Hiina mehitatud kosmoseagentuur on avaldanud osaliselt animeeritud promovideo selle eelseisvatest plaanidest mehitatud kuulendudeks. Sellelt võib näha, et vähemalt Kuule maandumine ning seal ettenähtud tegevused on väga sarnased Apollo programmi viimastele missioonidele, mis sisaldasid näiteks kokkupakitud kuukulguri kasutamist.
reede, 29. november 2024
Hiina mehitatud kuulend ei ole enam mägede taga
neljapäev, 28. november 2024
Sombreero galaktika (M104) James Webbi kaameras
Neitsi galaktikaparve servas asub galaktika M104, mida tuntakse laiemalt Sombreero galaktika nime all. Omapärase kujuga tolmuriba tõttu on see üks astrofotograafide meelisobjekte, mis kahjuks meie talvises taevas Kaarna ja Neitsi tähtkujude piiril üle 20 kraadi lõunahorisondist kõrgemale ei tõuse.
Sombreero Hubble kosmoseteleskoobis. Suuremalt: https://upload.wikimedia.org/.../M104_ngc4594_sombrero... |
Sombreero Hubble ja nüüdseks töö lõpetanud Spitzeri kosmoseteleskoopide koostöös. |
James Webbi vaade Sombreero galaktikale. Suuremalt: https://stsci-opo.org/STScI-01JCGZ6RZ1Q80P6R5J90FASFQ3.png |
Sombreero kesk-infrapunas (üleval) ja nähtavas valguses (all). |
teisipäev, 26. november 2024
Rosetta komeeti uurimas
2014. aasta augustist kuni 2016. aasta juulini tiirutas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Rosetta sond ümber komeedi nimega 67P/Churyumov-Gerasimenko. Juba 69. aastal nõukogude astronoomide Klim Ivanovitsh Churyumov ja Svetlana Ivanova Gerasimenko poolt avastatud komeet on mõõtmetelt umbes 4,3x4,1 kilomeetrit ning see ligineb iga kuue ja poole aasta tagant Päikesele 186 miljoni kilomeetri kaugusele (veidi kaugemale kui Maa Päikesest). Viimati juhtus see 2021. aasta novembris ja järgmine tuleb 2028. aasta aprillis.
Rõhutatud värvides on näha, et peamiselt jääst ja tolmust koosnev komeedituum sisaldab ka punakat tooni orgaanilisi ühendeid. |
Värvide osas võimendatud öähivõte komeedi kahel poolkeral kõrguvatest kaljudest. |
esmaspäev, 25. november 2024
Astronoomiaklubi astrofotod: Jupiteri pöörlemine
Laupäevaõhtune Jupiter läbi teleskoobi. Animatsioon koosneb 14 kaadrist, mis said kokku filmitud kokku umbes poole tunni vältel.
reede, 22. november 2024
Spaceshipi kuues testilend
SpaceX-i maailma suurim ja võimsama Starshipi nimelise raketi katselennud on hakanud muutuma nii tihedaks ja edukaks, et varsti ei pruugi need ületada isegi uudistekünnist.
neljapäev, 21. november 2024
Veegat ümbritsev tolmuketas on üllatavalt ühtlane
Veegat ümbritsev tolmuketas ja selles asuv tumedam pilu. Pilu tekkepõhjust hetkel veel ei teata. |
*Maa pretsessioon ehk pöörlemistelje suuna nihkumine taustatähtede suhtes tuleneb sellest, et Maa ei ole täiuslik sfäär vaid poolustelt lapik geoid, mida Kuu ja Päikese gravitatsioonid ebaühtlaselt mõjutavad. Pretsessiooni võib vaadelda näiteks vurri puhul, mis aeglustades võbelema hakkab. Sarnaselt selliselt käituva vurriga joonistavad Maa poolustelt välja kiirguvad kujutletavad sirged taevasse ringi, mis teeb ühe tiiru umbes 26 000 aastaga. See tähendab ühtlasi, et planeedi taevapoolused ehk punktid, mille ümber näivad taevatähed Maa pöörlemise tõttu tiirlevat, nihkuvad aegade jooksul. Hekel on Maa põhjataeva pooluse lähistel Põhjanaela nime kandev täht, kuid aja jooksul see mõtteline punkt triivib ning umbes 13 tuhande aasta pärast asub sellele punktile heledatest tähtedest kõige lähemal täht Veega. Animatsiooni Maa pretsessioonist vaata alt.
pühapäev, 17. november 2024
Jäine Pluuto ja selle atmosfäär
Selle foto kääbusplaneet Pluutost klõpsas NASA kosmosesond New Horizons 2015. aasta suvel vaid 19 minutit peale seda, kui see oli jäisest taevakehast 12 500 kilomeetri kauguselt möödunud. Vaadates Päikese poolt tagant valgustatud Pluutot, oli võimalik näha Pluuto hõredat ja kihistunud atmosfääri, mis koosneb peamiselt lämmastikust, metaanist ja vingugaasist. Üleval paistab Stutnik Planitia tasandik ja Norgay Montes nimeline mäestik. New Horizonil kulus Maalt Pluuto juurde jõudmiseks üheksa pikka aastat ning on kaheldav, et seda niipea üksi teine sond külastama saadetakse.
reede, 15. november 2024
Läbilend Saturni rõngastest
Peab tunnistama, et allolevad kaadrid näevad välja otsekui mingi abstraktne simulatsioon. Kuuluvad need aga kosmosesond Cassinile, mis uuris Päikesesüsteemi üht kaunimat hiidplaneeti - Saturni - aastatel 2004-2017. Video koosneb 34 fotost, mis Cassini tegi 2007. aastal Saturni võimsa rõngasüsteemi tasandit 12 tunni jooksul läbides. Fotodest koosnevat videot on kaadreid interpoleerides ja lisades tehtud sujuvamaks.
neljapäev, 14. november 2024
Milline on suurim ja väikseim teadaolev meteoriidikraater Maal?
Planeet Maa suurim kraater või tehniliselt kokkupõrkejälg on Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgi lähistel asuv poolkaare kujuline Vredeforti struktuur. Tegemist on umbes kahe miljardi aasta eest tekkinud kraatrist siiani ainsani alles jäänud pinnavormiga, mida vanuse poolest edestab vaid Lääne-Austraaliast avastatud Yarrabubba kokkupõrkejälg (vanus 2,23 miljardit aastat).
Vredeforti kuppel lähemalt vaadates. Tegemist on paigaga, kus peitub kusagil pool planeedi kullavarudest.
Vredeforti kuppel koosneb ümbritsevaga nurga all paiknevatest hiiglaslikest kivimikihtidest, mis tänaseks mägedena maapinnast välja turritavad. |
Vredeforti kupli moodustavad mäed demonstreerivad selgelt kokkupõrke käigus segi raputatud ja uuesti kivistunud kivimeid ehk bretšasid. |
Vredefort algne kraater, geoloogilised kihid ja sealse maapinna tänapäevane tase (sinise joonega). Kollased kihid sisaldavad suures koguses kulda. |
Braunschweigi meteoriit vahetult peale avastamist. |
Braunschweigi meteoriit samanimelises riiklikus loodusmuuseumis. |
Mikrometeoriidikraatrid Hiina Change'e 5 poolt Maale toimetatud klaaskuulikeste pinnal. Juuksekarva paksus on umbes 60 mikronit. |
teisipäev, 12. november 2024
Jupiter läbi armukadeda Juno kaamera
Alates 2016. aasta suvest on meie parimaks digitaalseteks silmadeks Jupiteri juures olnud Juno* nime kandev NASA kosmosesond. Tiireldes ümber Jupiteri väljavenitatud orbiidil, sukeldub see umbes iga 53 päeva tgant hiidplaneedi lähistele, möödudes selle igitormilisest pilvkattest vaid mõne tuhande kilomeetri kauguselt. Sellistel kiiretel lähedastel uurimisretkedel on väga hea põhjus - Jupiteri ülivõimas magnetväli tekitab enda lähedal tugevat radioaktiivset kiirgust, millel on ajapikku hävitav mõju isegi Juno varjestatud elektroonikale. Nii saab Juno teha planeedist kiirelt ohtralt lähifotosid ning ülejäänud aja veeta planeedist turvalises kauguses ning sellel ajal kogutud andmeid Maale edastada.
laupäev, 9. november 2024
Perseverance marsikulguri teekond Jezero kraatris
Kaart sellest millise teekonna on Marsi Jezero kraatris maha sõitnud NASA viimane marsikulgur Perseverance. Väikeauto suurune kulgur maandus Marsile 2021. aasta oktoobris ning on tänaseks läbinud üle 30 kilomeetri, võtnud 24 pinnaseproovi, ühe atmosfääriproovi ja edastanud Maale kokku 743 405 fotot.
Soovi korral võib kõiki tema fotosid näha siit: https://mars.nasa.gov/mars2020/multimedia/raw-images/
reede, 8. november 2024
Hele punane noova ja V838 Monocerotis
Nüüdseks enam kui 22 aastat tagasi avastasid astronoomid, et üks kauge Ükssarviku tähtkujus asuv täht on läinud noovaks. Teada-tuntud ja rutiinne sündmus ei olnud esmapilgul midagi märkimisväärset, kuna isegi toona avastati noovasid regulaarselt. Tagasivaadates võib aga väita, et tegemist oli ja on veel siiani ühe selle sajandi huvitavama astronoomise sündmusega.