Starshipi esimene orbitaallend

Autor: Üllar Kivila

Kuigi kõik ei läinud päris algse plaani kohaselt, oli SpaceX Starshipi esimene orbitaallend üldjoontes edukas ning missiooni põhieesmärgid said täidetud. Lennu alguses lõpetas üks ülemise astme mootoritest plaanitust varem töö ning mõnda aega oli teadmata, kas viimane manööver orbiidile jõudmiseks üldse sooritatakse. Lõpuks otsustati siiski selle kasuks.

Starshipi 14. katselennu start

Superheavy astme eraldumine umbes 2 ja pool minutit pärast starti.

Starship teel orbiidile, Maa taustal paistab ka Kuu.

Kaader Starshipist ühe eraldunud Starlinki satelliidi pardalt.

Atmosfääri taassisenemine.

Vahetult enne vettemaandumist Vaikse ookeani kohal.

Seekordse maandumise lõppfaas polnud kõige pehmem, kosmoselaeva allesjäänud kütusevarud plahvatasid pärast laeva ümberkukkumist.

Orbiidile jõudmise järel lasti vahemikus 30-60 min pärast starti välja Starlinki 3. põlvkonna satelliidid. Edasine lend kulges planeeritust lühemalt, kuue täistiiru asemel sooritati vaid kaks orbiiti ning maandumine toimus - nagu planeeritud - Vaiksesse Ookeanisse Tšiilist läänes Eesti aja järgi veidi enne kella 19.

Starshipist sai seega kõige suurem ühekorraga Maalt orbiidile lennutatud kosmoseaparaat kosmosesüstikute järel. Starship on 52 m pikkune ning tühimassiga umbes 100 tonni (täpset väärtust selle lennu kohta pole meil õnnestunud leida). Süstikute vastavad parameetrid olid 38 m ning 78 tonni.