Alpha Centauri

Siin on näha fotot meie Päikesesüsteemile lähimast tähesüsteemist - Alpha Centaurist. See koosneb kahest üksteisele suhteliselt lähedal tiirlevast päikesesarnasest tähest ja omakorda nende ümber tiirlevast punasest kääbustähest. Neist esimesed kannavad nimesid Rigil Kentaurus ja Toliman, mis tänu väiksele vahemaale (umbes sama mis Päikese ja Uraani vahel) paistavad nii silmaga vaadates kui ka antud fotol ühe heleda tähena. Tähistaevas hoiab see heleduselt neljanda tähe positsiooni. Nende ümber tiirleva jaheda kääbustähe Proxima Centauri nägemiseks on aga vaja kasutada juba teleskoopi ning isegi antud fotol tuleb päris täpselt teada kuhu vaadata (otsi fotolt noolt ja ringi). Proxima Centauri, asudes parasjagu oma suurematest ja heledamatest õdedest meie pool, on ühtlasi Päikesesüsteemile lähim täht. Selle kauguseks Päikesest on 4,25 valgusaastat.

Foto on tehtud Austraalias asuva Heavens Mirror observatooriumi 10cm refraktoriga ning töödeldud Chris Cantrelli poolt.

Kuidas seda vahemaad endale ette kujutada? Kui Päike kahandada golfipalli suuruseks ehk umbes 4 sentimeetriseks, siis umbes herne mõõtu Proxima Centauri asuks sellest 1250 kilomeetri kaugusel (Eesti-Austria vahemaa). Ja see on meile lähim umbes 400 miljardist Linnuteed moodustavast tähest. Tähtede omavahelised kaugused ja seega galaktikate mõõtmed on inimlikust vaatenurgast tõenäoliselt astronoomia kõige raskemini hoomatav aspekt.

Alpha Centauri süsteem asub Lõunapoolkera taevas Kentauri tähtkujus, mida paraku suuremast osast põhjapoolkeralt ei näe.

Meile lähim täht (peale Päikese)

Sellel fotol paistab meile lähim täht (peale Päikese), mis kannab nime Proxima Centauri. Kuigi ta asub meist "kõigest" 4,2 valgusaasta kaugusel, ei ole seda Päikesest ligi kaheksa korda väiksema läbimõõduga ning oluliselt väiksema heledusega tähte võimalik palja silmaga näha. Tänu vesinikuvarude säästlikule kasutamisele särab see punane kääbustäht veel neli triljonit (!) aastat ehk 300 korda kauem kui universumi senine vanus.

Kääbuse orbiidilt on avastatud ka maa-sarnane planeet, mis tiirleb tähele umbes 20 korda lähemal kui meie Päikesele. Tänu Proxima Centauri suhtelisele jahedusele võib sellel kaugusel vesi isegi vedelal kujul püsida. Paraku kuulub Proxima muutlike tähtede hulka, mis tähendab, et aeg-ajalt tõuseb ta heledus dramaatiliselt. Sellises ebastabiilses keskkonnas on elul ilmselt väga keeruline tekkida.

Foto: NASA

Erinevalt Päikesest ei ole Proxima Centauri üksiktäht, vaid kuulub koos Alpha Centauri A ja B-ga kolmiktähesüsteemi. Need kaks peatähte on suuruselt võrreldavad Päikesega ning on seetõttu ka hõlpsasti silmaga nähtavad (lõunapoolkeral Kentauri tähtkujus).

Võiks arvata, et lähema täheni pole inimkonnal väga raske reisida. Kuid tegelikuses kuluks näiteks kosmosesond Voyager 1 (mis kihutab 17 kilomeetrit sekundis) Proxima Centaurini jõudmiseks ühtekokku 73 775 aastat. Seda muidugi juhul kui ta selles suunas reisiks, mida ta ei tee.

Võrdluseks: kui Päike oleks korvpalli mõõtu, siis ploomi suurune Proxima Centauri asuks sellest 7000 kilomeetri kaugusel - umbes Eesti ja New Yorki vaheline vahemaa.