Hiina raketil on oht kukkuda Euroopasse

Uuendus: Rakett kukkus Eesti aja järgi reedel kell 14:39 Vaiksesse Ookeani (1200 kilomeetri kaugusele Uus-Meremaast).

Näib, et täna võib kusagil Euroopa kohal atmosfääri siseneda Hiina Zhuque-3 raketi teine aste. Tegemist on 12-13 meetrit pika ja ligi 11 tonni kaaluva roostevabast terasest tükiga, mis ilmselt täielikult atmosfääris ära ei põle. Esialgsed prognoosid näitvad, et sisenemine võib toimuda Eesti aja järgi kell 13:20, kuid tulenevalt raketiastme kontrollimatust pöörlemisest võib see aken 48 minutit siia-sinna nihkuda. Eesti laiuskraadidele selle orbiit ei ulatu, kuid Taani, Läti, Leedu ja Poola on ohualas. Tuleks siiski mainida, et võimalus, et see asustatud aladele kukub on väga madal.

Aste jõudis orbiidile lõppenud aasta 3.ndal detsembril.

Uudised olukorra kohta ilmuvad jooksvalt siia: https://www.eusst.eu/.../eu-sst-closely-monitors-upcoming...

Reaalajas saab selle asukohta vaadata siin: https://www.satflare.com/track.asp?q=66877#TOP

Punasega astme võimalikud langemispaigad. Poola on hinnanud, et see kukub kuhugi nende territooriumile.

Zhuque-3 start.

Hiina ettevõte LandSpace katsetas oma esimest taaskasutatavat raketti Zhuque-3

Üleeile tegi oma esimese testilennu Hiina esimene taaskasutatavaks mõeldud rakett Zhuque-3, mille ehitajaks ja opereerijaks on ettevõte LandSpace. 66 meetri kõrgune roostevabast terasest rakett koosneb taaskasutatavast esimesest astmest ja ohverdatavast teisest astmest ning kasutab üheksat mootorit. Sellisena on see väga sarnane SpaceX-i üliedukale Falcon 9 raketile. Erinevalt aga vedelat hapniku ja petrooliumi kasutavast Falcon 9-st kasutab Zhuque-3 kütusena vedela hapniku ja metaani segu (methalox). Maa lähiorbiidile suudab see tõsta kuni 18 300 kilogrammi.

Zhuque-3 rakett. Allikas: LandSpace

Esimene testilend läks mõnes mõttes edukalt - raketi teine aste jõudis turvaliselt orbiidile. Paraku esimese astme maandumine ebaõnnestus, kui selle üks mootoritest lülitus välja ning süttis. Aste tabas suurel kiirusel maandumiseks mõeldud platsi ning plahvatas (vaata videot alt). Võttes aga arvesse, et tegemist oli alles esimese katsetusega, läks asi päris hästi ja koguti palju kasulikke andmeid järgmisteks katsetusteks.

Tianwen-2 läheb uurima Maa kvaasikuu Kamoʻoalewa

Näib, et ühest ambitsioonikast kosmosemissoonist on meil läinud vahepeal täiesti meelest kirjutada. Seda tõenäoliselt põhjusel, et tegemist on Hiina Riikliku Kosmoseameti missiooniga ning uudised Hiina tegemistest on läänes harvad. Kuid poliitikaülesest perspektiivist on tegu siiski inimkonna ettevõtmisega, mis väärib igal juhul meie tähelepanu ja pöidla hoidmist.

Selle aasta mais lennutati Loode-Hiinas asuvast Xichangi kosmosekeskusest Päikese orbiidile kosmosesond nimega Tianwen-2*, mille eesmärgiks saab olema uurida ja koguda proovid Maa-lähedaselt ja Maa kvaasikuuks olevalt asteroidilt 469219 Kamoʻoalewa. Peale seda, kui sond oma väärtuslikud proovid spetsiaalse kapsliga Maa atmosfääri heidab, suundub see uurima Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevat komeeti nimega 311P/PANSTARRS.

Tianwen-2 selfie kauguses paistva Maaga, Foto avaldati 1. oktoobril, kuid see on tehtud ilmselt kevadel. Hetkel asub sond Maast kusagil 50 miljoni kilomeetri kaugusel.

Foto Maast läbi Tianweni-2 kaamera. Foto tehti päev pärast starti, kui see asus Maast umbes 590 tuhande kilomeetri kaugusel.

Missiooni esimene sihtmärk Kamoʻoalewa (tähisega 2016 HO3) on üks teadaolevalt kaheksast niinimetatud Maa kvaasikuust. Kvaasikuude näol on tegemist asteroididega, mis tiirlevad ümber Päikese umbes sama kiiresti kui Maa ning enam-vähem samas tasandis, kuid teevad seda ruumis teisiti orienteeritud ja/või rohkem väljavenitatud orbiidil. See tähendab, et meie planeedi vaatenurgast näivad reeglina ajutised kvaasikuud tegevat Maa ümber omapärase kujuga ja ajas muutuvaid silmuseid. Sellest siis ka nende nimi, kus sõna kvaasi on laen ladinakeelsest sõnast, mis tähendab "peaaegu" või "näiliselt". Kusjuures värskeim selline kvaasikuu - 2025 PN7 - avastati alles selle aasta augustis ning kinnitati kvaasikuuna paar päeva tagasi. Tegemist on vaid kusagil 19 meetrise läbimõõduga asteroidiga.

Kamoʻoalewa näib seniste teleskoobivaatlusega olevat umbes 100 meetrit pikk ja kusagil 40 meerit lai kivine asteroid, mis teeb ühe pöörde vaid 28 minutiga. Selle orbiidi, heleduse ja speketraalanalüüside põhjal on välja käidud hüpotees, et tegemist võib olla Kuu tagaküljel asuva Giordano Bruno kraatri tekkimisel välja heidetud fragmendiga. Loodetavasti suudab Tianwen-2 missioon seda hüpoteesi proove kogudes ja need Maale toimetades kinnitada või ümber lükata. Maast asub Kamoʻoalewa oma keeruka orbitaaltantsu käigus umbes 15 kuni 40 miljoni kilomeetrit kaugusel ning Maa kvaasikuuna võiks see püsida veel umbes 300 aastat.

22 kilomeetrit lai Giordano Bruno kraater Kuu tagaküljel. On põhjusi arvata, et Maa kvaasikuu 469219 Kamoʻoalewa on fragment Kuust, mis selle kraatri tekkimisel välja lennutati. Foto on tehtud NASA's Lunar Reconnaissance Orbiteriga.

Tianwen-2 peaks Kamoʻoalewa orbiidile jõudma jägmise aasta juuni alguses. Kuu hiljem peaks see koguma selle pinnalt vähemalt 100g materjali. Kusjuures selleks on sondil kaks strateegiat. Esiteks üritab see asteroidi korraks puutuda ning spetsiaalse instrumendiga osa selle materjalist endaga kaasa haarata. Midagi sarnast tegi NASA OSIRIS-REx sond edukalt asteroid Bennuga ning Jaapani Hayabusa2 asteroid Ryuguga. Teise meetodina üritab see vaikselt asteroidi pinnale laskuda, ennast nelja puuriga varustatud robotkäpa abil selle külge ankurdada ning proovid koguda. Tuleks meeles pidada, et Kamoʻoalewa gravitatsiooniväli on praktiliselt olematu, mis tähendab, et selline taktika vajab väga peent manööverdamist. Lisaks asub sond ja asteroid sellel hetkel Maast ligemale 40 miljoni kilomeetri kaugusel, mis tähendab, et raadioside viivitus on Maaga edasi-tagasi kusagil viis minutit ning sond peab suutma seda kõike teha autonoomselt. Varem ei ole sellist asja üritatud.

Kui proovid kogutud, uurib ja kaardistab Tianwen-2 asteroidi pinda veel kusagil aasta ning asub seejärel tagasi Maa suunas. 2027. aasta septembris, asudes Maast kusagil 23 tuhande kilomeetri kaugusel, eraldub selle küljest proovidega täidetud kapsel, mis kukutatakse umbes 12 kilomeetrit sekundis Maa atmosfääri. Maandub see ilmselt kusagil Mongoolia inimtühjas kõrbes, nii nagu näiteks aasta tagasi maandusid seal Hiina Chang'e 6 poolt Kuu tagaküljelt kogutud proovid.

Sellega ei ole aga Tianwen-2 missioon lõppenud, sest peale proovikapsli eraldumist kasutab sond Maa graviatsiooni ja selle liikumist ümber Päikese, et lennutada ennast kuue-aastasele retkele komeet 311P /PANSTARRS juurde. Umbes 500 meetrise läbimõõduga jäine komeet tiirleb ümber Päikese veidi kaugemal kui Marss. Selle kohta ei ole suurt midagi teada, kuid vaatlused Hubble kosmoseteleskoobiga näitavad, et tegemist on niinimetatud aktiivse komeediga, mis näib pidevalt päikesekiirguses aurustuvat. Hubble tuvastas sellel 2013. aastal koguni kuus "saba". Arvatakse, et 311P pöörleb ümber oma telje väga kiiresti ning aeg-ajal lendab sellelt materjali eemale. On ka põhjusi arvata, et komeedil võib olla pisem kaaslane. Kui see tõele vastab, siis on selle näol esimese teadaoleva kuud omava komeediga.

Komeet 311P/PanSTARRS läbi Hubble kosmoseteleskoobi.

Tianwen-2 peaks komeedi orbiidile jõudma 2035. aasta jaanuaris ning jääma seda oma 11 teadusliku instrumendiga uurima vähemalt mitmeks kuuks. Missiooni lõppu ei ole teadaolevalt täpsustatud, aga ilmselt proovitakse seda elus hoida nii pikalt kui võimalik. Pole ka otseselt välistatud, et teel komeedi poole kohtub Tianwen-2 ka mõne teise Päikesesüsteemi väikekehaga.

*nime poolest on Tianwen-2 järg Hiina aastaid tagasi edukalt Marsil maandunud missoonile Tianwen-1. Tõlkes tähendab Tianwen "Küsimust taevale".

Hiina mehitatud kuulend ei ole enam mägede taga

Hiina mehitatud kosmoseagentuur on avaldanud osaliselt animeeritud promovideo selle eelseisvatest plaanidest mehitatud kuulendudeks. Sellelt võib näha, et vähemalt Kuule maandumine ning seal ettenähtud tegevused on väga sarnased Apollo programmi viimastele missioonidele, mis sisaldasid näiteks kokkupakitud kuukulguri kasutamist.

Kuule jõudmiseks plaanitakse kasutada kahte hetkel veel kordagi lennanud Long March 10 raketti, mille esimene testilend peaks toimuma 2026. Neist üks toimetab Kuu orbiile mehitatud kosmoselaeva ning teine Kuule maandumiseks vajaliku tehnika. Kaks laeva põkkuvad Kuu orbiidil ning seejärel maandudakse (kuundutakse). Video näitab veel erinevaid tehnika teste ja kuulendudeks ehitatud juhtimiskeskusi.

Hiina mehitatud kuulend peaks aset leidma millalgi enne 2030. aastat. Kuigi kriitikud kipuvad Hiina kosmoseprogrammi mingil põhjusel pilkama, ei saa eitada, et siiani on nad olnud kõigis ettevõtmistes üles ootuste edukad. Näiteks on nad orbiidile saatnud kosmosejaama, maandunud Marsile, Kuu tagaküljele ning toonud Kuult pinnaseproove. Kusjuures seda kõike esimesel katsel. Erinevalt näiteks NASAst on see kõik toimunud ka ettenähtud tähtaegu täites või neid lausa edestades.

NASA ja ESA koostöös toimuv Artemise programm lubab inimese Kuule toimetada 2026. aastal. Kuid suure tõenäosusega lükkub see siiski edasi. Ehk siis kümnendi lõpus läheb päris pingeliseks rebimiseks.

Hiinlaste Chang'e 6 tõi Kuu tagumiselt küljelt pinnast

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, et Kuu niinimetatud tagumisel küljel* maandus Hiina Rahvusliku Kosmoseagentuuri mehitamata missioon Chang'e 6, mille peamiseks ülesandeks oli koguda sealt pinnaseproove ning toimetada need analüüsimiseks tagasi Maale. Õnnestumise korral oleks tegemist esimese taolise saavutusega ajaloos.

Kapsli kõrvale on püstitatud propagandahõnguline Hiina lipp ja asja uuritakse.

Chang'e 6 kuunduri üks jalgadest kindlalt kuupinnases.

Hea meel on veidi hilinenult teada anda, et proovid jõudsid 25. juunil täiesti edukalt tagasi Maale, täpsemalt potsatasid kapsiga Mongoolia steppi ning on nüüdseks toimetatud ettevaatlikuks avamiseks ja sorteerimiseks laborisse. Kuigi Hiina teadlastel on proovide analüüsimiseks arusaadavatel põhjustel eesõigus, on Hiina Kosmosetehnoloogia Akadeemia lubanud, et kahe aasta möödudes pakuvad nad osa proove uurimiseks ka rahvusvahelistele teadlastele. Kusjuures isegi osadele NASA teadlastele on antud spetsiaalne luba esitada taotlus proovidele ligi pääsemiseks. Muidu on NASA töötajatel üsna range keeld Hiinaga koostöd teha.

Samal ajal kui Chang'e 6 proovid Maale jõudsid andis Hiina Kosmosetehnoloogia Akadeemia teada, et nad on kolm aastat tagasi Chang'e 5 missiooniga Kuu meie poole vaatavalt küljelt toodud proovidest avastanud grafeeni. Tegemist on sisuliselt ühe aatomi paksuste süsiniku lehtedega, mille leidmine Kuu pinnasest aitab lahti mõistada, et millised protsessid on Kuud miljardite aastate jooksul vorminud.

Chang'e 6 missioonist kirjutasime eelnevalt siin: https://www.astromaania.ee/search/label/Chang%27e%206

*tagumine külg on kuu poolkera, mis vaatab meist eemale

Chang'e 6 kogus Kuu tagumiselt poolelt proovid ning naases Kuu orbiidile

Eile kirjutasime, et ööl vastu pühapäeva maandus Kuu tagumisel küljel Hiina missioon Chang'e 6, mille ülesandeks on koguda pinnaseproove ning need tagasi Maale toimetada. Jutuga käis kaasas suurepärane aegvõte maanduri laskumisest Kuu tolmusele pinnale.

Täna saame postitada video sellest, kuidas sama maandur oma robotkäpa abil kuupinnast proove välja puurib ja kühveldab ning need seejärel spetsiaalsesse kapslisse lukustab. Video on tublisti kiirendatud, kuna proovide kogumine leidis aset kahe päeva jooksul.

Praeguseks on maanduri küljest juba startinud pisem raketiaste, mis on jõudnud Kuu orbiidile. Peagi peaks see seal kohtuma omakorda raketimootoritega varustatud mooduliga, mis umbes 20. juunil stardib koos proovidega Maa suunas.

Kui kõik läheb sama libedalt kui siiani, siis jaanipäevaks võivad meie planeedipinnale potsatada esimesed teaduslikud proovid, mis pärinevad Kuu tagaküljelt.

Chang'e 6 laskus Kuu tagumisele küljele

Ööl vastu pühapäeva maandus Kuu tagumisel ehk Maast eemale vaataval küljel Lõuna-Aitkeni basseini Apollo kraatris edukalt Hiina Chang'e 6 maandur (või soovi korral kuundur). Tegemist on teise eduka maandumisega (või kuundumisega) Kuu tagaküljel peale Hiina 2018. aasta Chang'e 4 missiooni, mis lisaks ajaloolisele esimesele taolisele saavutusele toimetas sinna ka kulguri nimega Yutu-2. Kusjuures antud kulgur on siiani töökorras ning ühtekokku maha sõitnud üle 1,5 kilomeetri*.

Chang'e 6 missioon näeb lisaks maandumisele ette maandumispaigast proovide kogumist ning nende Maale toimetamist. Õnnestumise korral oleks tegemist järjekordse ajaloo esimese taolise saavutusega Hiina Rahvuslikule Kosmoseagnetuurile. Ehituselt on Chang'e 6 praktiliselt identne Chang'e 5-ga, millel õnnestus sama teha 2020. aasta detsembris niiöelda Kuu esiküljelt. Toona jõudis Maale kokku 1,7 kilogrammi kuupinnast, mis oli esimene taoline õnnestumine Nõukogude Liidu Luna 24 missiooni järel 1976. aastal.

Kuu tagaküljel maandumine, proovide kogumine, pakendamine ja nende spetsiaalse raketi abil põkkumiseks tagasi Kuu orbiidil ootava aparaadi juurde lennutamine erineb sama tegemisest Kuu esiküljel vaid ühe tähtsa erinevuse poolest. Nimelt ei suuda sealne tehnika suhelda Maaga otse, kuna Kuu jääb raadiolainetele ette. Selleks saatis Hiina tänavu märtsis Kuu orbiidile satelliidi Queqiao-2, mis vahendab Chang'e 6 raadiosignaale (telemeetria, fotod, teaduslikud andmed) Maale.

Change'e 6 missiooniga on kaasas ka pisikene Pakistani nanosatelliit ICUBE-Q, mis jääb Kuu orbiidile pildistama selle pinda ja mõõtma Kuu nõrka magnetvälja. Lisaks kannab maandur mitut rahvusvahelist instrumenti. Neist esimeseks on Prantsuse päritolu instrument lühendiga DORN, mis uurib kuidas kuutolm ja erinevad ühendid suhtlevad Kuu ülihõreda atmosfääri (eksosfääri) ja Kuu pinnase (regoliidi) vahel. Teiseks on maanduri pardal Itaalia INRRI, mis kujutab endast laserkaugusemõõdikut ning kolmandaks kannab see Rootsi NILS instrumenti Kuu pinnalt peegelduvate negatiivsete ioonide mõõdistamiseks. Paar päeva enne Chang'e 6 starti selgus, et maandur kannab tõenäoliselt ka pisikest neljarattalist kulgurit, mille kohta ei ole otseselt midagi avaldanud. Seda märgati Hiina rahvusliku kosmoseagentuuri poolt postitatud stardieelsetelt fotodelt kinnitatuna maanduri küljele.

Võrreldes näiteks NASA või ESA missioonidega, mille puhul avaldatakse kõik andmed praktiliselt reaalajas, on Hiina Rahvuslik Kosmoseagentuur oma missioonidega olnud traditsiooniliselt kidakeelne. Sellele vaatamata on nad Chang'e 6 maandumisest avaldanud suurepärase aegvõtte. Seda näeb siis alt.

Praeguse info kohaselt on maandur hea tervise juures ning tõenäoliselt tegelemas robotkäpa ja puuride abil proovide võtmisega. Juba homme peaks rakett proovidega Kuu tagaküljelt "õhku" tõusma ning kohtuma Kuu orbiidil asuva laevaga, mille ülesandeks on need Maa poole saata. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kapsel proovidega peaks kusagil Mongoolia stepis maanduma jaanipäeva paiku.

Chang'e 6 missioonist kirjutasime ka siin: https://www.astromaania.ee/2024/05/change-6-suundus-kuu-tagakuljele.html

*Yutu-2, mis on antud teksti kirjutamiseks Kuul ringi veerenud 5 aastat 4 kuud ja 30 päeva, lõi üle eelmise Nõukogude Liidu 1970. aastal Kuule saadetud Lunokhod 1 kulguri rekordi, mis suutis Kuul vastu pidada 321 päeva.

Chang'e 6 suundus Kuu tagaküljele proovide järgi

3. mail startis Hiinast Wenchangi raketibaasist Hiina rahvusliku kosmoseadministratsiooni kuumissioon nimega Chang'e 6. Tegemist on siiani üliedukate missioonide sarja järgmise peatükiga, mille eesmärgiks on esimest korda ajaloos tuua Maale pinnaseproove Kuu "tagumiselt" ehk Maast eemale suunatud küljelt. Eile sisenes Chang'e 6 edukalt Kuu ümber 12-tunnisele orbiidile ning maandumist 537 kilomeetrise läbimõõduga Apollo kraatri lõunaosas üritatakse millalgi juuni alguses.

Chang'e 6 on praktiliselt identse üldehitusega nagu Chang'e 5, millel õnnestus 2020. aasta detsembris Kuult Maale toimetada 1,73 kg pinnaseproove. See koosneb Kuu orbiidile jäävast rakettidega orbiiterist, Kuu pinnale laskuvast ja seal proove puurivast/koguvast maandurist (soovi korral kuundurist) ja maanduri turjal istuvast moodulist, mis Kuu pinnalt koos proovidega "õhku" tõuseb ning orbiiteriga automaatselt põkkub. Edasi stardib tandem Kuu orbiidilt tagasi Maa suunas ning heidab selle atmosfääri proove sisaldava kapsli, mis maapinnalt üles korjatakse. Sisuliselt sama loogikat kasutati juba enam kui poolsada aastat tagasi mehitatud Apollo missioonide käigus ning on seeläbi ennast korduvalt tõestanud.

Kunstniku nägemus Chang'e 6 maandurist Kuu tagaküljel Apollo kraatris. Proovid tagasi orbiidile toimetama peaks moodul asub selle peal. Pika käpa abil puuritakse proovid välja kuni 2 meetri sügavuselt pinnasest.

Kuu tagaküljel paiknev Apollo kraater asub hiiglaslikus Lõunapooluse-Aitkini basseinis - 2500 kilomeetrit laias ja kuni 8 kilomeetrit sügavas iidses kokkupõrkejäljes, mis on üks suurimaid teadaolevaid kokkupõrkejälgi Päikesesüsteemis. Tänu piirkonna sügavusele loodetakse, et Chang'e 6 poolt võetud proovid sisaldavad muuhulgas materjali Kuu vahevööst, olles seeläbi teaduslikult väärtuslikud Kuu ehituse ja tekkeloo välja selgitamisel või vähemalt täpsustamisel.

Change'e 6 missiooniga on kaasas ka pisikene Pakistani nanosatelliit ICUBE-Q, mis jääb Kuu orbiidile pildistama selle pinda ja mõõtma Kuu nõrka magnetvälja. Lisaks kannab maandur mitut rahvusvahelist instrumenti. Neist esimeseks on Prantsuse päritolu instrument lühendiga DORN, mis uurib kuidas kuutolm ja erinevad ühendid suhtlevad Kuu ülihõreda atmosfääri (eksosfääri) ja Kuu pinnase (regoliidi) vahel. Teiseks on maanduri pardal Itaalia INRRI, mis kujutab endast laserkaugusemõõdikut ning kolmandaks kannab see Rootsi NILS instrumenti Kuu pinnalt peegelduvate negatiivsete ioonide mõõdistamiseks.

Chang'e 6 enne starti.

Maanduri küljele näib olevat kinnitatud pisikene kulgur, mille kohta midagi täpsemat ei ole veel avaldatud.

Paar päeva tagasi selgus üllatuslikult, et maandur kannab tõenäoliselt ka pisikest neljarattalist kulgurit, mille kohta ei ole otseselt midagi avaldanud. Seda märgati Hiina rahvusliku kosmoseagentuuri poolt postitatud stardieelsetelt fotodelt kinnitatuna maanduri küljele.

Praeguse seisuga peaks maandumine aset leidma 2. juunil, kui Apollo kraatrisse saabuvad missiooniks vajalikud valgusolud. Kaks päeva hiljem peaks proove sisaldav moodul sealt startima ning Kuu orbiidilt suundutakse tagasi Maa poole 20. juunil. Kui kõik läheb hästi, siis Mongoolia kõrbesse peaksid ajaloolised proovid potsatama 25. juunil.

Chang'e 5 ja 6 missioonidega saaks läbi planeeritud neljaetapilise Hiina Kuu-uurimise programmi kolmas faas. Sellest järgmiste missioonide eesmärgiks on Kuu lõunapoolusele asutada juba alaline mehitamata uurimisjaam, mis omakorda on 2030ndateks planeeritud mehitatud kuulendude eeldus. Igatahes siiani on Hiina suutnud edale seatud eesmärgid edukalt ja õigeaegselt täita ning tundub üha enam, et juba mõne aasta pärast läheb uueks ja pingeliseks võiduajamiseks Kuule.

Hiina kanderakett sisenes atmosfääri

Eile eesti aja järgi kell 19:45 sisenes Filipiinide kohal atmosfääri Hiina kanderakett, mis nädal tagasi toimetas orbiidile Hiina kosmosejaama järjekordse mooduli. Allolev video on atmosfääris põlevast kanderaketist filmitud Malaisias. Tõenäoliselt jäi raketist ka midagi alles, kuid õnneks kukkusid tükid kuhugi Sulu merre.

Erinevalt teistest kosmoseriikidest, laseb Hiina oma kandreakettidel kukkuda tagasi Maale kontrollimatult, mis tähendab, et eksisteerib väike võimalus, et need võivad tabada asustatud alasid. Seekord läks õnneks. Aga samas vaatepilt on võimas.

Kuuga põrkub Hiina tõukerakett

Paar nädalat tagasi kirjutasime, et Kuu tagaküljega on kokkupõrkekursil üks raketiastme kere, mis kuulub suure tõenäosusega SpaceX ettevõttele. Nüüd on selgunud, et tegelikult on (taaskord suure tõenäosusega) tegemist kosmoseprügiga, mis kuulub hoopis Hiinale. Tühi tõukeraketi kere peaks pärinema 2014. aasta hiina missioonilt Chang’e 5-T1, mis kujutas endast peaproovi Hiina Chang'e 5 missioonile, mis toimetas 2020. aastal Kuult Maale 1,7 kilogrammi pinnast ja kive.

Vigade parandus tuli algse uudise autorilt astronoom Bill Graylt peale seda, kui tal õnnestus kosmoseprügi päritolu ja orbiidi kohta hankida täpsemaid andmeid.

Tõukerakett peaks Kuu tagaküljega põrkuma 4. märtsil ning NASA on lubanud kasutada oma Lunar Reconnaissance Orbiter nimelist kuusatelliiti kokkupõrkejälje uurimiseks.

All Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel asuva kosmoseilmasatellidid DSCOVR pildiseeria Kuu üleminekust Maast. Nagu näha, siis Kuu tagakülg näeb meie jaoks üsna võõras välja.

Uudiseid Marsilt

Veebruari keskel Marsil maandunud NASA kulgur Perseverance on seal veedetud 196 kohaliku ööpäeva (sol) jooksul maha sõitnud veidi üle 2 kilomeetri. Seni on selle tempot mõnevõrra aeglustanud arvukad katselennud sellega kaasas olnud Ingenuity nime kandva koperdrooniga. Eksperimentaalne 1,8 kilogrammi (Marsil 689g) kaaluv ja päikesejõul töötav droon pidi algselt sooritama viis katselendu, kuid selle edu on lendude arvu tänaseks tõstnud 13ni ning lõppu niipea ei paista. Kusjuures lisaks tehnoloogilisele demonstratsioonile, et droone saab tõepoolest Marsi ülihõredas atmosfääris lennutada, on Ingenuity asunud oma lendude käigus koguma ka teaduslikku infot. Näiteks luurates välja huvitavaid paiku, mida kulgur võiks külastada või lennates üle piirkondadest, kuhu kulgur puhtfüüsiliselt ei pääse. Kokku on Ingenuity nüüdseks lennanud natukene vähem kui 3 kilomeetrit. Pikim ühekordne lend oli 625 meetrit ja kestis 169,5 sekundit. Kuigi Ingenuity missiooni on pikendatud määramatuks ajaks, peab see lõpuks rinda pistma Marsi külma talvega, mil see koos Perseverancega talveunne jäetakse. See leiab aset kusagil järgmise aasta esimeses pooles. Aga juba oktoobri keskel, siis kui Marss asub meie vaatepunktist Päikese taga (konjuktsioon) ning raadioside kahe planeedi vahel on ajutiselt häriritud, peavad nii kulgur kui droon esmakordselt omapäi hakkama saama.

Perseverance ja Ingenuity enekas Marsil. Foto teinud kulguri robotkäpp on fotolt eemaldatud.

Kulguri (valge) ja drooni (kollane) teekond Marsil. Kokku tuleb neid vastavalt 2 ja 3 kilomeetrit.

Ingenuity edust annab aimu ka hiljutine uudis, et Hiina rahvuslik kosmoseteaduste keskus on läbinud enda marsidrooni esialgsed katsed. Nende pressiteates leiduvalt fotolt (galeriis) võib näha, et nende droon on peaaegu äravahetamiseni sarnane Ingenuityga. Kuigi siinkohal tahaksid osad kindalasti naljatleda, et Hiina ei suuda ise midagi välja mõelda ja nad valmistavad vaid koopiaid, on antud juhul insenerikunsti vaatenurgast tegemist täiesti loogilise ja lihtsa sammuga. Kui miski on ennast niivõrd hästi tõestanud, siis pole mõtet hakata seda (jalgratast) algusest peale leiutama. Loodame, et peagi lendab Marsi kohal mitu drooni, olenemata sellest, et mis riik need ehitanud on.

NASA Ingenuity kopterdroon vasakul ja Hiina marsidrooni prototüüp paremal.

Kui jutt juba Hiinale läks, siis paar nädalat tagasi täitus Hiina esimesel marsikulguril Zhurongil maandumisest 90 Marsi ööpäeva. Sellega sai täidetud 240 kilogrammise kulguri ametliku missiooni kestvus ehk siis see igaks juhuks tagasihoidlik garantiiperiood, mille Hiina insenerid oma loomingule andsid. Praeguseks üle kilomeetri läbinud kulgurit ei lülitata seepärast muidugi veel välja. Missioon jätkub seni, kuni see võimalik on ning parasjagu käivad juba ettevalmistused eelmainitud konjuktsioonist tingitud sidekatkestuseks, mille käigus peavad kõik Marsi pinnal või orbiidil asuvad robotaparaadid kas mõneks ajaks talveunne minema või omapäi hakkama saama. Peale seda võib maadeavastamine jätkuda.

Tulles tagasi auto mõõtu Perseverance kulguri juurde, siis vahepeal on see asunud ühe oma peamise missiooni kallale. Nimelt on üks kulguri tähtsamaid ülesandeid koguda oma robotkäe otsas oleva tööriista abil Marsi kividest, pinnasest ja atmosfäärist proove ning neid ladustada spetsiaalsetesse pisikestesse kapslitesse, mille kulgur endast tee peale maha jätab. Kunagi, hetkel veel täpsustamata tulevikus, saadetakse Marsile üks või kaks lisamissiooni, mis need omakorda sealt üles korjab ning tagasi Maale toimetab. Sellega oleks täidetud üks planeediteadlaste suurimaid unistusi - rikkumata pinnaseproov otse Marsilt maises laboris. Paraku kui Perseverance asus augusti alguses oma esimest proovi koguma, avastati teadlaste ja inseneride õuduseks, et kapsel, millesse proov oleks pidanud jõudma, oli täiesti tühi. Ehk siis läbikukkumine esimesel katsel. Hiljem selgus, et tõenäoliselt oli kivim, millest puuri abil proovi üritati koguda niivõrd rabe, et see kukkus enne kapslisse jõudmist puurist välja.

Hiina marsikulgur Zhurong koos maanduriga. Foto tehti kaugjuhitava kaameraga.

Perseverance esimene katsetus koguda Marsi kivimist proove. Fotol puuraugud.

1. septembril mindi uuele katsele ühe visuaalselt huvipakkuva lapiku kivi juurde, mis sai hüüdnimeks Rochette. Peagi peale puurimist tehtud fotodelt tundus, et seekord jõudis proov ka titaanist kapslisse, kuid valgustingimused ei lubanud selles olla täiesti kindlad. Paar päeva hiljem kinnitati seda fotodega lõplikult. Esmaspäeval asetati kapsel kulguri sisemusse, seda kaaluti ning suleti viimaks hermeetiliselt seerianumbrit kandva kaanega. Loodetavasti leiab see proov lõpuks (võib olla kümne aasta pärast?) Maale, et selle saaks kontrollitud tingimustes taas avada. Perseverancel on veel 40 tühja kapslit, mis ootavad täitmist ning kulguril seisab ees loodetavasti veel palju aastaid uurimist ja puurimist.

Perceverance ja Ingenuity ehitusest, missioonist ja eesmärkidest kirjutasime pikemalt märtsis: https://www.astromaania.ee/.../mida-see-perseveranse...

Puuritud Rochette.

Perseverance puur otsevaates.

Perseverance puur otsevaates. Proov on olemas.

Hermeetiliselt suletud proovikapsel, mis jõuab loodetavasti kunagi Maale.

Vaade Marsile Perseverance pardalt.

Hiina marsikulgur Zhurong veeres planeedi pinnale

Eelmisel nädalal Marsil maandunud Hiina marsikulgur Zhurong on nüüdseks maanduri pealt maha sõitnud ning planeedi uurimine võib alata.

Uudisega koos on avaldatud ka mõningaid üksikasju selle ehituse ja missiooni kohta (miski, mida Hiina kosmoseagentuur tavaliselt väga lahkelt ei jaga). Näiteks teame nüüd, et 240 kilogrammine kulgur hakkab Marsi pinda uurima 10 meetriste sõitude kaupa, mille vahel hinnatakse ümbrust ning edastakse uusi käsklusi. Sellise strateegia paneb paika Maa ja Marsi vaheline kaugus, mis tähendab, et valguse kiirusel liikuval raadiosidel kulub edasi-tagasi reisiks pikad 40 minutit. Kulguri reaalajas juhtimine seega kõne alla ei tule. Samal põhjusel peab kulgur oma lühiajalist marsruuti valima iseseisvalt.

Erinevalt NASA kulguritest on Zhurong varustatud automaatselt muudetava vedrustusega, mille abil saab selle kõrgust tõsta või langetada vajadusel 60 sentimeetri ulatuses. Kuna Marsi öödel langeb sealne temperatuur 130 miinuskraadini, on kulgur vooderdatud aerogeelist plaatidega - ülikerge materjaliga, mis juhib soojust väga halvasti. Kulguri päikesepaneelid olevat aga kaetud spetsiaalse libeda ja antistaatilise ainega, mis väldib marsitolmu kinnitumist sellele ning nende puhastamiseks piisab kulguri poolt tekitatud vibratsioonist.

Hiina marsikulguri esimesed fotod

Nädalavahetusel Marsil maandunud Hiina marsikulgur Zhurong on Maale saatnud oma esimesed fotod. Kulguri ette ja taha vaatavad fotod näitavad, et kõik tundub olevat vähemalt visuaalselt korras. Kulguri päikesepaneelid ja raadioantenn on ennast kenasti lahti pakkinud ning maanduri kaldteed, mida pidi peaks kulgur juba peagi Marsi pinnale veerema, on terved. Taustal laiutab tuhandeid kilomeetreid lai Utopia Planitia nimeline tasandik, mis arvatakse miljardite aastate eest olnud täidetud veega.

Kulguri tagumine pool. All paistavad tumedad päikesepaneelid ja valge raadioantenn, mille abil kulgur peab sidet Marsi orbiidil asuva Tianwen-1 sondga. Sond edastab andmed Maale.

Kulgur seismas maanduri peal. Ees paistavad kaldteed, mida pidi peaks see varsti planeedi pinnale veerema.

Kustniku nägemus hetkest kui Zhurong Marsi pinnale sõidab.

Päikese jõul töötav 240 kilogrammine kulgur peaks plaanide kohaselt Marsil töökorras püsima vähemalt kolm kuud (tõenäoliselt palju kauem) ning selle eesmärgiks on uurida Marsi pinnast ja otsida maa-alust vett. Selleks on see muuhulgas varustatud maaradari ja laser-spektromeetriga.

Hiinlased maandusid Marsil!

Head uudised! Ööl vastu tänast maandus meist sel hetkel 320 miljoni kilomeetri kaugusel asunud Marsil üks kulgur. Tegemist Hiina poolt eelmise aasta suvel teele pandud ja tänavu veebruaris Marsi orbiidile jõudnud Tianwen-1 missiooni kauaoodatud teise etapiga, kus maandur ja selle peale kinnitatud marsikulgur nimega Zhurong eraldusid orbiidile jäävast robotlaevast ning maandusid Marsile Utopia Planitia nimelisele tasandikule. Puude võõra planeedi pinnaga leidis aset Eesti aja järgi kell 3:11 öösel.

Kunstniku nägemus Hiina marsimaadurist

Umbes veerand tonni kaaluv kuuerattaline kulgur on disainitud külmal ja kõledal Marsil vastu pidama vähemalt kolm kuud, mille käigus see uurib planeedi kliimat ja pinnast ning otsib jälgi maa-alusest jääst. Taoline maandumine on eriti märkimisväärne kuna Hiinal õnnestus see kohe esimesel katsel. Sellega sai Hiinast Nõukogude Liidu ja USA järel kolmas riik, kellel on õnnestunud Marsil maanduda ja teine riik (USA järel) kellel on see õnnestunud teadaolevalt edukalt (NSVL Mars 3 sond/kulgur küll maandus 1971. aastal Marsil, kuid lõpetas paar minutit peale seda andmete edastamise).

Jääme ootama, kas Zhurong suudab ka maanduri pealt Marsi pinnale veereda ning selle esimesi fotosid Utopia Planitia kivistest väljadest...

Hiina marsikulgur hakkab maanduma

Veebruari teisel nädalal jõudis Marsi orbidiidile hiinlaste esimene marsimissioon* nimega Tianwen-1, mis koosneb orbiidile jäävast sondist, planeedi pinnale suunduvast maandurist ja selle sisemuses olevast kulgurist. Eeloleval ööl, peale mitu kuud kestnud pingsat ootamist ja maandumispaiga valikut, üritatakse viimaks ka Marsi pinnal maanduda. Juhul kui see õnnestub, saab Hiinast Nõukogude Liidu ja USA järel kolmas Marsil pehmelt maandunud riik, teine riik, kes on sinna toimetanud kulguri (USA järel) ja täiesti esimene riik, kellel see kõik on õnnestunud esimesel katsel.

Tianwen-1 vaated Marsile.

Kuigi Hiina Kosmoseagentuur pole oma missioonide üksikasjade jagamisega kunagi väga lahke olnud, on nüüdseks teada, et maandumine peaks aset leidma Eesti aja järgi kell 2:11 öösel. Maandumispaigaks on valitud planeedi põhjapoolkeral asuv Utopia Planitia nimeline tasandik, mis kujutab endast miljardeid aastaid vana ja tuhandeid kilomeetreid laia kokkupõrkejälge, mis arvatakse millalgi Marsi minevikus olevat täidetud veega. Samal tasandikul maandus 1976. aastal USA Viking 2 nimeline maandur, mille ülesandeks oli Marsilt elu otsimine ning ka NASA marsikulgurid Curiosity ja Perseverence ei ole sealt kuigi kaugel.

Kaart erinevate riikide maandumistest või nende katsetest Marsil.

• Mars 2MV-3 No.1 (NSVL) - 25. november, 1962 - ebaõnnestunud
• Mars 2 (NSVL) - 27. november, 1971 - ebaõnnestunud
• Mars 3 (NSVL) - 2. detsember1971 - esimene pehme maandumine Marsil, aga rikke tõttu lõpetas saatmise 110 sekundit peale maandumist
• Mars 6 (NSVL) - 12. märts, 1974 - ebaõnnestunud
• Viking 1 (USA) - 20. juuli, 1976 - esimene edukas maandumine
• Viking 2 (USA) 3. september, 1976 - edukas
• Mars Pathfinder (USA) - 4. juuli, 1997 - edukas
• Mars Polar Lander (USA) - 3. jaanuar, 1999 - ebaõnnestus
• Beagle 2 (Suur-Britannia) - 25. detsember, 2003 - ebaõnnestus
• Spirit (USA) - 4. jaanuar, 2004 - edukas
• Opportunity (USA) - 25. jaanuar, 2004 - edukas
• Phoenix Lander (USA) 5. mai, 2008 - edukas
• Curiosity (USA) - 25. jaanuar, 2012 - edukas, siiani aktiivne
• Schiaparelli EDM (ESA/Venemaa) - 19. oktoober, 2016 - ebaõnnestus
• InSight Mars Lander (USA) 26. november, 2018 - edukas, siiani aktiivne
• Perseverance rover (USA) 18. veebruar, 2021 - edukas, siiani aktiivne
• Tianwen-1 (Hiina) - 14. mai 2021 - ei tea veel 

Hiinlaste kulguri nimeks valiti rahva seas läbi viidud hääletuse tulemusel Zhurong, kes on Hiina mütoloogiast pärit tule ja valgusega seotud jumalus/isik. Kulgur ise kaalub kusagil 250 kilogrammi, töötab päikese jõul ning peaks plaanide kohaselt töökorras püsima vähemalt 90 Marsi ööpäeva (kolm kuud). See on varustatud erinevate kaamerate, maaradari, magnetomeetri, ilmajaama ja laser-spektroskoobiga pinnase analüüsimiseks. Zhurong peab Maaga sidet läbi orbiidil tiirleva Tianwen-1 sondi.

Kui NASA on oma viimastel kulgurimissioonidel kasutanud senini edukaks osutunud põhimõtet, kus kulgur asetatakse planeedi pinnale õhukraana all rippuvate trosside abil, siis Hiina kasutab natukene traditsioonilisemat meetodit. Selleks siseneb Marsi atmosfääri kuumuskilbiga varustatud maandur, mis kasutab aeglustamiseks langevarju ning vahetult enne planeedi pinnale jõudmist lülitab sisse retroraketid, mis peaks selle langemiskiirust aeglustama talutava tasemeni. Kord turvaliselt planeedile jõudnult, veereb maanduri pealt maha kulgur.

Kunstniku nägemus maandurist vahetult enne planeedi pinnale jõudmist. Kulgur on kokkupakitult maanduri turjal.

Erinevalt NASA'st, mis teeb taolistest maandumistest otseülekandeid, saame me Zhurongi edukast või mitte-edukast maandumisest teada ilmselt läbi Hiina meedia. Seega varugem kannatust ja hoidkem pöialt.

*2011. aastal saadeti Marsi suunas venelaste Fobos-Grunt missioon, millega oli kaasas ka hiinlaste Yinghuo-1 nimeline sond, millest oleks saanud nende esimene Marsini jõudnud robotjaam. Paraku ei suutnud Fobos-Grunt rikke tõttu Maa orbiidilt lahkuda ning põles lõpuks atmosfääris ära. Tianwen-1 on seega siiski esimene Hiina iseseisev marsimissioon, mis on siiani olnud igati edukas.

Zhurongi ehitus