Komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan–ATLAS) koduaiast

Seal ta taaskord on ja kui vaadata ilmaprognoose, siis niipea me seda näha enam ei saa. Seega kõigil kellel binoklid, head silmad või pika säriajaga kaamerad - täna ja nüüd on võib-olla viimane hea võimalus seda põgusat külalist läänetaevas näha ja jäädvustada.

Pildistatud viis minutit tagasi Tõrva koduaiast. Nikon D5600+kit objektiiv. ISO 1000, säri 4sek

Astronoomiaklubi astrofotod: Komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan–ATLAS)

Kolmapäeva õhtul toimunud komeedivaatlusel pildistatud komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan–ATLAS). Raske uskuda, aga sellist vaatepilti pakub vaid mõne kilomeetrise läbimõõduga jää- ja tolmupall*, kui Päike seda oma soojusega aurustab. Selle peamine saba ulatub miljoneid kilomeetreid (kaadrist kaugele välja). Komeedi ees olev niinimetatud antisaba tekib kui me oma asukohast vaatame läbi komeedi tiirlemistasandis leiduvast tolmust. Ehk siis mõnes mõttes on tegemist optilise illusiooniga.

Täissuuruses: https://www.astrobin.com/full/9k85ql/0/

Foto on tehtud läbi Sharpstar EDPH 61 III teleskoobi+0,8x reducer, kaamera ZWO ASI071MC-Pro. 17x10sek. N.I.N.A ja PixInsight.

*komeetide mõõtmeid on reeglina raske kindlaks teha. Selle konkreetse läbimõõduks on ühe allika väitel 4,2 kilomeetrit, kuid selle täpsuse eest pead ei julge anda.

Komeedivaatluse fotod

Paar fotot eilsest komeedivaatlusest ja komeedist endast. Läbi teleskoobi jäädvustatud fotod vajavad veel veidi tööd. Komeeti C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) tasub varaõhtusest läänetaevast veel otsida umbes nädala.

Fotode autor: Egon Bogdanov

Komeedivaatlus Tõrvas

Siit-sealt on korduvalt läbi käinud, et oktoobri teises pooles ripub meie õhtutaevas komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS). Heledusekõveraid uurides võib väita, et võimsuse poolest pole meie taevast nii hele komeet külastanud juba viimased 27 aastat (viimane 1997. aasta Pons-Brooks). Paraku pole ilm lubanud meil seda silmaga nähtavat komeeti veel Tõrvast vaadelda.

Parandame selle vea ja kutsume ka kõiki teisi huvilisi meiega liituma. Vaatame täna õhtul Tõrva linna servas teleskoobi ja binokliga komeeti ning üritame seda ka pildistada. Lisaks õnnestub meil tõenäoliselt vaadata ka peaaegu täiskuud ja planeet Saturni.

Komeedivaatluse asukoht kaardil. Link google mapsis: https://maps.app.goo.gl/KnEieZ3qM1yC45re9

Komeedi asukoht tähtede ja tähtkujude suhtes täna õhtul. Paremal olev Artuurus on hetkel läänetaeva kõige heledam täht, millest tuleks komeeti otsides liikuda paarkümmend kraadi lõuna poole. Pilt pärineb programmist Stellarium.

Viljam Takise eilne telefonifoto komeedist Soomaa rahvuspargist. Silmaga nähtavuse kohta vastas autor, et "sigahästi on silmaga näha". Täna on komeet tähtede suhtes juba mõned kraadid kõrgemal.

Kuna vaatlusriistu meil napib, aga uudishimulikke silmapaare võib kohale tulla mitmeid, siis palume kõigil võimalusel kaasa võtta oma teleskoobid, binoklid, monoklid, prillid ja muu suurendava optika (ka hea zoomi/objektiiviga kaamera sobib). Saate ise vaadata ja teistele ka jagada.

Kuna komeet asub vahetult peale päikeseloojangut madalal läänetaevas, siis vaatluse asukohaks on seekord Kaarlimäe tänava mõttelise jätku (see pikk sirge teelõik) kõrval asuv põllunurk - meie tavalisest vaatekohast paarsada meetrit edasi. Seal on avatud vaade läände. Tähistame vaatluse asukoha ka ühe auto katusele paigaldatud kollase laternaga, mis peaks juba kaugelt silma paistma.

Kaart: https://maps.app.goo.gl/KnEieZ3qM1yC45re9

Koguneda võib peale päikeseloojangut ehk umbes kell 19:00. Komeet püsib vaadeldavana umbes poole üheksani. Peale seda see loojub ning ka pilved pressivad peale. Riidesse tasub ennast panna väga soojalt!

Komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) on peagi meie taevas

Astrofotograaf Gerald Rhemanni foto komeedist C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS), mis peaks juba mõne päeva pärast meie laiuskraadidel vahetult peale päikeseloojangut nähtavaks muutuma. Vaatama peaks madalale läänetaevasse ning komeedi heleda tuuma märkamiseks tasuks vähemalt alguses binokkel või pika säriajaga kaamera appi võtta. Päev-päevalt tõuseb komeet üha kõrgemale, mis tähendab, et seda näeb üha pimedamas taevas. Samas selle näiv heledus langeb Päikesest eemaldudes võrdlemisi kiiresti. See tähendab, et mingil hetkel on selle vaatlemiseks kõige optimaalsem aeg. Hetkel seda päris päeva pealt prognoosida ei oska.

Fotol on näha sinisena komeedi ioonsaba ehk päikesevalguse käes aurustunud ning Päikesest alati eemale suunatud saba. Valgena paistab komeedi tolmusaba, ehk veidi raskematest osakestest koosnev moodustis, mida Päikese valgusrõhk nii tugevalt ei mõjuta ning mis seetõttu "vaatab" teises suunas.

Pikemalt kirjutasime sellest siin: https://www.astromaania.ee/.../taevast-kulastab-komeet... 

Komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) Rahvusvaheliselt kosmosejaamalt

Paari nädala eest nägi Rahvusvahelise kosmosejaama pardal viibiv NASA astronaut

Matthew Dominic komeeti C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) Maa tagant tõusmas sellisena. Tänaseks asub komeet meie taevas paarkümmend kraadi Päikesest lääne pool, olles seetõttu väga raskesti vaadeldav. Lõunapoolkeralt näeb seda vahetult enne päikesetõusu madalal idataevas. Mõne päeva pärast liigub see meie vaatenurgast Päikesele nii lähedale, et Maalt seda enam näha ei ole. Oktoobri keskpaigaks muutub sabatäht taaskord nähtavaks põhjapoolkera õhtutaevas, kus see peaks silmaga eristatav olema vahetult peale pimenemist.

Pikemalt kirjutasime sellest siin: https://www.astromaania.ee/.../taevast-kulastab-komeet...

Taevast külastab komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS)

Lõunapoolkera koidutaevas on viimaks hästi vaadeldavaks/pildistavaks muutunud komeet tähisega C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS). Paari päeva pärast saavutab see Päikesele lähima punkti ehk periheeli ning oktoobri teises pooles peaks see kõigi eelduste kohaselt nähtavaks muutuma meie poolkera õhtutaevas. Kui komeet vahepeal ei lagune, võib sellest saada üks viimaste aastate heledaim sabatäht.

Komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) avastati juba eelmise aasta alguses kui see asus Päikesest umbes miljardi kilomeetri kaugusel. Tänu selle planeetide tiirlemistasandi suhtes nurga all olevale trajektoorile, mida saab kõige ilmekamalt vaadata videoklipist kommentaarides, asub see hetkel ekliptika "all" ning on seega vaadeldav vaid lõunapoolkeralt vahetult enne päikesetõusu. 27. septembril saavutab see Päikesele lähima punkti (58 miljonit kilomeetrit) ning 14. oktoobril Maale lähima punkti (70 miljonit kilomeetrit ). Umbes samal ajal muutub see vahetult peale päikeseloojangut vaadeldavaks madalal meie läänetaevas (Maokandja tähtkuju alumises servas), kus seda peaks umbes nädala jooksul näha olema isegi silmaga. Edasi kaugeneb komeet meist ja Päikesest, muutudes üsna kiiresti üha nõrgemaks. Binokli ja teleskoobiga peaks seda olema võimalik vaadelda veel nädalaid ja kuid hiljem.

Yuri Beletsky foto Tšiilist.

Lucy Yunxi Hu foto(d) komeedist C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) Austraaliast.

Sarnaselt asteroididele kujutavad komeedid endast Päikesesüsteemi planeediloomest üle jäänud materjalist kokku kleepunud ja tavaliselt kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga taevakehasid. Erinevalt kivistest või metallilistest asteroididest koosnevad Päikesesüsteemi külmematel äärealadel moodustunud komeedid suuremas osas erinevatest jäädest (vesi, metaan, ammoniaak), mis on segatud tolmu ja peenema kiviklibuga. Seetõttu kasutatakse nende kirjeldamisel tihtipeale "määrdunud lumepalli" võrdlust.

Valdav osa komeetidest tiirleb Päikesest tuhandeid ja kümneid tuhandeid kordi kaugemal kui Maa, moodustades seal hõreda Öpik-Oorti pilveks nimetatud koosluse. Seal enamasti segamatult ja võrdlemisi ringikujulistel orbiitidel liikuvad jääkamakad võivad aeg-ajalt toimuvate lähedaste möödumiste käigus sattuda sellisele väljavenitatud trajektoorile, mis toob nad ajutiselt Päikesesüsteemi sisealadesse. Päikesele lähenedes hakkab jäine komeedimaterjal päikesekiirguse mõjul sublimeeruma ehk muutuma tahkest otse gaasiliseks. Selle tulemusel moodustub tavaliselt vaid mõnekilomeetrise läbimõõduga komeedituuma ümber kümneid ja isegi sadu tuhandeid kilomeetreid lai gaasiline kest ehk kooma.

Päikesele veelgi lähemale kukkudes hakkab võimas tahevalgus sõna otseses mõttes seda gaasikesta endast eemale lükkama ning komeedile venib miljoneid kilomeetreid pikk ioonsaba, mis olenemata liikumissuunast osutab alati Päikesest eemale. Lisaks jääb komeedist maha olenevalt selle liikumissuuna muutusest kõverdunud tolmusaba. Peale suhteliselt kiiret silmust ümber Päikese pillutatakse veidi väiksemaks auranud komeedid jälle tagasi Päikesesüsteemi kaugematesse aladesse, kust need võivad naasta kümnete, sadade, tuhandete või isegi miljonite aastate pärast. Mõned ei naase kunagi. C/2023 A3 puhul ei olda veel kummaski kindel.

Vahel kiputakse fotodel komeete segi ajama meteooridega, mis on Maa atmosfääris loetud sekunditega ära põlevad kivikesed. Planeetidevahelises ruumis ringi rändavad komeedid ripuvad aga taevas nädalaid või kuid.