Jätkuks eilsele helkivate ööpilvede postitusele vahendame uudised lõunanaabrite juurest: Läti Astronoomiaselts (Latvijas Astronomijas biedrība) korraldab juba mitu aastat selliste pilvede ühisvaatluseid, mille käigus saab eri paigust tehtud ülesvõtete abil trianguleerida helkivate ööpilvede asukohta ja paiknemist.
Kaunid helkivad ööpilved meie kohal. Minge õue ja vaadake põhja.
Eelmisel nädalal kirjutasime kuidas marsikulgur Curiosity leidis planeedi pinnalt lebamas võrdlemisi koguka raud-nikkel meteoriidi. Curiosity noorem kaksik Perseverance, mis otsib 2021. aasta veebruarist Jezero nimelise kraatri põhjast märke ammusest elust, pildistas umbes samal ajal Marsi öötaevas pilvi, mis peaksid eestlastele suveöödest tuttavad näima. Tegemist on niinimetatatud polaarmesosfääripilvede ehk helkivate ööpilvedega. Nii nagu Maal, muutuvad ka Marsil need atmosfääri ülemisest kihtides asuvad pilved nähtavaks ja helkivaks suvisel ajal, mil nende kõrgus ja lähedus poolustele on piisav, et olla Päikese poolt terve öö valgustatud. Erinevalt aga maisetest veejääkristallidest koosnevatest pilvedest, on Marsi helkivad ööpilved (ja ka teised harvad pilved) tehtud peamiselt süsihappekristallidest.
 |
| Helkivad ööpilved Marsi taevas 18. märtsil. |
 |
| Fototöötlus Kevin M. Gill. |
 |
| Võrdlus maisete (vasakul) ja Marsi taevas paistvate helkivate ööpilvedega. |
Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on meie planeedi kõige kõrgemad pilved, mis asuvad maapinnast 75-85 kilomeetri kõrgusel ning koosnevad peenikestest jääkristallidest. Näha võib neid kusagil 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvistel kesköödel, kui tänu nende suurele kõrgusele neid päikesevalgus alt poolt valgustab. Päevasel ajal on nad silmaga nägemiseks liiga tuhmid.
