Starshipi 11. testilend läks edukalt

Eesti aja järgi ööl vastu teisipäeva leidis aset Starshipi 11-nes testilend. Kui ühe Super Heavy tõukuri mootori rike taaskäivitumisel välja arvata, siis oli test täiesti edukas. Tõukur lükkas enne Mehhiko lahes "maandumist" orbiidile Starshipi, sellest eraldusid Starlinki satelliidi maketid ning laev "maandus" kontrollitult India ookeanis. Ühtlasi oli tegu viimase Starshipi Block 2 versiooni lennuga. Allolevas videomotaažis (allikas: CNET) on näha katsetuse kõrghetki.

Järgmise katsetuse kuupäeva ja missiooni detaile ei ole veel avalikustatud, kuid järgmisena peaks käiku minema Starshipi Block 3 ehk raketi kolmas testiversioon. See on veidi suurem, oluliselt võimsam, veidi muudetud konfiguratsiooniga ning kasutab uusimaid Raptor 3 raketimootoreid.

Videot vaadates võib kergesti meelest minna, et kui suur Starship (Super Heavy tõukur+Starship) tegelikult on. Kordame siis üle. Selle diameeter on 9 meetrit ja kõrgus 123,3 meetrit (Block 3 saab olema 124,4 meetrit). See teeb selle enam-vähem sama kõrgeks kui Oleviste kirik Tallinnas.

Falcon 9 ja Päike

Septembri alguses õnnestus oma kuu- ja päikesefotodega kuulsaks saanud astrofotograaf Andrew McCarthyl üles pildistada hetk, kus Maa orbiidile suunduv rakett lendab läbi kaamera ja Päikese vahelt. Kusjuures teadaolevalt ei ole keegi varem seda teinud läbi niinimetatud vesinik-alpha filtri, mis lubab samaaegselt Päikesel näha kromosfääri ja sellest välja ulatuvaid protuberantse.

Päike, selle kromosfäär läbi vesinik-alpha filtri ja selle eest läbi lendav Falcon 9 rakett. Autor: Andrew McCarthy

Päike, selle kromosfäär läbi vesinik-alpha filtri ja selle eest läbi lendav Falcon 9 rakett. Autor: Andrew McCarthy

Foto ja video on tehtud Floridas 6. septembril, umbes 15 kilomeetri kaugusel Kennedy Kosmosekeskuse stardiplatvormist. Rakett Päikese esiplaanil on SpaceX Falcon 9, mis kandis orbiidile 28 Starlinki satelliiti. Kusjuures selle tõukuri maandumine tagasi oli SpaceX-i jaoks järjekorras 500s.

Starshipi maandumine India ookeani

Stabiliseeritud ja aeglustatud vaade ligi 50 meetrit kõrge Starshipi maandumisele India ookeanis 27. augustil. Laeva oranž värv kuulub atmosfääri taassisenemisel oksüdeerunud metallilistele kuumuskilbi tükkidele. Valged jutid on tekkinud kohtadesse, kus osad tükid olid meelega enne starti eemaldatud. Kommentaarides näeb selle kohta head fotovõrdlust. Starshipi järgmine lend peaks toimuma millalgi oktoobris. Esialgu ei ole SpaceX veel avaldanud, et millal viimaks üritatakse Starshipi kuivale maale maandada, kuid idee poolest võiks see jääda kuhugi järgmise aasta keskele.

Video: Peter McConnel

Eestist sai näha SpaceX Falcon 9 raketistarti

Tekst: Üllar Kivila

Peale rahvusvahelist tähelepanu saanud Starshipi lennutas SpaceX eile (26. augustil) ka oma põhilist tööhobust - Falcon 9, mille põhilastiks oli seekord Luksemburgi päritolu Maa-vaatluse satelliit NAOS (National Advanced Optical System). Kaasreisijatena oli pardal veel mitu väiksemat tehiskaaslast. Kanderaketi esimesele astmele oli see juba 27. lend ning ka sel korral õnnestus see tervelt stardiplatsile tagasi maandada.

Kui California ja Florida elanikud on sagedaste raketistartide ja nende tekitatud taevaste vaatemängudega ilmselt üsna harjunud, siis Eesti kohal näeb kanderakettide manöövreid harvemini. Seekord vaatlejatel aga vedas - Californiast Vandenbergist startinud rakett toimetas oma lasti kõrge kaldega polaarorbiidile ning just parajal kellaajal, et üle Eesti lennates oli maapinnal Päike juba loojunud, kuid u 600 km kõrgusel lendav rakett ja selle mootoritest väljapaisatud gaasijoad olid ikka veel Päikese poolt valgustatud.

Falcon 9 teise astme pidurdusmanööver Eesti kohal. Foto: Karel Kannel. Õnnelikul kombel toimus Munalaskme tähetornis just sel ajal teleskoobivaatlus, millel osalejad said vägevat vaatepilti nautida.

NAOS satelliidi (ja seda transportinud kanderaketi) trajektoor üle Eesti 26. augustil umbes kell 23:10.

Mida siis täpsemalt näha sai? Eestist lendas üle Falcon 9 ülemine aste (esimene põhiaste oli selleks ajaks juba stardiplatsile naasnud) ning ka see oli parasjagu oma tööd lõpetamas. Kõik satelliidid olid ülelennu ajaks juba orbiidile vabastatud ning raketiaste keeras oma mootorid lennusuunas ning asus end orbiidilt alla kukutama. Peamootorist pärinev gaasijuga ongi see hele lennusuunda osutav koonus. Hajusamad gaasipilved pärinevad raketiastme ümberkeeramiseks kasutatud väiksematest manööverdusmootoritest.

Miks mõningaid satelliite ja rakette on hästi näha ja teisi mitte? Siin külgvaatel on vaatluseks vajalikud olud näha - vaatleja (Eesti asukoht tähistatud punase ristiga) peab asuma maapinnal pimedas, kuid kosmoses asuv satelliit peab samal ajal olema päikesevalguse käes. Kui nii vaatleja kui ka satelliit on valgustatud (päeval), on taevas liiga hele. Kui aga mõlemad on sügaval Maa varjus (öösel), siis pole ka satelliiti näha. Seega ongi tehiskaaslaste nägemiseks parim aeg õhtul mõned tunnid pärast loojangut või hommikul mõned tunnid enne päikesetõusu.

SpaceX artikkel missiooni kohta: https://www.spacex.com/launches/naos Sel lehel saab ka stardiülekannet näha, mis lõpeb veidi aega enne Eestist ülelendu, kui viimased satelliidid kanderaketist vabastati.

Starshipi 10. testilend oli üle pika aja täiesti edukas

Peale kaht viivitust kahel päeval, startis ööl vastu tänast viimaks SpaceX'i Starshipi 10. katselend. Kui mõned pisemad probleemid, nagu tõukuri ühe mootori välja lülitumine ja Starshipi laba mingi väiksemat sorti kahjustus atmosfääri sisenemisel välja arvata, oli katsetus praktiliselt täiesti edukas. Näiteks esmakordselt õnnestus Starshipi pardal ka midagi orbiidile toimetada ja sinna vabastada. Seekord oli lastiks kaheksa Starlinki satelliidisimulaatorit, kuid järgnevatel katsetustel võib selleks olla juba midagi kasulikku. Tõukur Super Heavy maandus "pehmelt" Mehhiko lahte ja Starshipi laev India ookeani - täpselt nii nagu pidi.

All videomontaaž katselennu olulisemate hetkedega. Video lõpus nähtav Starshipi plahvatus vees ei olnud mingisugune rike, vaid arusaadav tagajärg sellele kui 123 meetrit kõrge silinder ümber kukkudes vett tabas ja purunes.

Allikas: CNET

PS Eile öösel nähti ja pildistati Eesti taevas ühe teise raketi starti. Tõenäoliselt oli tegemist sellega: https://www.spacex.com/launches/naos

Starshipi lendu Eestist näha ei olnud.

Starshipi kümnes testilend tuleb pingeline

 - start lükati kütselekke tõttu edasi -

Eeloleval ööl Eesti aja järgi kell 2:30 avaneb stardiaken SpaceX'i Starshipi kümnendaks testilennuks. Võttes arvesse, et Starshipi kolm viimast katset on lõppenud laeva ootamatu purunemise ja sisuliselt kalli ilutulestikuna, on tegemist võrdlemisi tähtsa etapiga Starshipi programmis. Mitte et järjekordne ebaõnnestumine programmile kohe kriipsu peale tõmbaks, aga ilmselt tunneb SpaceX nüüdseks päris tõsist survet laev maailma pilgu ees ühes tükis finishisse tuua.

120 meetrit kõrge ja 9 meetrit lai Starship on maailma suurim ja võimsam rakett, mis koosneb teatavasti kahest osast - tõukurist (booster) ja laevast (Starship). Eeloleva testi eesmärkide seas on üritada raketi tõukur peale oma ülesande täitmist maandada "pehmelt" Mehhiko lahte, kuid seda viisil, kus üks selle põhilistest maandumismootoritest on meelega välja lülitatud. Boosterite maandumine spetsiaalsete robotkäppade vahele on SpaceX'il siiani väga hästi välja tulnud, kuid nüüd tahetakse proovida veidi ekstreemsemat olukorda.

Starshipi eesmärgiks on jõuda orbiidile, et sealt tagasi India ookeani "maanduda". Kui see saaks tehtud, oleks juba päris hea. Lastiruumis on sellel SpaceX'i Starlinki satelliidimaketid, mida proovitakse vahepeal orbiidile väljutada.

Starshipi programmi tähtsust mehitatud kosmoselendude tuleviku osas on raske ülehinnata. See peaks mängima asendamatut rolli inimeste naasmisel Kuule (Artemis III), Maa ja Kuu vahelise kosmosejaama ehitamisel/mehitamisel ning lõpuks mehitatud lendudel Marsile. Pole ilmselt üllatus, et meie hoiame sellele igas mõttes pöialt. Sellel lihtsalt põhjusel, et keegi teine ei arenda midagi ligilähedast. Hetkel näib, et kas Starship või mitte midagi...

Otseülekanne Starship 10. testist (muutub aktiivseks mõni aeg enne testi): https://x.com/i/broadcasts/1yoKMPRjeYYxQ

Euroopa taevas oli näha SpaceX-i spiraali

Eile kella 22 ajal nähti suurest osast Euroopast ja ka Eestist taevas suurt helendavat spiraali. Nagu ka nüüdseks on siin-seal meedias räägitud, siis tegemist oli järjekordse SpaceX Falcon 9 stardist tuleneva nähtusega. Nimelt lastakse peale millegi orbiidile lennutamist (antud juhul ilmselt mingisugune salastatud satelliit) raketi teisest astmest välja üleliigne kütus, mille tulemusel hakkab see pöörlema. Kütus ise külmub ning päikesevalgus peegeldub moodustunud kristallidelt, tehes selle taevas nähtavaks.

Alati sellist asja ei näe. Esiteks ei lähe kõik raketid meie maailmanurgast üle ja teiseks peavad tingimused olema õiged - pime taevas, aga rakett ja selle kütus veel Päikese poolt valgustatud.

Miks kütust niimoodi raisatakse? Kuigi Falcon 9 esimene ja suurem aste on taaskasutatav (see maandus edukalt tagasi), selle teine aste ei ole. Igaks juhuks pannakse raketiastmetesse rohkem kütust, kui vaja on. Seda juhuks kui selle mootorid peavad plaanitust kauem töötama. Kui selle töö on tehtud, heidetakse järele jäänud raketikütus läbi vastavate düüside minema, kuna isegi natukene raketikütust sisaldav kosmoseprügi oleks igal juhul ohtlikum kui lihtsalt rauast kolakas.

Foto on tehtud Tšehhist.

Sharshipi 8. testilend lõppes taas plahvatusega

Eile nägi Kariibi mere saarte kohal taaskord tulevärki, kui SpaceX Starshipi 8. testilend jällegi ootamatult plahvatusega lõppes. Kuigi Starshipi orbiidile viinud Super Heavy tõukur suutis kolmandat korda edukalt tagasi maanduda, plahvatas Starship hetkel veel teadmata põhjusel umbes 10 minutit peale starti. All kiire videomontaaž testilennust ning paar klippi plahvatusest ja atmosfääris põlevatest rusudest.

Maale ohtlik asteroid osutus autoks

4. jaanuaril teatas anonüümseks jääda sooviv Türgi hobiastronoom, et ta on Catalina taevaatlusprogrammi arhiivist avastanud uue asteroidi, mis näib olevat 2018. aastal Maast vaid kusagil 150 tuhande kilomeetri kauguselt möödunud. Sellisena oleks see automaatselt Maale potentsiaalselt ohtlik taevakeha, ehk asteroid, mis võib tulevikus Maaga põrkuda. Asteroid sai Väikeplaneetide keskuse (Minor Planet Center - MPC) registris tähiseks 2018 CN41.

Paar tundi hiljem määrati sissekanne kustutamisele, kuna MPC andmetel on asteroidi asemel tegemist hoopis autoga. Täpsemalt siis Tesla Roadsteriga, mis 2018. aastal planeetidevahelisse ruumi saadeti. Selle tehisliku objekti tähiseks on 2018-017A. Kusjuures tegemist ei ole esimese korraga kui tehislik objekt asteroidiga segi aetakse. Korraks on seda tehtud näiteks NASA WMAP satelliidi, ESA Rosetta kosmosesondi, BepiColombo missiooni ja Vene-Saksa Spektr-RG röntgenobservatooriumiga.

Tesla Super Heavy raketi lastiruumis.

Tesla ja mannekeen nimega Starman eemaldumas Maast.

Teatavasti saadeti Tesla kosmosesse ühe Super Heavy raketi testilennu käigus, kui veel arendatavale raketile oli vaja mingisugust lasti. Betoonploki asemel otsustas SpaceX juht selleks kasutada enda isiklikku Teslat, mille valmistanud ettevõtte juht ta samuti oli/on. Ehk siis mõnes mõttes oli tegemist geniaalse reklaamitrikiga või osade arvates lausa moodsa kunstiteosega. Tesla rooli seati kiivrit kandev mannekeen ning see ümbritseti kaameratega, mis edastasid kauneid vaateid planeet Maast ja sellest kaugenevast Teslast tunde peale starti.

Kosmose-Tesla tiirleb tänaseni Päikese ümber väljavenitatud orbiidil, mis ulatub kaugemale kui Marsi orbiit ning ühe tiiru tegemiseks kulub sellel kusagil poolteist aastat. Maa pealt tehtud teleskoobivaatluste põhjal on teada, et Tesla pöörleb kiirusega 4 minutit ja 46 sekundit. Kuigi osad meediakanalid teatasid alguses, et auto saadeti Marsile, ei olnud see kunagi otseselt plaanis ning arvutused näitavad, et selle tõenäosus Marsiga põrkuda on kaduvväike. Küll aga on Teslal järgneva 3,5 miljoni aasta jooksul 6% tõenäosus põrkuda Maaga. Esimene lähedane möödalend Maast leiab aset 2047. aastal, kui Tesla möödub meist 5 miljoni kilomeetri kauguselt. Iga uue möödalennuga selle orbiit õige pisut nihkub.

Auto täpsemat asukohta Päikesesüsteemis näeb siit: https://spacein3d.com/where-is-starman-live-tracker/

Tänaseks on Tesla algne punane värv ammu kadunud ja selle salongimaterjalid ilmselt tundmatuseni moondunud. Keemikute sõnul lagundab/aurustab päikesekiirgus lõpuks auto kõik detailid peale metalli ja klaasi. Kusagil miljardi aasta pärast on auto mikrometeoroidide kokkupõrgetes tõenäoliselt täiesti hävinud.

Starshipi riismed taevas

Sotsiaalmeediasse on ilmunud mitmed videod, millel on tõenäoliselt näha kuidas SpaceX Starshipi nimeline kosmoselaev atmosfääris laiali laguneb ning ära põleb. Selline oli Eesti aja järgi pool üks öösel toimunud raketikatsetuse ootamatu tulemus. Video on filmitud Kuuba lähistelt Turksi ja Caicose saartelt.

SpaceX püüdis taaskord Super-Heavy õhust kinni

Eesti aja järgi pool üks startis Texasest SpaceXi Starshipi järjekorras seitsmes testilend. Kui alguses näis kõik hästi kulgevat, siis nähtavasti kahe astme eraldumisel tekkis mingisugune probleem kuna esiteks suutis Super Heavy tõukuri 13 mootorist taassüttida 12 ning viis minutit hiljem plahvatas Starship umbes sellel momendil kui selle mootorid oleksid pidanud välja lülituma. See-eest suudeti aga Super Heavy tõukur teist korda edukalt kinni püüda spetsiaalse torniga, mida kutsutakse Mechazillaks. Videot vaadates võib meenutada, et Super Heavy on 71 meetrit kõrge.

Spaceshipi kuues testilend

SpaceX-i maailma suurim ja võimsama Starshipi nimelise raketi katselennud on hakanud muutuma nii tihedaks ja edukaks, et varsti ei pruugi need ületada isegi uudistekünnist.

Esmaspäeval toimus Starshipi järjekorras kuues katsetus, mis läks suures plaanis sama edukalt kui eelmine. See tähendab, et kõik raketimootorid, eraldumised ja maandumised töötasid nii nagu pidi. Ainus erinevus eelnevaga oli, et raketi esimene aste (Super Heavy) otsustati viimasel hetkel tekkinud sideprobleemide tõttu kinnipüüdmise asemel maandada Mehhiko lahte, kus see tõenäoliselt drastiliste temperatuurierinevuste tõttu plahvatas.

All videomontaaž raketitesti parimate hetkedega. Eriti tasub vaadata selle lõppu, kus on näha Starshipi mootorite najal India ookeani maandumas. Kaks eelmist edukat maandumist leidsid aset pimedas. Esmakordselt näeb seal ka Starshipi kandvat lasti - mängubanaani, mis trosside külge kinnitatult lastiruumi uhkes üksinduses mikrogravitatsioonis hõljub.

Raske öelda, et mitu testilendu läheb veel vaja, et Starshipi saaks hakata kasutama eesmärgipäraselt, kuid plaanid on igatahes suured. Kasutatama peaks seda juba mõne aasta pärast mehitatud kuulendudeks Artemise programmis, Marsilt pinnaseproovide toomiseks ning isegi lõpuks inimese/inimeste astumiseks Marsile. SpaceX asutaja ja juhi Elon Muski lubaduste kohaselt võiks see viimane aset leida juba enne käesoleva kümnendi lõppu. Tavaliselt tuleks taolistesse lubadustesse suhtuda kergelt öeldes skeptiliselt, kuid praegu elame me vana Hiina needuse kohaselt "huvitaval" ajal ning Musk on ronimas poliitilises mõttes testimata kõrgustes. Oleks valetamine väita, et me ei ole lähiaastate kosmosearengute vallas ettevaatlikult põnevil.

121 meetri kõrgust ja 9 meetrise läbimõõduga Starshipi mõõtmeid on raske niisama telefoni- või arvutiekraani ees lugedes ette kujutada, kuid alt kommentaaridest leiab lühikese klipi, mis seda vähemalt üritab võrdluses inimesega edasi anda. Kui rääkida Starshipi algselt maast lahti rebiva Super Heavy võimsusest, siis ka selle kohta on võrdlus olemas. Nimelt suudab üksainus Raptori rakettmootor tekitada kaks korda rohkem tõukejõudu kui legendaarse Boeing 747 reisilennuki neli reaktiivmootorit kokku. Super Heavy on varustatud 33 sellise mootoriga

Starshipi maandumine India ookeanis

Eelmise postituse jätkuks...

Ka Starshipi katselennu lõpp oli edukas. Raketi teine aste maandus tund ja viis minutit peale starti India ookeani niiöelda pehmelt ja kontrollitult. All selle kohta osaliselt kiirendatud video.

Sellega said täidetud kõik katsetusega saavutada tahetud etapid. Teatavasti eelmisel katsetusel kippus Starship atmosfääri sisenedes ära lagunema. Hetkel midagi sarnast vähemalt videost silma ei hakanud.

Järgmise katsetuse eesmärgiks on ilmselt ka Starship pehmelt ja turvaliselt kuival maal maandada. Kui see õnnestub, võib juba hakata vaikselt väitma, et inimkonna käsutuses on enneolematuid võimalusi pakkuv rakett, millest saab oluline osa meie liigi avastusretkedest Päikesesüsteemis.

Starship Super Heavy maandumine

SpaceX-i Starshipi ehk maailma kõige suurema ja võimsama raketi viies katselend on siiani kulgenud igati edukalt. Näiteks suudeti esmakordselt (tegelikult ka esmakordsel katsel) "kinni püüda" selle massiivne esimene aste, mida saab nüüd taaskasutada. Raketi teine aste siseneb hetkel India ookeani kohal atmosfääri, et viimaks selle kohal pehmelt maandumist simuleerida.

All video raketi stardist, eraldumisest ja esimese astme maandumisest spetsiaalse torni tugede vahele. Vaatepilt on igatahes võimas.

Starshipi neljas testilend oli suuresti edukas

Need, kes eilset Starshipi neljandat testilendu jälgisid ilmselt nõustuvad, et tegemist oli üle pika aja ühe pingelisema raketikatsetusega. Seda just eriti viimastel minutitel, kui atmosfääri siseneva Starshipi üks labadest hakkas kuumuse ja hõõrdejõudude tulemusel otse kaamerasilma ees lagunema. Tundus, et terve laeva purunemine on vältimatu, kuid läbi mingi ime suutis see kuni India ookeanini vastu pidada. Kuigi maandumise ajaks oli kaamera kaitseklaas kahjustunud ning suuremat näha ei olnud, sai katkematu telemeetria alusel järeldada, et Starship teostas niinimetatud flip-manöövri ning maandus ookeanilainete vahele aeglaselt ja püstiselt. Sellega täideti katsetuse põhieesmärk, milleks oligi Starshipi (enam-vähem) ühes tükis tagasi Maale jõudmine. Nagu SpaceX-i asutaja Elon Musk on öelnud, on Starshipi peamiseks ja kõige tähtsamaks lastiks lennuandmed. Samuti suutis esmakordselt praktiliselt veatu maandumise teha Starshipi esimene raketiaste Super Heavy. 

Starshipi viies täiemahuline testilend peaks aset leidma juba millalgi juuni lõpus. Selleks ajaks on tõenäoliselt nii mõndagi raketi juures muudetud ning selle nõrgad kohad parandatud. Lisaks võidakse esmakordselt üritada Super Heavy tõukurit maandudes kinni püüda. Eesmärgiga seda taaskasutada.

Jääme põnevusega ootama, kuna Starshipi edu on otseselt seotud NASA Artemise programmi põhieesmärgiga, milleks on inimeste Kuule maandumine ning seal lõpuks alalise baasi asutamine. Nimelt peaks Kuule maandumiseks ja sealt tagasi tulemiseks kasutatama just Starshipi. Kaugemas perspektiivis oleks see asendamatu ka mehitatud lendudeks Marsile. 

All montaaž eilse testilennu parimatest hetkedest.

Starshipi neljas testilend

Täna (6. juunil), Eesti aja järgi kell kolm peaks oma neljandale täismõõdus katsele suunduma maailma kõige suurem ja võimsam rakett Starship. Eelmisel korral atmosfääri taassisenemisel purunenud raketist oodatakse eelkõige just seda, et see jõuaks ühes tükis tagasi maapinnale või siis õigemini veepinnale, kuna maandumise asemel peaks see mootorite najal pehmelt laskuma India ookeani. Raketi esimene aste või tõukur, Super Heavy, üritatakse seekord samuti ühes tükis ja pehmelt Mehhiko lahte maandada. Kaasa peaks sellele aitama seekord Super Heavy küljest massi vähendamiseks minema heidetav eraldumisrõngas. Seal ootab seda nii-öelda virtuaalne torn, kuna reaalset torni pole ilmselt mõtet veel valmis ehitada ja ohtu panna.

Starshipi kolmas testilend märtsi keskel.

Starshipi kolmas testilend märtsi keskel. Näha on Super Heavy tõukuri 33 raketimootorit.

Starship sisenemas Maa atmosfääri. Kaader on tehtud mõned hetked enne kui side kadus ning rakett purunes.

SpaceX-i arendatud ja plaani kohaselt peaaegu täielikult taaskasutatav Starship koosneb kahest astmest ning on üksteise otsa laotult 122 meetrit kõrge ning läbimõõdult 9 meetrit. Esimest astet (Super Heavy) lükkab tagant 33 ja teist astet (Starship) 6 Raptor tüüpi raketimootorit. Kütusena kasutavad need vedelat hapniku ja metaani. Mõlemat komponenti oleks võimalik põhimõtteliselt Marsi peamiselt süsihappegaasist koosnevast atmosfäärist ja veest toota. Miski, mida on Starshipi tulevikuperspektiivi kaaludes algusest peale arvesse võetud.

Starshipi neljanda testilennu kava ühel graafikul. Võrreldes eelnevaga on sellel kaks peamist erinevust. Esiteks heidab Super Heavy tõukur enne maandumist enda otsast niinimetatud kuumaks eraldumiseks mõeldud vaherõnga. Teiseks üritab Starship peale loodetavasti edukat atmosfääri taas-sisenemist laskuda Idia ookeani mootorite jõul ja püstiselt.

Valmiskujul oleks Starship võimeline Maa lähiorbiidile toimetama 100-150 tonni ja kaugemale 27 tonni lasti.

Raketistarti saab otseülekandes vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=XlBuabzbqX4

või siit: https://www.spacex.com/launches/mission/...

Eesti taevas nähti SpaceX-i spiraali

Eile õhtul umbes kella 23 ajal nägid paljud taevavaatlejad Eesti kohal aeglaselt liikumas spiraalset häguste piirjoontega objekti.

Tänaseks võib öelda, et tegemist oli Ühendriikidest Vandenburgi raketibaasist Eesti aja järgi kell 21:32 startinud SpaceX raketiga, mis toimetas orbiidile kaks Maxari nimelisele ettevõttele kuuluvat kaugseiresatelliiti.

Foto autor: Anne Pullerits

Spiraalne moodustis, mida nimetataksegi tänapäeval lihtsalt "SpaceX-i spiraaliks" tekib kui raketi teisest astmest eraldatakse seda keerutades peale raketide tööd järelejäänud kütus, mis külmub peaaegu kohe jääkristallideks. Asudes piisavalt kõrgel, paistab sellele päikesevalgus (olgugi meie jaoks on päike loojunud), pannes selle muidu hämarduva taeva taustal helendama.

Kütust on raketiastmes alati väikese varuga, kuid enne astme orbiidilt kontrollitult alla kukutamist üritatakse sellest lahti saada. Vastasel korral võib tagasi atmosfääri sisenev raketiaste plahvatada, paisates rususid suuremale alale kui see oleks ohutu.

All eilne foto SpaceX-i spiraalist nähtuna Tõrvast kell 22:56. Suund umbes põhja. Foto autor: Anne Pullerits.

Kui juhtusite sama asja nägema, pildistama ja filmima, siis andke sellest kommentaariumis julgelt teada.

Starshipi kolmas testilend

Täna Eesti aja järgi umbes kell 15:23 peaks Texasest Boca Chica tähebaasist õhku tõusma SpaceX-i megarakett Starship. Tegemist on 122 meetri kõrguse ja maailma kaugelt kõige võimsama raketi kolmanda testilennuga.

Kaks viimast Starshipi testi on lõppenud plahvatustega. Esimesel neist 2023. aasta aprillis plahvatas tõukeraketist ja selle peal asuvast Starshipist koosnev tandem mõned minutid peale starti. Teine katsetus sama aasta novembris oli mõnevõrra edukam - astmed eraldusid ning Starship suutis enne plahvatust oma mootoreid töös hoida kaheksa minutit.

Kolmandal testilennul on eesmärgiks (peale plahvatuste vältimise) tõukerakett kontrollitult maandada Mehhiko lahte, jõuda Starshipiga orbiidile, katsetada selle lastiruumi uste avamist ja sulgemist, pumbata kütust laeva ninast ahtrisse, taassüüdata laeva Raptori mootorid kosmoses ning tuua Starship orbiidilt tagasi India ookeanisse. Kogu missioon peaks stradist lõpuni aega võtma natukene üle tunni. Pehmeid maandumisi tõukurile ega laevale hetkel veel kavas ei ole.

Katsetust saab otseülekandes vaadata siit: https://www.youtube.com/live/ixZpBOxMopc?si=yNgI3hytdpAMASVX

Meenutades autot kosmoses

Eile kuus aastat tagasi toimus üks lähiajaloo kurioossemaid raketistarte, kui Päikese-orbiidile saadeti SpaceX ja Tesla juhi Elon Muski igapäevakasutuses olnud Tesla Roadster. Tegemist oli hea võimalusega mõlemale Muski ettevõttele võrdlemisi odavat (kuid suurepärast) reklaami teha*. Nimelt oli tegemist SpaceX-i raskekanderaketi Falcon Heavy esmalennuga, mille prognoositud edu oli piisavalt madal, et mitte riskida selle pardal mõne kalli satelliidi üleslennutamisega. Sellises olukorras testitakse raketi võimekust kinnitades selle lastiruumi lihtsalt paraja massiga betoonikamakas. Et betoonplokk ei ole kuigi fotogeeniline, otsustati see asendada Muski enda Teslaga (tal oli ja on neid ilmselt mitu), mille juhiks pandi istuma Starmani hüüdnime kandev mannekeen ning autoraadiost korduse peale mängima David Bowie samanimeline singel.

Falcon Heavy esmastart oli edukas ning Muski Teslast saigi esimene kosmosesse jõudnud seeriaauto**. Sõiduki külge ja sisse kinnitatud kaamerad edastasid veel neli tundi peale starti Maale otsepilti ja -heli orbiidil tiirlevast Teslast, Starmanist ja autoraadios mängivast David Bowie loost. Mõned tunnid peale akude tühjenemist (plaani järgi oleks need pidanud vastu pidama 12 tundi) ning ülekande lakkamist tõukas raketi viimane aste Tesla Maa orbiidilt Päikese orbiidile.

Kosmose-Tesla tiirleb tänaseni Päikese ümber väljavenitatud orbiidil, mis ulatub kaugemale kui Marsi orbiit ning ühe tiiru tegemiseks kulub sellel kusagil poolteist aastat. Maa pealt tehtud teleskoobivaatluste põhjal on teada, et Tesla pöörleb kiirusega 4 minutit ja 46 sekundit. Kuigi osad meediakanalid teatasid alguses, et auto saadeti Marsile, ei olnud see kunagi otseselt plaanis ning arvutused näitavad, et selle tõenäosus Marsiga põrkuda on kaduvväike. Küll aga on Teslal järgneva 3,5 miljoni aasta jooksul 6% tõenäosus põrkuda Maaga. Esimene lähedane möödalend Maast leiab aset 2047. aastal, kui Tesla möödub meist 5 miljoni kilomeetri kauguselt. Iga uue möödalennuga selle orbiit õige pisut nihkub.

Auto täpsemat asukohta Päikesesüsteemis näeb siit: https://spacein3d.com/where-is-starman-live-tracker/

Tänaseks on Tesla algne punane värv ammu kadunud ja selle salongimaterjalid ilmselt tundmatuseni moondunud. Keemikute sõnul lagundab/aurustab päikesekiirgus lõpuks auto kõik detailid peale metalli ja klaasi. Kusagil miljardi aasta pärast on auto mikrometeoroidide kokkupõrgetes tõenäoliselt täiesti hävinud.

4 tunnine video pöörlevast autost Maa orbiidil: https://www.youtube.com/watch?v=aBr2kKAHN6M

*Musk teatas pikalt enne starti sotsiaalmeedias, et nad kavatsevad esimese Falcon Heavy raketiga kaasa panna midagi "võimalikult naeruväärset". 2017. aastal pakkus üks tema jälgijatest, et see võiks olla Tesla. Sealt see idee ilmselt ka alguse sai.

**täitsa esimeseks kosmosesse jõudnud autoks võib vist nimetada Apollo 15 kuumissiooniga kaasas olnud kulgurit. Sõidukil oli neli ratast, vedrustus, rool ja istmed - võib vist autoks nimetada küll. Samasugused kuukulgurid olid kaasas ka Apollo 16 ja 17 missioonidel.

Crew Dragon põkkumas Rahvusvahelise kosmosejaamaga

Fotod täna hommikul Rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkuma asunud Crew Dragon kosmoselaevast umbes 400 kilomeetri kõrgusel Himaalaja mäestiku kohal. Laeva pardal viibisid USA-Hispaania astronaut Michael López-Alegría, Itaalia astronaut Walter Villadei, Türgi päritolu missioonispetsialist Alper Gezeravcı ja Rootsist pärit astronaut Marcus Wandt. Praeguseks hetkeks on nad kõik kosmosejaama avasüli vastu võetud. Videot nende saabumisest ja lühidast pressikonverentsist näeb siit: https://www.youtube.com/watch?v=mRz8oKZUSfY