Sellest ajaloolisest hetkest, kui India kuumissiooni Chandrayaan-3 maandur nimega Vikram esimesena turvaliselt Kuu lõunapoolusel maandus, on nüüdseks möödunud juba veidi üle nädala. Vahepeal on poolusest umbes 600 kilomeetri kaugusel asuvast maandurist välja veerenud 26 kilogrammine kulgur nimega Pragyan ning tehtud on esimesed fotod ja teaduslikud mõõdistamised. Taolisel tempol on väga hea põhjus. Nimelt suudab nii maandur ja kulgur Kuul toimetada vaid sealse umbes kahenädalase päeva jooksul. Kuu-öö ja sellega kaasnevad talumatud miinuskraadid lõpetavad päikesejõul töötava Vikrami ja Pragyani töö ning külmutavad peaaegu kindlasti selle elektroonika/akud. Vähem kui 14 missioonipäevast on tänaseks ära kulunud üheksa.
Vikram Kuu pinnal. Foto on tehtud Kuu orbiidil tiirleva India sondi poolt, mis toimetati sinna neli aastat tagasi osaliselt õnnestunud Chandrayaan-2 missiooni käigus. Maandumine toona ebaõnnestus.
Vikrami maandur, pildistatud kulgur Pragyani poolt.
Üks esimesi asju, mida missiooni käigus mõõdeti oli kuupinnase temperatuur erinevatel sügavustel. Selleks oli maanduril kasutada kümnekonna temperatuurisensoriga varustatud sond, mis suruti aeglaselt tolmusesse kuupinnasesse. Tulemused näitasid, et kui sealne pinnatemperatuur oli umbes 60-70 kraadi (Celsiust), siis juba 80 millimeetri sügavusel langes see -10 kraadi peale. See kinnitas eelnevate missioonide käigus tehtud avastust, et Kuu pinnas on ülimalt kehv soojusjuht.
Pragyani pardal asuv spektroskoop (LIBS) on aga vahepeal tuvastanud Kuu lõunapoolusel väävli olemasolu. Kuigi väävlit on Kuult leitud ka varem, on tegemist esimese taolise mõõtmisega Kuu polaaraladel. Teistest avastatud elementidest on kinnitatud alumiiniumi, kaltsiumi, raua, kroomi, titaani, mangaani, räni ja hapniku olemasolu. Kulguri pardal asuv plasmadetektor on leidnud, et vähemalt Kuu päeva hommikul oli seal leiduva plasma tihedus võrdlemisi madal (5-30 miljonit elekroni ühe kuupmeetri kohta). Seda plaanitakse mõõta veel terve Kuu päeva kestva missiooni vältel.
Pragyani poolt kuutolmu jäetud jäljed.
Kuu pinnase temperatuur erinevatel sügavustel.
Maanduril asuv seismograaf on värskemate andmete põhjal tuvastanud kaks kuuvärinat. Üks neist kuulus maanduri lähedal ringi sõitvale kulgurile, kuid teine näis olevat looduslikku päritolu. Mis täpsemalt selle põhjustas (näiteks mõni meteoriiditabamus) vajab veel analüüsi.
Pilkane pimedus ja miinuskraadid saabuvad maanduri ja kulguri asukohta, mis ristiti hindu religioonist pärit tegelaste järgi Shiv Shakti punktiks, millalgi teispäeval/kolmapäeval.
Täna kell 14:50 algavast otseülekandest saab jälgida India Chandrayaan-3 missiooni katset Eesti aja järgi kell 15:34 maandada Kuu lõunapoolusel (70 laiuskraad) maandur Vikram. Edu korral saaks sellest esimene inimkätega pehmelt Kuu polaaralal maandunud instrument ning Indiast neljas riik Nõukogude Liidu, USA ja Hiina järel, kellel on õnnestunud Kuule kontrollitult maanduda.
Maanduri Vikram pardal on lisaks kulgurile Pragyan mitmeid teadusinstrumente Kuu pinnase keemilise koostise ja soojuslike omaduste mõõtmiseks, seismilise aktiivsuse tuvastamiseks ning päikesetuule mõõdistamiseks. Nende seadmete tööaeg on arvatavasti piiratud umbes kahe nädalaga – nii maandur kui ka kulgur ei ela tõenäoliselt pikka ja külma Kuu ööd üle.
Nädala alguses üritas sisuliselt sama vägitükiga hakkama saada Venemaa Luna 25 missioon. Paraku ei suutnud maandur möödunud laupäeval siseneda Kuu ümber stabiilsele maandumiseelsele orbiidile ning see kukkus vastu meie kaaslase pinda lihtsalt puruks.
Möödunud reedel, 14. juulil kell 12.05 Eesti aja järgi startis Satish Dhawani kosmodroomilt India kolmas Kuu-missioon Chandrayaan-3. Praegu asub kosmoseaparaat elliptilisel orbiidil Maa kohal ning tegeleb oma orbiidi kõrguse järk-järgult tõstmisega, et umbes 3 nädala pärast Kuu orbiidile jõuda. Maandumine Kuul peaks plaanide kohaselt toimuma 23. augustil Eesti aja järgi kell 15.17.
Chandrayaan-3 enne raketile laadimist. Maandur ja kulgur (pole siin fotol nähtav) on monteeritud silindrilise kujuga kosmoselaeva otsa, mis toimetab need Kuu orbiidile.
Chandrayaan-3 start India LVM3 kanderaketi pardal.
Sisuliselt on tegu 4 aastat tagasi toimunud Chandrayaan-2 missiooni korduskatsega. Toonane missioon oli poolenisti edukas – Kuu ümber orbiidile lähetatud sond töötab edukalt tänaseni, kuid maandumiskatse ebaõnnestus. Seekordne missioon uut Kuu ümber tiirutavat sondi ei sisalda, vaid koosneb ainult maandurist ning sellega kaasas olevast kulgurist.
Lähivaade planeeritud maandumiskohale, tähistatud ruut on 3 × 3 km suurune ning kujutab enam-vähem maandumise eeldatavat täpsust. Kuu lõunapoolus on siin pildi ülaservas napilt horisondi taga.
Pilt on tehtud põneva veebipõhise Kuu-atlase abil, kus saab interaktiivselt vaadata erinevaid Kuu kohta koostatud andmeid ning mõõta-joonistada kõike endale huvipakkuvat: https://quickmap.lroc.asu.edu/layers?proj=22
Planeeritav maandumispaik asub Kuu lõunapoolkera Maa-poolsel küljel umbes 70. laiuskraadil ning 30° Kuu telgmeridiaanist idas. Chandrayaan-3 maandub kohalike olude mõistes varahommikul, mis võimaldab päikesetoitel maanduril ja kulguril töötada kogu Kuu kaks nädalat kestva päeva jooksul. Ei ole võimatu, et vähemalt mingid pardasüsteemid võivad järgneva sama pika öö üle elada ning ka edasistel päevadel teadustööga jätkata, kuid see pole missiooni nõutavate eesmärkide hulgas.
Maanduri Vikram ja kulguri Pragyan pardal on mitmeid teadusinstrumente Kuu pinnase keemilise koostise ja soojuslike omaduste mõõtmiseks, seismilise aktiivsuse tuvastamiseks ning päikesetuule mõõdistamiseks. Nende seadmete tööaeg on arvatavasti piiratud umbes kahe nädalaga – nii maandur kui ka kulgur ei ela tõenäoliselt pikka ja külma Kuu ööd üle. Pikemalt võiks kesta aga maandurile paigaldatud helkur, milletaoliseid on Kuul varasemast juba viis – kolm tükki toimetati sinna USA Apollo-missioonide käigus ning kaks NSVL Lunohodi-kulguritega. Nende helkurite peale suunatakse Maalt tugev laserkiir ning tagasipeegeldust jälgitakse suurte teleskoopidega. Teades valguse kiirust, võimaldab see mõõta väga täpselt Kuu ja Maa vahelist kaugust.
Kui seekordne missioon edukaks osutub, saab Indiast neljas riik, kes on täielikult omavalmistatud tehnika (nii kanderaketid kui kosmosesondid) abil suutnud kontrollitult Kuule maanduda. Jääme ootama edasisi uudiseid augustis.
