturi pardal startima veebruari lõpus. Kokku on programmi raames hetkel ette nähtud 8 kuumissiooni.

Peregrine kuumaandur.

Raketistart lennukilt

2021. aasta mais filmis fotograaf Andy Lin reisilennuki aknast kuidas Atlas V rakett startis Canaverali neemelt orbiidile. Rakett kandis USA õhujõu SBIRS Geo-5 satelliiti. 

Rakettide suuruse võrdlus

Erinevate ajalooliste, planeeritud ja peagi lendavate rakettide suuruste võrdlus inimeste ja Ameerika vabadussambaga. Kuigi neist iga ühe kohta võiks kirjutada pikemalt, tuleks mainida, et neist viimane ja kõige suurem Sea Dragon (150meetrit) ei jõudnud kunagi joonestuslaualt kaugemale. Tegemist oli USA raketiinseneri Robert Truaxi 1962. aastal välja käidud konseptsiooniga, kus hiiglaslik rakett kandevõimega 550 tonni oleks pidanud startima ujuvana ookeanist. Kommentaarides näeb joonist, mis seletab selle merele transportimist ja stardiasendisse seadmist. Vaatamata mõningale huvile NASA poolt, ei jõudnud Sea Dragon eales millegi käega katsutavani. Seda suuremalt jaolt lihtsal põhjusel, et toona ei olnud NASA-l sellega midagi teha, kuna Kuule jõudmiseks piisas palju väiksemast raketist.

Kujutlust Sea Dragoni stardist võib aga näha USA ulmesarjas For All Mankind: https://youtu.be/SRMDcC0QvFQ

Tagasi Kuule... varsti!

Autor: Üllar Kivila

Lähipäevil on oodata Artemis I, NASA uue mehitatud Kuu-lendude programmi esimese katselennu starti. Kuigi see lend on veel meeskonnata, siis järgmised lennud viivad inimesed tagasi Kuu orbiidile ja pinnale. Esialgne plaan nägi ette starti täna (29. augustil) kell 15:33, kuid tehniliste probleemide tõttu ühe kanderaketi peamootoriga jäi see katse ära. Järgmised stardiaknad on 2. või 5. septembril.

See lend annab tuleristsed kahele Artemise programmi olulisele komponendile: kanderaketile SLS (Space Launch System) ning kosmoselaevale Orion. SLS on praegu kasutuses olevates rakettidest kõige võimsam ning peab selle lennuga tõestama, et suudab edukalt ja turvaliselt mehitatud kosmoselaeva Maa orbiidile toimetada. Orion on uue põlvkonna süvakosmose-lendudeks mõeldud kosmoselaev, mis peab tõestama, et suudab edukalt üle kuu aja pikkuse missiooni käigus meeskonnale turvalist keskkonda pakkuda ning pärast tervelt Maale naasta.

NASA TV otseülekannet stardist saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=21X5lGlDOfg

Missiooni käigus saab reaalajas kosmoselaeva asukohta jälgida siit: https://www.nasa.gov/specials/trackartemis/

SLS rakett teel stardiplatsile.

Planeeritud SLS edasiarendused. Uuematest versioonidest on plaanis luua eraldi mehitatud kosmoselaevade ja kaubaveo variant. Info võrdluses on raketi kandevõime Maa-lähedasele orbiidile, lisatud ka Apollo programmis kasutatud Saturn V.

Ülevaade SLS siseehitusest. Kõige mahukam osa on keskmine 1. aste, mis koosneb valdavalt kahest suurest kütusepaagist, milles on kokku pisut alla 1000 tonni vedelat vesinikku ja hapnikku. Sellega toidetakse nelja RS-25 peamootorit, mis pärinevad kosmosesüstikutelt. Samuti on kosmosesüstikutelt pärit kaks külgmist tahkekütusel töötavat kiirendit, kummaski umbes 300 tonni kütust.

Artemis I missiooni ajakava. Orion veedab ligi kuu aega Kuu ümber elliptilisel orbiidil, kuhu on planeeritud tulevikus rajada kosmosejaam Lunar Gateway. Pika lennu jooksul saadakse põhjalik ülevaade kiirguskeskkonnast ning sellise orbiidi stabiilsusest.

SLS esmalennu viivituste ajajoon. 2010. aastal alustatud projekti kohaselt pidi esmastart toimuma hiljemalt 2017. aasta alguses.

Kunstniku kujutis Orionist Maa orbiidil koos raketi 2. astmega, mis selle Kuu suunas lennutab.

Kunstniku kujutis Orionist Kuu orbiidil.

Läbipaistvad raketid

Reaalajas animatsioon sellest kuidas erinevate rakettide start näeks algusest lõpuni välja juhul kui need oleksid läbipaistvad ning erinevad raketikütused (või õigemini nende komponendid) värvilt selgelt eristatavad. Vasakult lugedes on näidetena toodud seni suurim ja võimsam Saturn V, mis toimetas inimesed Kuule; USA kuulus kosmosesüstik, mis on nüüdseks koos Saturn V'ga pensionile saadetud; SpaceXi seni võimsam kanderakett Falcon Heavy ning NASA veel kordagi lennanud SLS (SpaceLaunchSystem), mille ehitust on saatnud lõputud viivitused ja lõhkised eelarved.

Värvid tähistavad:

Punane - rafineeritud petrooleum RP-1

Kollane - vedel vesinik LH2

Sinine - vedel hapnik LOX

PS. Lisaks vedelkütustele on kosmosesüstiku raketi ja SLS külgedel näha niinimetatud tahkekütuse tõukureid (solid rocket booster), milles sisalduv kütus koosneb ammoonium-perkloraadi, alumiiniumi pulbri, raudoksiidi ja PBAN nimelise kopolümeeri segust. Vaatamata suhtelisele lihtsusele ja võimsusele ei ole tahkekütust kasutavate rakettide põlemine otseselt kontrollitav.

Venelaste raketistarti oli näha isegi Eestist

Ööl vastu tänast tunnistasid Põhja-Eesti rannikul asunud vaatlejad huvitavat vaatepilti - põhjataevas liikuvat komeedi sarnast objekti, mis olevat nende vaateväljas püsinud mitu minutit. Link facebookipostitusele: https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fvjatseslav.ratsepp%2Fposts%2F10220023747523996

Soome meedia andmetel oli tegemist Venemaa raketistardiga: https://www.is.fi/kotimaa/art-2000008254155.html

Foto: Tuomas Nissinen/Soome

satelliit lennutati u 300 km kõrgusele (võimalik, et muudab veel orbiiti) ja retrograadsele orbiidile, st vastupidi Maa pöörlemisele. Start oli 9. sept umbes kella 23 paiku Eesti aja järgi. Fotodelt nähtav helendus tekib kui kõrgele jõudnud raketi mootoritest väljuvatele heitgaasidele ja kütusejääkidele paistab Päike.

Raketiga Maalt kosmosejaama

Sellelt kaunilt videolt, kus 15 minutit on kokku surutud 90ks sekundiks, on näha raketistarti kosmosest. Täpsemalt on see venelaste Sojuz-FG nimelise raketi start 2018. aasta novembris nende Baikonuri kosmodroomilt Kasahstanis nähtuna Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) pardalt. Raketi ülesandeks oli kosmosejaamani toimetada Progress MS-10 süstik, mis oli pilgeni täidetud kauaoodatud varudega. ISS tähistas samal aastal oma 20. sünnipäeva.

Klipist on hästi näha kuidas me oleme oma planeeti muutnud, nii et öösiti särab see linnade tuledest. Maa õhuke ja õrn atmosfäär kumab kuldse kihina maapinna kohal. Üha kõrgemale ja kiiremini liikuvat raketti vaadates on näha, kuidas selle tõukeraketid (atmosfäärist lahkumiseks) gaasipilve saatel eralduvad ning atmosfääris põledes tagasi Maale kukuvad. Rahvusvahelisele kosmosejaamale järgi jõudmiseks ja põkkumiseks lülitatakse sisse teised raketiastmed, mille leek on praktiliselt nähtamatu.

SpaceX läheb uuele katsele

Mis kehvasti, see uuesti. Nagu kõik huvilised kolmapäeva õhtul otseülekannet jälgides teada said, jäi SpaceX ajalooline raketistart ebasobilike ilmastikutingimuste tõttu ära. Uueks stardiajaks on antud täna õhtu kell 22:22:45. Kui kolmapäeval anti stardi toimumise tõenäosuseks 40%, siis antud jutu kirjutamise hetkeks on see uuele katsele minnes 50%. Juhul kui ka täna maast lahti ei saada, on kolmandaks stardiajaks määratud homme kell 22:00:07.

Tänast stardiüritust saab vaadata otseülekandena siit: https://youtu.be/bIZsnKGV8TE

SpaceX üritab ajaloolist raketistarti

Täna õhtul kell 23:33:33 peaks kõigi eelduste kohaselt USA Kennedy Kosmosekeskusest startima kosmoseettevõtte SpaceX esimene mehitatud missioon, mis kannab nime Demo-2. Tegemist on ühtlasi esimese mehitatud lennuga USA pinnalt viimase üheksa aasta jooksul, peale seda kui NASA kuulsad kosmosesüstikud pensionile saadeti.

Falcon 9 ja selle tipus olev Dragon Crew nimeline kosmoselaev ootamas starti.

Ajaloolise lennu komandöriks on süstikuveteran Douglas (Doug) G. Hurley, kellega liitub samuti süstikutega eelnevalt lennanud astronaut Robert L. Behnken. Nende missiooniks on 19 tundi peale starti põkkuda Rahvusvahelise Kosmosejaamaga (ISS) ning veeta seal 30-119 päeva, peale mida naasevad nad Dragon Crew nimelise kosmoselaeva pardal tagasi Maale. Suuremas plaanis on missiooni eesmärgiks demonstreerida (sellest ka nimi Demo) SpaceX'i arendatud tehnoloogia sobivust mehitatud lendudeks.

Dragon kapsel põkkumas ISSiga eelmisel aastal toimunud mehitamata lennu käigus.

Et siiani on USA Rahvusvahelisse Kosmosejaama reisimisel ostnud hirmkalleid kohti Venemaa legendaarsete Sojuzide pardal, siis asja sujumisel loodetakse sellega nüüdsest jälle omal jõul (olgugi, et SpaceX on eraettevõte) hakkama saada.

Raketistarti saab otseülekandes (hiljem salvestusena) vaadata siit: https://m.youtube.com/watch?v=Aymrnzianf0