Kaks komeeti ja orioniidide meteoorivool

Eelolevaks kuuvabaks ööks lubatakse pea terve Eesti kohale peaaegu täiesti selget ilma. Oktoobri teise poole kontekstis võib see tähendada, et järgmist selget ööd ei tule võib olla mitu nädalat. Õnneks on just täna õhtul ja ööl taevas ka üht-teist toimumas.

Kohe siis kui taevas on korralikult pimenenud (umbes 20 ajal) tasub binokliga kammida madalal läänes väga heledalt särava tähe Arktuuruse kohal paistvat taevast. Seal, tähest umbes väljasirutatud rusika jagu kõrgemal, peaks paistma üks häguste piirjoonte ja sabaga objekt, milleks on komeet C/2025 A6 (Lemmon). Kui binokliga on see üles leitud, siis võib olla võimalik seda isegi silmaga eristada. Lemmon saavutas ööl vastu tänast oma lähima punkti Maale (90 miljonit kilomeetrit), mis tähendab, et selle vaatlemiseks on täna praktiliselt parim õhtu. Kui õhtul komeeti ei näe, siis järgmiseks võimaluseks on seda vaadata umbes poole seitsme ajal hommikul madalal kirdes, kui see asub Arktuurusest kümmekond kraadi vasakul.

19. oktoobril pildistas Tšehhi astrofotograa Petr Horalek Tšehhis Seči järve kaldal komeeti C/2025 A6 (Lemmon), mille saba näis hiljutise päikesetormi tagajärjel olevat moondunud. Sama torm tekitas ka laupäeva õhtul meie maalt nähtavad virmalised.

19. oktoobril pildistas Tšehhi astrofotograa Petr Horalek Tšehhis Seči järve kaldal komeeti C/2025 A6 (Lemmon), mille saba näis hiljutise päikesetormi tagajärjel olevat moondunud. Sama torm tekitas ka laupäeva õhtul meie maalt nähtavad virmalised.

Kusjuures lähima punkti Maale saavutas eile teinegi hele komeet C/2025 R2 (SWAN), mis asub meist sel hetkel umbes 39 miljoni kilomeetri kaugusel. Ehk siis kaks korda lähemal kui Lemmon. Paraku on selle heledus ka kolm korda madalam. Aga binokliga tasub seda peale pimeduse saabumist madalalt lõunakaarest siiski otsida. Täna õhtul paistab see heledast tähest Altairist kusagil kakskümmend kraadi (kaks väljasirutatud rusika laiust) madalamal.

Komeet C/2025 R2 (SWAN) pildistatud septembri keskel. Autor: Team Ciel Austral

Kolmandaks tänaöiseks vaatamisväärsuseks on iga-aastase orioniidideks kutsutud meteoorivoolu kõrghetk, mille vaatlemist ei sega sellel aastal kuuvalgus. Väga heade vaatlustingimuste korral võiks näha olla kusagil 10-15 meteoori, kuigi mõnedel aastatel on orionidiide tunniarv küündinud isegi 60 meteoorini. Selleks aastaks siiski midagi erilist ei ennustata.

Nagu enamike suuremate meteoorivoolude puhul on ka orioniidid põhjustatud komeedist, mille küljest lahti aurustunud ja selle orbiidile laiali jaotunud kivipurusest prügipilvest Maa igal aastal läbi liigub. Kusjuures orioniidide puhul on selleks tõenäoliselt üks kõige kuulsam komeet Halley, mis külastas meie taevast vaatemängulise sabatähena viimati 1986. aastal ja teeb seda uuesti 2061. aastal.

Tšehhi astrofotograaf Petr Horaleki komposiitfoto Linnuteest, Orioni tähtkuju ümbrusest ja orioniididest. Fotol nähtavad meteoorid on tegelikult fotole kogutud mitme öö jooksul 2020. aastal.

Meteoorivoolud saavad oma nime tähtkuju järgi, mille suunast "langevad tähed" tunduvad välja lendavat ning mida astronoomide kõnepruugis nimetatakse radiandiks. Orioniidide radiandiks on, nagu juba mõned nime järgi ära arvasid, Orioni tähtkuju. Täpsemalt selles punakalt särava Betelgeuse lähipiirkond. Et praegusel aastaajal tõuseb see tuntud tähtkuju alles peale südaööd, tasub ka orioniide vaadelda pigem öösel ja vastu hommikut. Seda ei tasu teha mitte otse Orioni poole seistes, vaid pigem otse pea kohale või kõrvale vaadates.

Lisaks komeetidele ja kuulsa komeedi purule tasub täna veel teleskoobi olemasolul vaadelda südaööks võrdlemisi kõrgele lõunataevasse tõusvat planeet Saturni, samal ajal idast tõusvat väga heledat Jupiteri ja vahetult enne päikesetõusu idast tõusvat veelgi heledamat planeet Veenust.

Orioniidide meteoorivool

Eelolev nädalavahetus lubab prognooside kohaselt meie maale tuua öised miinuskraadid ja sellega kaasneva (tegelikult pigem põhjustava) enam-vähem selge öötaeva. Samal ajal jõuab kätte orioniidideks kutsutud meteoorivoolu kõrghetk, mille vaatlemist ei sega sellel aastal ka kuuvalgus. Väga heade vaatlustingimuste korral võiks näha olla kusagil 10-15 meteoori, kuigi mõnedel aastatel on orionidiide tunniarv küündinud isegi 60 meteoorini.

Slovakkia astrofotograaf Petr Horaleki komposiitfoto Linnuteest, Orioni tähtkuju ümbrusest ja orioniididest. Fotol nähtavad meteoorid on tegelikult fotole kogutud mitme öö jooksul 2020. aastal.

Nagu enamike suuremate meteoorivoolude puhul on ka orioniidid põhjustatud komeedist, mille küljest lahti aurustunud ja selle orbiidile laiali jaotunud kivipurusest prügipilvest Maa igal aastal läbi liigub. Kusjuures orioniidide puhul on selleks tõenäoliselt üks kõige kuulsam komeet Halley, mis külastas meie taevast vaatemängulise sabatähena viimati 1986. aastal ja teeb seda uuesti 2061. aastal.

Meteoorivoolud saavad oma nime tähtkuju järgi, mille suunast "langevad tähed" tunduvad välja lendavat ning mida astronoomide kõnepruugis nimetatakse radiandiks. Orioniidide radiandiks on, nagu juba mõned nime järgi ära arvasid, Orioni tähtkuju. Täpsemalt selles punakalt särava Betelgeuse lähipiirkond. Et praegusel aastaajal tõuseb see tuntud tähtkuju alles peale südaööd, tasub ka orioniide vaadelda pigem öösel ja vastu hommikut. Seda ei tasu teha mitte otse Orioni poole seistes, vaid pigem otse pea kohale või kõrvale vaadates.

Orioniidide esinemise vahemikuks peetakse aega 2. oktoobri ja 7. novembri vahel, kuid selle suhteliselt lühike ja intensiivne kõrghetk jõuab kätte iga aasta 21.-22. oktoobril.

Orioniidid täiskuuga taevas

Kui eelseisev öö kellegi jaoks unetu ja selge tuleb (prognoosid Eesti kohta kuigi optimistlikud ei ole) tasub jälle taevasse jõllitada, sest meie planeet on taaskord külastamas orioniidide meteoorivoolu. Kui tänavu hele täiskuu vaatemängu mõningal määral ära ei rikuks, võiks ööl vastu homset ära näha kusagil 20 meteoori tunnis.

Nagu enamike suuremate meteoorivoolude puhul on ka orioniidid põhjustatud komeedist, mille küljest lahti aurustunud ja selle orbiidile laiali jaotunud kiviklibusest rusupilvest Maa igal aastal läbi kihutab. Kusjuures orioniidide puhul on selleks tõenäoliselt kõige kuulsam komeet Halley, mis külastas meie taevast viimati 1986. aastal ja teeb seda uuesti 2061. aastal.

Meteoorivoolud saavad oma nime tähtkuju järgi, mille suunast "langevad tähed" välja näivad kihutavat ning mida astronoomide kõnepruugis nimetatakse radiandiks. Orioniidide radiandiks on, nagu juba mõned nime järgi ära arvasid, Orioni tähtkuju. Täpsemalt selles punakalt särava Betelgeuse lähipiirkond. Et praegusel aastaajal tõuseb see tuntud tähtkuju meie ida-lõunasuunalise silmapiiri kohale alles peale südaööd, tasub ka orioniide vaadelda pigem öösel ja vastu hommikut. Kusjuures seda ei tasu teha mitte otse Orioni poole seistes, vaid pigem otse pea kohale või kõrvale vaadates.

Orioniidide esinemise vahemikuks peetakse aega 2. oktoobri ja 7. novembri vahel, kuid selle suhteliselt lühike ja intensiivne kõrghetk jõuab kätte iga aasta 21.-22. oktoobril.

Eelmise aasta orioniidid Slovakkia ammukustunud vulkaanide kohal. Autor: Petr Horálek. Fotost saab lähemalt lugeda siit: https://www.petrhoralek.com/?p=22076

Orioniidid on jälle nähtaval

Alanud nädala jooksul ja eriti selle keskel tasub selge ilma korral jällegi taevasse jõllitada, sest meie planeeti on taaskord külastamas orioniidide meteoorivool. Hea õnne korral peaks sellel ajal öötaevas nägema kusagil 20 meteoori tunnis.

Nagu enamike meteoorivoolude puhul on ka orioniidid põhjustatud komeedist, mille küljest lahti aurustunud ja selle orbiidile laiali jaotunud kivisest rusupilvest Maa igal aastal läbi kihutab. Kusjuures orioniidide puhul on selleks kuulus Halley komeet, mis külastas meie taevast viimati 1986. aastal ja peaks seda uuesti tegema 2061. aastal.

Fotol on orioniide jäädvustatud Mongoolias asuva Wulan Hada nimelise vulkaani kohal. Selle autoriks on Lu Shupei.

Meteoorivoolud saavad oma nime tähtkuju järgi, mille suunast "langevad tähed" välja näivad kihutavat ning mida astronoomia žargoonis nimetatakse radiandiks. Orioniidide radiandiks on, nagu juba mõned nime järgi ära arvasid, Orioni tähtkuju. Et praegusel ajal tõuseb see tuntud tähtkuju meie ida-lõunasuunalise silmapiiri kohale alles peale südaööd, tasub ka orioniide vaadelda pigem öösel ja vastu hommikut. Kusjuures seda ei tasu teha mitte otse Orioni poole seistes, vaid pigem otse pea kohale või kõrvale vaadates. Tänu sellele, et käesoleva nädala alguses ei ole meil öises taevas säramas Kuud, peaks võimalik märgata olema kusagil 20 meteoori tunnis ehk üks iga paari minuti tagant.

Orioniidide esinemise vahemikuks peetakse aega 2. oktoobri ja 7. novembri vahel, kuid selle kõrghetk peaks kätte jõudma hommikul vastu kolmapäeva (21. oktoober). Kuna meteoorivoolude tiheduse prognoosimine on kaugel täppisteadusest, ei saa kunagi välistada, et see just sellel aastal eriti vägevat vaatemängu ei paku. Muidugi ka vastupidine on võimalik. Head vaatlemist!