Üks aasta Eestit kosmosest

Autor: Üllari Kivila

Panime kokku 12 satelliidifotot Eestist, mis on pärit Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel-2 satelliidilt ning mida saab igaüks vabalt vaadata Maa- ja Ruumiameti Satilao ESTHub vahendusel.

Üritasime saavutada enam-vähem ühe foto kalendrikuu kohta, kuid see päris täpselt ei õnnestunud, põhiliseks takistuseks oli satelliidi erinev katvuspiirkond iga ülelennu kohta koos meie sageli pilviste ilmadega. Vaata iga foto juurest täpsemat kirjeldust meie aastaringist.

17. juuli 2025. Märgata tasub arenevaid äikesepilvi Jõgeva- ja Pärnumaal ning Läänemeres "õitsevaid" sinivetikaid (nimest hoolimata paistavad need vees roheka massina ning tegelikult ka ei õitse, sest vetikatel pole õisi).

13. august 2025.

5. september 2025. Väga mitmekesiste pilvedega päev, kus on korraga esindatud nii madalama kihi rünkpilved, keskmise kõrgusega ühtlane pilvekiht kirdes ja idas ning saarte kohal kõrged kiudpilved.

20. oktoober 2025. Loodus on hakanud kolletama ning selget ilma esineb meil sügisest kevadeni harva, mistõttu on oktoobrist veebruarini üsna raske pilvevaba pildiga päeva leida.

14. november 2025. Kuigi pilt on tehtud enam-vähem keskpäeva paiku, annavad pikad pilvede varju aimu talve lähenemisest.

14. detsember 2025. Kirde-Eesti kohal võib lisaks looduslikele pilvedele märgata paari lennukisaba ning oletatavasti ka Auvere elektrijaama korstnast pärinevat pikka aurusaba.

2. veebruar 2026. Siseveekogud on püsivalt jäätunud ning Liivi lahel on suures koguses merejääd.

17. veebruar 2026. Sellel talvel oli üle mitme aasta võimalik avada jääteed liikluseks mandri ja saarte vahel.

14. märts 2026. Püsiv lumikate on kadunud, merel ja siseveekogudel kestab jää sulamine veel edasi. Saarte ja Loode-Eesti kohal on näha mitmeid lennukisabasid, ehk joonpilvi või kondensatsioonijälgi.

20. aprill 2026.

8. mai 2026. Loodus hakkab uuesti roheliseks muutuma.

7. juuni 2026. Pruunid sood ja rabad annavad tugeva kontrasti ülejäänud rohelise taimestikuga.