Marsi vastasseis toob taevasse punase planeedi

Harvadel selgetel õhtutel on paljud kindlasti märganud idataevast tõusmas üht heledat punakat tähte, mis näeb madalal asudes välja nagu mobiilimasti tuli. Tegemist pole aga mitte mõne heledama tähe, vaid planeet Marsiga, mille vastasseis Maaga jõuab kätte täna.

Kui enamuse ajast on Rooma sõjajumala järgi nime saanud Marss meie jaoks päevases taevas nähtamatu või ripub tagasihoidliku punaka tähena madalal horisondil, on ta viimastel kuudel asunud öötaevas üha kõrgemaid kaari tegema. Ka tema heledus on nüüdseks selline, et teistest taevakehadest saavad talle selles osas vastu vaid Päike, Kuu, Veenus ja Jupiter. Veenust näeb praegu väga-väga heleda objektina õhtuti edelas (sellest veidi ida pool paistab planeet Saturn) ja temast vaid veidi nõrgemat Jupiteri kõrgemal Sõnni tähtkujus Hüaadide täheparve servas. Marsi hiljutise heleduse ja nähtavuse kasvu taga peitub sündmus, mida astronoomias tuntakse vastasseisuna ning mis Marsi puhul toimub iga kahe aasta ja mõne nädala tagant. Kusjuures punase planeedi vastasseisud erinevad üksteisest nagu öö ja päev, seda eriti Eestis asuva vaatleja jaoks.

Vastasseisuks või võõrapäraselt ka opositsiooniks nimetatud sündmus tähistab hetke, mil Päike, Maa ja sellest kaugemal tiirlev planeet asuvad ühel joonel. Maa pealt vaadates tähendab see seda, et planeet asub meie taevas Päikesest 180 kraadi teisel pool. Näiteks kui astronoomilisel südaöösel (umbes pool üks) võime ette kujutada, et Päike asub mitukümmend kraadi põhjahorisondi taga, siis parasjagu vastasseisus asuv planeet paistab samal ajal mitukümmend kraadi lõunahorisondi kohal. Nii saavad meile erinevatel aegadel paista kõik Maast kaugemal tiirlevad planeedid ehk Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Marss. Kusjuures neist viimane on selles nimekirjas erandlik, kuna erinevalt iga-aastasest vastasseisudest teiste loetletud planeetidega, näeme me Marssi öises lõunataevas kord kahe aasta ja mõne nädala tagant.

Planeet Marss Araabia Ühendemiratide kosmosesond Hope vahendusel. Fotol on näha Marsi põhjapolaarmüts, planeedi suurimad vulkaanid ja osakene Päikesesüsteemi suurimast kanjonist Valles Marineris.

Foto: CU/LASP EMM/EXI ITF/Kevin M. Gill

Selle põhjuseks tema liikumiskiirus ümber Päikese. Nagu me kõik teame kulub Maal ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese ümmarguselt 365 päeva. Marsil kulub selleks aga 687 päeva, ehk peaaegu kaks korda rohkem. Et gaasihiidude Jupiteri ja Saturni ning niinimetatud jäähiidude Uraani ja Neptuuni aastad on oluliselt pikemad, jõuame me neile Maaga igal aastal orbiidil järele. Marsi puhul peab aga Maa tegema kaks tiiru, enne kui planeedid taaskord ühele joonele satuvad.

Marsi vastasseisud pole vennad

Tihti aetakse vastasseis segi hetkega mil kahe planeedi vaheline kaugus on aasta väikseim, kuigi tavaliselt lahutavad neid mõned päevad. Selle põhjuseks on tõsiasi, et ühegi planeedi orbiit ei ole täiuslikult ringikujuline vaid pigem väljavenitatud ringi meenutav ellips. Nii võivad planeedid üksteisele lähimas punktis ära käia enne või pärast vastasseisu. Näiteks seekord oli Maa ja Marsi vaheline kaugus väikseim 12. jaanuaril, kuid vastasseis ise jõuab kätte alles täna.

Marsi orbiit on võrreldes Maaga väga lopergune, asudes Päikesest periheelis ehk lähimas punktis 207 miljoni kilomeetri kaugusel ja afeelis ehk kaugeimas punktis 249 miljoni kilomeetri kaugusel. Vahe on koguni 42 miljonit kilomeetrit. Maa puhul on sama arv vaid 5 miljonit kilomeetrit. Selline kõikumine seletab ühtlasi ära, miks meie vastasseisud punase planeediga üksteisest väga olulisel määral erinevad. Võib ju Marss sellel hetkel meist asuda 55 miljonist kilomeetrist kuni 102 miljoni kilomeetri kaugusel. Vahe on pea kahekordne.

Marsi vastasseisud ning nende vaadeldavus Eestist (Tartust) lähima paari aastakümne jooksul. Väga madalal paistvaid vastasseise on atmosfääri segava mõju tõttu raske vaadelda, mistõttu 2025 aasta oma on võrdlemisi hea. Tõeliselt head Marsi vastasseisu näeb alles 2035. aastal.

Autor: Üllar Kivila

Sellel aastal asub Marss meile lähimas punktis umbes 96 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on keskmisest oluliselt kaugemal. See tähendab, et planeet paistab meile taevas võrdlemisi pisikene, kuid see-eest teeb see seal kõrge kaare. Meenutagem enne kirjutatut, et vastasseisu perioodil asub Marss Päikesest 180 kraadi teisel pool. See tähendab, et kui Päike on öösel võrdlemisi sügaval horisondi taga, siis on Marss võrdlemisi kõrgel. Lihtsustatult võib sõnastada reegli, et mistahes planeedi vastasseisu on Eestist kõige kehvem vaadelda suvisel pööripäeval ja kõige soodsam talvisel pööripäeval. Talvisest pööripäevast on teatavasti möödunud kõigest kolm nädalat. Kahju ainult, et Marsi orbiit koostööd ei tee ja teda meile lähemale ei too.

Marss tõuseb eeloleval ööl maksimaalselt 59 nurgakraadi kõrgusele lõunasse. Kui küsida, et kui kõrged need kraadid taevas paistaksid, siis üheks heaks sõna otseses mõttes rusikareegliks on kasutada enda väljasirutatud rusikat mille laius vastab umbes kümnele kraadile. Ehk siis planeet on kõrgel ja vaade selge. Madalal asuvat planeeti või mistahes muud taevast objekti oleme ju sunnitud tahes tahtmata vaatama pikuti läbi Maa atmosfääri. Sellisel juhul ei loe kui võimas on meie teleskoop - udust laiku suurendades näeme me lihtsalt suuremat udust laiku. Mida kõrgemal on aga objekt, seda õhem on atmosfäär meie ja selle vahel ning vaade planeedile oluliselt parem.

Tõrva Astronoomiaklubi seni parim foto Marsist. Tehtud 2024. aasta detsembris Tõrvast.

Seega on tänavune Marsi-vastasseis Eestis asuva vaatleja jaoks võrdlemisi hea. Näiteks kahe aasta pärast veebruaris aset leidvas vastasseisus asub Marss meist 5 miljonit kilomeetrit kaugemal ning paistab taevas kümme kraadi madalamal. Sellest järgmisel (2029. aasta märtsis) on ta meile küll jälle lähemal aga 25 kraadi madalamal kui täna ja nii edasi. Alles 2035. aasta septembris saab aset leidma tõeliselt lähedane vastasseis kui Marss asub meist vaid 57 miljoni kilomeetri kaugusel ning ta kõrgus on talutavad 24 kraadi.

Marsi leidmisega tähistaevast ei tohiks sellel talvel raskusi olla. Paiknedes Kaksikute tähtkujus moodustab see lähipäevil "kaksikute" Polluxi ja Castoriga kauni kolmese rea. Jupiter asub sellest 25 kraadi lääne pool Sõnnis. Igaks juhuks tuleks mainida, et ühe või teise planeedi asukoht ühes või teises tähtkujus ei oma teadaolevalt mingit rolli inimsuhetele, rahaasjadele või armuelule. Taolise ebausu levitamisega tegeleb see teine astro- eesliitega "teadus".

Nagu ikka vastasseisus asuvate planeetidega, siis tõuseb Marss kirdest umbes samal ajal kui Päike loojub ehk kusagil nelja ajal õhtul. Hilisõhtuks on ta juba umbes 50 kraadi kõrgusel kagutaevas ja astronoomiliseks südaööks (poole kahe ajal öösel) otse lõunas. Silmnähtavalt punaka värvuse ja kõiki tähti ületava heleduse poolest on teda raske millegi muuga segi ajada. Meie õhtu ja öötaevasse jääb Marss veel mitmeks kuuks, kuigi peale vastasseisu hakkab ta heledus aegamisi langema.

Kuidas näha?

Marsi lähemaks uurimiseks tasub kindlasti kasutada teleskoopi ja suhteliselt võimsat suurendust. Enamikes binoklites jääb planeediketas paraku liialt pisikeseks. Aga kui taevas selge ja planeet oma kõrgeimas punktis, võib ta punakal-pruunil pinnal märgata tumedamaid alasid ja lõunapoolust katvat valget polaarmütsi. Siinkohal ei tasuks vaatlejal langeda samasse meelepettesse, nagu näiteks itaalia astronoom Giovanni Schiaparelli ja ameerika astronoom Percival Lowell, kes uskusid vastavalt 1877. ja 1894. aastate suurte vastasseisude ajal Marsi pinnal nägevat keerukat kanalite võrgustikku. Neist viimane oli elu lõpuni veendunud, et tegemist on Marsil asuva tsivilisatsiooni meeleheitliku püüdlusega niisutada oma kõrbestunud põlde poolustelt pärineva sulaveega. Alles 20. sajandi esimeses pooles tehtud vaatlused võimsamate teleskoopidega tõestasid selle olevat tühipalja soovmõtlemise.

Marsi vastasseisud 2018–2035. Marsi orbiit on üpris elliptiline ehk väljavenitatud, mistõttu toimuvad parimad vastasseisud siis kui need satuvad Marsi periheeli ehk Päikesele lähima punkti lähedasele ajale. Maa vaatepunktist tähendab see seda, et need toimuvad suve lõpul ja sügise alguses. Autor: Üllar Kivila

Marsi vastasseisudel on lisaks silmailule ka praktilisi eeliseid. Nimelt on kahe planeedi väikseim kaugus parim aeg Marsile kõiksugu sondide ja kulgurite toimetamiseks. Ka määramatusse tulevikku planeeritud mehitatud marsilennud stardivad kindlasti paar kuud enne mõnd suuremat Marsi vastasseisu. Seekord kasutasid seda ära kolm missiooni,  mille lõplikuks sihtmärgiks Marss küll pole. Nendeks oli oktoobris startinud NASA Europa Clipper ja Psyche ning Euroopa Kosmoseagentuuri Hera missioon. Kõigi kolme eesmärgiks on Marsiga lähedalt kohtuda, et veidikene selle orbitaalkiirust varastades endale suuremat hoogu koguda.

Europa Clipper suundub tänu Marsile lõpuks Jupiteri juurde uurima selle enigmaatilist jääkuud Europat. Psyche sihtmärgiks on samanimeline raud-nikkel asteroid ning Hera läheb vaatama asteroidipaari Didymos-Dimorphos, millest viimasega põrgatati 2022. aasta sügisel missioon nimega DART. Kokkupõrge, mille mõtteks oli esmakordselt meelega muuta teise taevakeha trajetoori, jättis endast maha värske kraatri, mille sisemust tahaksid kõik planeediteadlased hirmasti lähemalt näha.

Kuu varjutas Marsi 2022

Eile varahommikul, siis kui kätte jõudis korraga täiskuu ja viimaste aastate olulisem Marsi vastasseis*, varjutas umbes kolmveerand tunniks esimese viimase. Ehk siis teatud Maa piirkonnast vaadates (mitte küll kahjuks pilvisest Eestist) libises täiskuu mõneks ajaks planeet Marsi ette. Üks viis seda ette kujutada on, et sellel ajal viibisid Päike, Maa, Kuu ja Marss enam-vähem samal joonel. Kui kõiksugu joondused pinget pakuvad, siis võib ju veel endale teadvustada, et Marsi taga oli sellel ajal veel kümneid tuhandeid Linnutee tähti ja tuhandeid enamikele teleskoopidele nähtamatuid taustagalaktikaid. Tõsine paraad!

*Vastasseisu kohta saab lugeda siit: https://www.astromaania.ee/.../11/marsi-vastasseis-2022.html

All mõned jäädvustused varjutamisest (või õigemini hetkedest vahetult enne või/ja peale seda) mujalt maailmast. Kuu asus meist sellel ajal 399 tuhande kilomeetri kaugusel ja Kuust umbes kaks korda suurema läbimõõduga Marss 82,5 miljoni kilomeetri kaugusel.

Brandon Berkoff, New York, USA

Tomáš Slovinsku, Slovakkia

Ethan Chappel, USA, Texas

Tom Williams, Inglismaa

Tom Glenn, California

Marsi vastasseis 2022

Autor: Üllar Kivila

Neil haruldastel sügis-talvistel öödel, mil ilm juhtub selge olema, võib taevas märgata mitut planeeti. Lõuna-edelakaares säravad endiselt Jupiter ja Saturn, mille vastasseisud olid sügise alguses. Ida poolt kerkib aga kõrgele taevasse punane Marss, mille vastasseis toimub 8. detsembril. Vastasseisu lähedane aeg on parim aeg Maast kaugemal orbiidil tiirutava planeedi vaatlemiseks, seega on paras aeg Marsist rääkida. Vastasseis tähendab olukorda, mil Marss asub Maa ja Päikesega (enam-vähem) ühel joonel, seega ka meile kõige lähemas asendis ja otse keset öötaevast.

Planeetide paraad taevas Marsi vastasseisu paiku. Kolme kergesti nähtava planeediga liitub kasvav Kuu ning ka kauged jäähiiud jäähiiud Uraan ja Neptuun on taevas nähtavad, kuigi mitte palja silmaga. Uraan asub Kuust veidi vasakul ning Neptuun Jupiterist veidi paremal.

Marss 21. novembril läbi 14-tollise (35 cm) teleskoobi. Põhjapoolkeral paistab pooluse kohal ulatuslik pilvkate, heledam kollakas ümmargune laik pildi allosas on Hellas Planitia, üks Päikesesüsteemi suurimaid kokkupõrkekraatreid. Autor Damian Peach.

Marsi vastasseisud ei ole vennad. Planeetide elliptiliste orbiitide ja pisut erineva kaldenurga tõttu on mõni vastasseis lähem kui teine. 2022. aasta vastasseis on lähim kuni 2033. aastani ning Eestist vaatlemisel parim võimalus Marssi näha kuni 2035. aastani. Tänavuse vastasseisu teeb eriliseks samale ööle sattunud täiskuu, mis kulgeb varahommikul täpselt Marsi eest läbi, varjates planeedi umbes kolmveerand tunniks. See annab astrofotograafidele haruldase võimaluse jäädvustada Marsi punast ketast Kuu halli pinna kohal säramas. Ka palja silma või binokliga vaatamisel on see võimas vaatepilt.

Punane planeet paistab silmatorkava, kõigist ümbritsevatest tähtedest heledama, oranži tähena Sõnni tähtkuju „sarvede“ juures. Binokliga võib Marssi näha väikese oranži kettana, kuid detailide nägemiseks tasuks kasutada teleskoopi. Olenevalt teleskoobi suurusest ja atmosfääri stabiilsusest võib Marsil näha heledamaid ja tumedamaid laike – esimesi katab Marsile omane raud(III)oksiidi rikas tolmukiht, tumedamatel aladel paljastub Marsi vulkaaniline aluskivim. Marsi polaaraladel võib märgata valget polaarmütsi või sageli esinevat jääpilvisust.

Kuu varjutab vastasseisu ööl hommikupoole umbes kolmveerand tunniks Marsi. Selliseid sündmuseid nimetatakse varjamisteks või okultatsioonideks ning need on ühed astrofotograafide lemmikud taevanähtused, võimaldades Kuu horisondi taha peituvast planeedist tõeliselt ebamaiseid pilte saada.

Marss ja täiskuu vastasseisu ööl kõrgel lõunakaares. Eesti rahvaastronoomias nimetati Kuu lähedal paistvat heledat planeeti või tähte kuusulaseks, Marss täidab sel aastal seda rolli eriti hästi.

Kuigi täiskuu valgus teeb nõrgemate tähtede ja tähtkujude eristamise raskeks, on selles taevapiirkonnas vastasseisu taustal näha päris mitmeid tuntud tähtkujusid.

Ennist sai kirjutatud, et vastasseisu ajal on Marss Maale kõige lähemal, kuid see on tõsi ainult ligikaudu. Samadel põhjustel, miks kõik vastasseisud ühesugused ei ole, on Marsi lähim asend Maale ja vastasseis Päikesega tegelikult erinevatel aegadel, sel aastal üksteisest umbes nädala kaugusel. Marss on Maale kõige lähemal 1. detsembril, umbes 81 miljoni kilomeetri kaugusel – sel hetkel paistab planeet teleskoobis kõige suuremana. Vastasseis Päikesega on aga 8. detsembril, mil kaugus on u 760 000 km võrra suurem. Vastasseisu ajal on Marss pisut suuremast kaugusest hoolimata kõige heledam – umbes 6% kirkam kui lähimas asendis, kuna Päike valgustab siis planeeti Maalt vaadates kõige otsesemalt. Need erinevused on väga väikesed ja praktikas Marsi vaatlemist kuidagi ei mõjuta, kuid olgem selle kohta hoiatatud, kui eeloleva vastasseisu kohta meediasse artikleid ilmub ning neis kuupäevade osas segadus paistab valitsevat.

Vastasseisu ja lähima asendi erinevus. Graafikul on kujutatud Marsi kaugust Maast ning planeedi näivat heledust taevas tähesuurustes. Marsi heledus varieerub 24,5-tunnise tsükliga, mis vastab Marsi ööpäevale, sest erinevad planeedi küljed on pisut erineva heledusega. Sujuva joonega on kujutatud ühe Marsi ööpäeva keskmine. Marss saavutab oma maksimaalse heleduse vastasseisule eelneval päeval, kuigi ilma täppismõõtmisteta pole see erinevus tuvastatav.

Tabel Marsi vastasseisude ja lähimate asendite infoga kuni 2035. aastani. Kellaajad on Eesti vööndiajas (lolli?) lootusega, et kellakeeramine millalgi ometi lõppeb...

Marsi vastasseisud ning nende vaadeldavus Eestist (Tartust) lähima paari aastakümne jooksul. Väga madalal paistvaid vastasseise on atmosfääri segava mõju tõttu raske vaadelda, mistõttu on 2022. aasta vastasseisust parem alles 2035. aasta vastasseis.

Kes veel mäletab, siis 2003. aastal toimunud 56 miljoni km kaugune vastasseis oli viimase ligi 60 000 aasta kõige lähem ning jääb lähimaks kuni 2287. aastani. Kuigi meediale meeldib seda teha, ei tasu tegelikult iga viimast kilomeetrit taga ajada ning praktilise vaatlemise seisukohast korduvad parimad Marsi vastasseisud iga 15–17 aasta tagant.

Marsi vastasseisud 2018–2035. Marsi orbiit on üpris elliptiline, mistõttu toimuvad parimad vastasseisud siis kui need satuvad Marsi periheeli lähedasele ajale. Maa vaatepunktist tähendab see seda, et need toimuvad suve lõpul ja sügise alguses.

Marsi orbiidil on kujutatud tähtkujusid, kus Marss sel ajal toimuva vastasseisu hetkel paistaks. Kuna Marsi orbiit on Päikese näiva liikumistee suhtes väikese kaldega, võib Marss aasta jooksul paista koguni 14 erinevas tähtkujus - lisaks 13 Päikese läbitavale tähtkujule ka Vaalas.