Vera Rubini observatoorium alustab 10-aastast vaatlusprogrammi.

Autor: Üllar Kivila

2026. aasta juunis alustas oma ambitsioonikat vaatlusprogrammi Tšiilis asuv, kuid USA Riikliku Teadusfondi ning Energeetikaministeeriumi omanduses olev Vera Rubini observatoorium, mille peamine eesmärk on enneolematu lahutusvõime ning tundlikkusega jäädvustada korraga suuri taeva-alasid. Sisuliselt loob see kümneaastane vaatlusprogramm hiiglasliku aegvõtte suuremast osast lõunapoolkera taevast.

Rubini tähemeri - vaatlusprogrammi alguse puhul avaldatud vaade Linnuteele. Täissuuruses saab seda 56 000 x 30 000 piksli suurust pilti interaktiivselt uurida siit: https://noirlab.edu/public/images/noirlab2616a/zoomable/

Mõned väljavõtted eelnevalt pildilt - erinevad galaktikad Linnutee taustal ning galaktikasisesed tähtedevahelise tolmu ja gaasi pilved.

Selle võimeka observatooriumi ehitamine kestis ligi 10 aastat ning kuigi esimesed vaatlused tehti juba 2025. aastal, on nüüd teleskoop viimaks testitud ja kalibreeritud. Observatooriumi südameks on maailma suurim, 3,2 gigapikslise lahutusvõimega digitaalne kaamera, mis katab iga fotoga taevas umbes 3,5 nurgakraadi suuruse ala, ehk umbes 7 täiskuu laiust. Igal ööl jäädvustab see kaamera umbes 700 fotot, mis võimaldab koos suure lahutusvõime ja tundlikkusega lisada taevaülevaadetele ka ajamõõtme – iga punkt vaatluspiirkonna sees saab 10-aastase projekti käigus mitusada korda üle vaadeldud, võimaldades leida liikuvaid objekte, muutlikke tähti, supernoovasid jpm. Sugugi mitte ilmaasjata ei nimeta projekti osalised seda ajaloo suurima filmi filmimiseks.

Kui astronoomiaga tegelevad või sellest huvituvad inimesed peavad varem või hiljem ära harjuma või vähemalt leppima inimlikult hoomamatute suuruste, kauguste ja aegadega, siis selle projekti puhul küündib peadpööritavate arvudeni ka asjassepuutuv andmeteadus ja arvutitehnika. Rubini observatoorium toodab iga vaatlusööga umbes 10 terabaiti andmeid – kogu 10 aasta peale arvatavasti umbes 30 petabaiti (1 PB = miljon GB). Seda tundub üksiku arvutikasutaja seisukohalt küll väga palju olevat, kuid see on tegelikult üsna väike kübe tänapäevase sotsiaalmeedia ja pea kõikjale levinud Interneti kogumassis. Näiteks Facebooki või YouTube’i kogumahtu hinnatakse kümnete eksabaitide suurusjärku (1 EB = 1000 PB), ehk sellesama platvormi taga, millel seda postitust loete, peidab end mitmete tuhandete tulevase Rubini kataloogi suurune andmekogu. Siiski ei ole vähimatki lootust, et ükski inimene või isegi kõik maailma astronoomid üheskoos suudaks kogu Rubini observatooriumi andmevoogu jälgida. Suurema osa analüüsist ja suurest andmehulgast huvitavate objektide ja sündmuste väljasõelumise tööst teevad automaatsed algoritmid ning tehisnärvivõrgud. Hinnanguliselt peaks 10-aastase vaatlusprogrammi käigus kaardistatama kümneid miljardeid galaktikaid ja Linnutee tähti, ning vaadeldama miljoneid supernoovasid ning Päikesesüsteemi väikekehasid, nt asteroide ja komeete.

Vera Rubini observatoorium Tsiilis Cerro Pachóni mäetipul.

Võrdlus suurte taevaülevaadete arengust Neitsi tähtkujus asuva interakteeruva galaktikaparve näitel. Alates ülevalt:
* Sloani digitaalne taevaülevaade (2000-2012) jäädvustas umbes 35% kogu taevast umbes 21. tähesuuruseni.
* Pan-STARRS on 2010. aastal alanud ning jätkuv taevaülevaade, mille nimi on paljudele astronoomiahuvilistele tuttav hulga avastatud komeetide järgi. 2019. aastal avaldati selle viimatine andmekogu, mis katab u 75% taevast näiva tähesuuruseni 22-23. See 1,9 petabaidine andmekogu on praeguse seisuga suurim saadaolev taevaülevaade.
* Rubini taevaülevaate näidis 2025. aasta esmavalguse ajast. Rubini suur 8,4-meetrine teleskoop ja võimas kaamera küündivad kuni 27. tähesuuruseni.