Selle nädala esimese poolega sai läbi pikk põud, kus pilvine (või siis Kuu poolt valgustatud) öötaevas meil astrofotograafiaga tegeleda ei lubanud. Teisipäeva ja kolmapäeva külmad ja selged õhtud võimaldasid näha tõeliselt talvist ja pimedat taevast ning kasutamata ei saanud jätta võimalust sealt ka mõned kaadrid saada.
Umbes 5,5 tunnise kogusäriga fotol on Sõnnis asuv tuntud Plejaadide täheparv (M45), mis kannab eestipäraselt nime Taevasõel, lihtsalt Sõel või Sõelatähed. Jaapanis kutsutakse seda Subaruks, mis inspireeris ka nende automargi nime (Subaru embleemilt leiabki Plejaadide veidi stiliseeritud kujutise). Nimi Plejaadid ehk Seitse õde on pärit Kreeka ja Rooma mütoloogiast, kus parves nähti titaan Atlase ja tema naise Pleione seitset tütart - Maiat, Electrat, Taygetet, Alcyonet, Celaenot, Steropet ja Meropet. Neid jälitas taevas kütt Orion. Vaatamata nimele suudab keskmise nägemisega inimene seal eristada kuut heledamat tähte
 |
| Kasutatud tehnika: Teleskoop Sharpstar EDPH61 III, monteering EQ6R-PRO, kaamera ASI071MC Pro. 60x120sek + 47x240sek(+50 flat, 50 dark flat, 50 dark), gain 90, offset 0, filter Optolong L-Pro. Gideeritud. PHD2, N.I.N.A, PixInsight. Täissuuruses (meie astrobin kontol): https://www.astrobin.com/full/91r029/0/ |
Müüte ja legende kõrvale jättes kujutavad Plejaadid endast täheparve, mis asub meist ümmarguselt 440 valgusaasta kaugusel. See on sada korda kaugemal kui meie lähim täht, kuid siiski päris meie lähinaabruskonnas. Olles moodustunud umbes viimase sajakonna miljoni aasta jooksul, on parv kosmilises mõttes verinoor. Sellele vihjab kõige paremini parve suur kompaktsus, kuna kunagisest udukogust kokku langenud tähed ei ole jõudnud veel Linnutees keereldes laiali hajuda. Silmaga nähtavate väga massiivsete ja kuumade (siniste) tähtede kõrval sisaldab parv tegelikult tuhandeid tähti, millest pisemad ja jahedamad jäävad nähtamatuks isegi suurtes teleskoopides. Lisaks arvatakse parves leiduvat hulgaliselt niinimetatud pruune kääbuseid, mis kujutavad endast suhteliselt jahedaid taevakehi, mis ei kasvanud massilt piisavaks, et oma südames termotuumareaktsioone läita. Teisisõnu on tegemist läbikukkunud tähtedega.
Sinakas udu noorte ja kuumade tähtede ümber arvati kunagi olevat nende tekkest järele jäänud ürggaas. Tänaseks ollakse pigem arvamusel, et tegemist on lihtsalt ebatavaliselt tolmuse ja gaasilise piirkonnaga Linnutees, millest astronoomilises mõttes alles üle-eile tekkinud hajusparv suurel kiirusel läbi sõidab. Fotol on näha ka parve ümbritsevaid tuhmimaid udufilamente.
Välimuselt veidi miniatuurset Suurt Vankrit meenutavat parve tasub talvel otsida hilisõhtuti kõrgelt lõunataevast, kuulsast Orionist lääne pool. Nende kahe vahele jääb veel Plejaadidest veidi vanem ning palju hajusam hajusparv, mida kutsutakse Hüaadideks, mis asub meile ka mitu korda lähemal. Nende lähistel särab silmnähtavalt punane hiidtäht Aldebaraan, mis asub meile tegelikult kümme korda lähemal kui parv ise.
Lähemalt räägib Taevasõelast 19. jaanuari õhtul Tõraveres astronoom Taavi Tuvikene. Link Tähtede Õhtu nimelisele üritusele: https://facebook.com/events/s/tahtede-ohtu-toraveres-taevaso/1014014776330735/
Kommentaaridest leiab meie eelmise foto Plejaadidest, mis on tehtud paar aastat tagasi suurema fookuskaugusega teleskoobiga.
