Päikesevarjutus kosmosest

12. augusti päikesevarjutus nähtuna Kuu ümber tiirleva Lõuna-Korea sondi Danuri ning Euroopa Kosmoseagentuuri ilmastikusatelliidi Meteosat-12 pardalt.

Eestis saab näha osalist päikesevarjutust.

Autor: Üllar Kivila

Järgmise nädala kolmapäeva, 12. augusti õhtul saab Eestis näha osalist päikesevarjutust.

Varjutus algab meie aja järgi õhtul mõned minutid pärast kella 20 ning saavutab maksimumi 20:55 paiku - täpsed kellaajad varieeruvad olenevalt asukohast Eestis mõne minuti jagu. Maksimumis varjab Kuu Eestist vaadates Päikese umbes 80% ulatuses. Kuu täisvari liigub seekord üle Põhja-Jäämere, Gröönimaa ranniku, Islandi lääneosa, Atlandi ookeani ning Hispaania mandriosa ja Baleaari saarte. See on esimene Euroopa mandriosas nähtav täielik päikesevarjutus alates 1999. aastast, kuid järgmine toimub juba vähem kui aasta pärast, 2027. aasta 2. augustil.

Sisemaal tasub varjutuse vaatamiseks leida lagedam koht, kus puud või hooned horisonti ei varja. Selline vaade võiks avaneda Tartus Ahhaa ja Tähetorni ühisvaatlusel Raadi Majoraadi pargis. Simuleeritud Stellariumis.

Selline vaatepilt varjutusele võiks avaneda Saaremaal Sõrve sääre tipust nähtuna. Simuleeritud Stellariumis.

Hispaanias täisvarju piirkonnas ilmuvad varjutuse maksimumi ajal taevas nähtavale heledamad tähed ja planeedid. Simuleeritud Stellariumis, vaatluskoht on A Coruña Loode-Hispaanias.

Kuigi mingi faasiga osalisi varjutusi saab tavaliselt näha iga aasta-paari tagant, siis sama suure faasiga (ligi 80%) varjutus oli Eestis viimati vaadeldav 2015. aastal ning järgmine tuleb 2036. aastal. Täielikku päikesevarjutust meie maal käesoleva sajandi jooksul ei toimu.

Et seekordne varjutus toimub Eestist nähtuna vahetult enne päikeseloojangut, siis tasub vaatluskohta valides leida vaba lääne-loodetaevaga lagedam ala või mõni kõrgem ehitis. Silmade kaitseks tuleks kasutada varjutuse vaatlemiseks mõeldud prille, tahmatud klaasitükki, keevitusprille, vana flopiketta sisu vm kaitsevahendit.

Meile teadaolevalt korraldab avalikku ühisvaatlemist Tartus Ahhaa keskus koostöös Tartu Tähetorniga. Üsna paljud, vähemalt mitmed kümned Eesti astronoomiahuvilised on lähipäevil Hispaaniasse reisimas, et seal täisvarjutust kogeda - sealhulgas ka meie lehe põhilised kirjutajad - mistõttu jääb siin uute postituste tegemine ilmselt veidiks ajaks soiku.

Soovime kõigi maade varjutusevaatlejatele pilvevaba taevast! All: Täisvarju teekond Maa pinnal ning osalise varjutuse nähtavuspiirkond. Allikas: NASA teadusvisuaalide stuudio.

Päikesevarjutus kosmosest

Sellisena nägi Euroopa Kosmoseagentuuri PROBA-2 satelliit 17. veebruari päikesevarjutust kusagil 720 kilomeetri kõrgusel orbiidil. Foto on tehtud vaid 130 kilogrammi kaaluva satelliidi SWAP nimelise ultraviolettkaameraga, mis jäädvustab Päikest väga kitsas 17,4 nanomeetrises lainepikkuses. Kuna varjutuse ajal oli Kuu kaugust Maast tavapärasest suurem ja Maa kaugus Päikesest parasjagu miinimumi lähistel, ei suutnud Kuu päikeseketast täielikult varjutada. Sellist varjutust kutsutakse rõngakujuliseks päikesevarjutuseks. Maalt oli seda seekord näha täies ilus vaid Antarktikast. Osalist varjutust vaadati Tsiili lõunatipust ja Lõuna-Aafrikast. Teisipäeval (3. märts) on meie jaoks teisel pool planeeti vaadeldav täielik kuuvarjutus - see, mida Eestist nägime möödunud aasta 7. septembril. Euroopast (Islandilt ja Hispaaniast) näeb täielikku päikesevarjutust 12. augustil. Eestist katab siis Kuu kinni 80 protsenti päikesekettast.

Allikas: ESA/Belgia kuninglik observatoorium

Kuufaasid 2026 ja aasta varjutused

Allolevast animatsioonist näeb ära kõik 2026. aasta kuufaasid. Lisaks on seal tõetruult kujutatud Kuu näiv "kõikumine" taevas ehk libratsioon, suuremad kraatrid ja Apollo maandumispaigad, Kuu kauguse muutus Maast ja palju muud huvitavat infot, mis meie kaaslase retki ümber planeedi iseloomustavad. Allikas: NASA

Kuu libreerimise põhjustest kirjutasime siin: https://www.astromaania.ee/.../kuidas-kuu-libreerib.html...

Superkuud ehk sellised juhused, kus Kuu on meie vaatenurgast täielikult valgustatult (täiskuu ajal) Maale ka kõige lähemas punktis, leiavad aset jaanuaris, novembris ja detsembris.

Loodetavasti selgitab see video muuhulgas ka seda, et kuidas ikkagi Maalt nähtavad kuufaasid tekivad. Nimelt on endiselt levinud üks väga veider müüt nagu oleks Kuu valgustatuse määr seotud kuidagi Maa varjuga sellel. Selle kohta saab lugeda siit: https://www.astromaania.ee/.../milles-tekivad-kuu-faasid......

2026. aasta jooksul triivib Kuu meie koduplaneedist keskmiselt 3,8 sentimeetrit kaugemale (umbes samas tempos nagu kasvavad inimese varbaküüned). Miks? Siit saab lugeda: https://www.astromaania.ee/.../miks-kuu-kaugeneb-maast...

Kuuga ühel või teisel moel seotud varjutusi on 2026. aastal tulemas, nii nagu enamikel aastatel, neli. Esimene päikesevarjutus on 17. veebruaril. Päris kinni Kuu Päikest selle käigus katta ei suuda, kuna selle kaugust Maast on sellel ajal maksimumi lähistel. Samas Maa kaugus Päikesest on jällegi aasta miinimumi lähedal. Ehk siis tegemist on niinimetatud rõngakujulise päikesevarjutusega. Näeb seda täies ilus vaid Antarktikast. Osalist varjutust näeb Lõuna-Ameerika lõunatipust ja Lõuna-Aafrikast. Päikese ja kuuvarjutused käivad reeglina paaris. Kaks nädalat peale päikesevarjutust (3. märtsil) saab täielikult varjutatud Kuu. Seda näeb Vaikse Ookeani ja selle ümber - Aasias, Ameerikates ja Austraalias.

Aasta teine varjutustepaar, vastavalt päikese- ja kuuvarjutus, toimuvad 12. ja 28. augustil. Neist esimene, täielik päikesevarjutus, on näha Gröönimaalt, Islandilt ja Hispaaniast. Nii lähedal meile pole täieliku päikesevarjutust tükk aega toimunud ja selle vaatlejatel tasub juba lennukipiletid ära broneerida. Ka Eestist on sellel kuupäeval (loomulikult selge ilma korral) varjutuse tipus näha koguni 80 protsenti varjutatud Päikest. Kaks nädalat hiljem toimub osaline (peaaegu täielik) kuuvarjutus, mida on varajastel hommikutundidel ja loojuva Kuu peal näha ka Eestist.

Kolm päikesevarjutust

Kolm vaadet laupäevasele (29. märts) osalisele päikesevarjutusele. Esimesel on näha varjutuse aegvõtet Tallinnast. Selle autoriks on Dzmitry Kananovich. Teisel klipil on näha varjutust läbi Meteosat-12 satelliidi. Pange tähele varju, mis libiseb üle põhjapoolkera. Kolmandaks on vaade varjutusele Tõrvast selle tipus.

Osaline Päikesevarjutus Eestis 29. märts 2025

 Juba sellel laupäeval (29. märts) on Eestist näha võrdlemisi haruldast loodusnähtust, kus Kuu varjutab osaliselt Päikese. Eelmine selline juhus oli Eesti kohal toimumas (olgugi ilm oli toona päris pilvine) 2022. aasta oktoobris ja järgmine tuleb järgmise aasta augustis. Ilusti vaadeldavalt varjutas Kuu osaliselt Päikese viimati 2021. aasta juunis.

Kusjuures seekord Maal täielikku päikesevarjutust näha ei olegi - Kuu vari vaid riivab Maa põhjaosa. Suurimat varjutust on näha laupäeval Kanada kirdeosast, kus Kuu katab umbes 90% Päikese pinnast.

Päikesevarjutuse kaart. Tumadamal varjutatud alades on näha sellest suuremat osa. Allikas ja suurendatav kaart: https://www.timeanddate.com/eclipse/map/2025-march-29

Kuna päikesevarjutusi meil nähtavasti väga tihti ei toimu, siis oleme Tõrva Astronoomiaklubiga laupäeva lõunal Tõrva keskväljaku servas Veskijärve ääres seda teleskoobiga vaatlemas. Kõik huvilised on kutsutud meiega liituma. Vaatleme Päikest, päikeseplekke ja selle ees liikuvat Kuud läbi päikesefiltriga varustatud teleskoobi ning saame vaatlejatele silmaga vaatamiseks jagada portsu keevitusklaase. Lisaks demonstreerime, et kuidas päikesevarjutust on võimalik jälgida kingakarbi abil. Hetkel on ilmaprognoos pilvisuse osas isegi positiivne. Kui pilved siiski kummitama peaksid, siis saab sellel ajal Tõrva keskväljakul tutvuda meie astrofotograafia välinäitusega "Tõrvast Tähtedeni".

Tõrvast vaadates "puudutab" Kuu Päikese serva kell 12:55, maksimaalne varjutus (12%) saabub kell 13:38 ja Kuu lahkub Päikese eest kell 14:21. Teleskoobiga valmis kavatseme vaatluspaigas olla umbes pool 12 ja jääme sinna kuni varjutuse lõpuni. Ehk siis meiega võib liituda kohe alguses või siis kui varjutus juba käib. Muudes Eesti linnades võivad varjutuse alguse- ja lõpu kellaajad olla paar minutit siia-sinna nihkes.

Peale Tõrva on Eestis avalikud vaatlused toimumas Tartu Tähetorni õuel Toomemäel (üritus facebookis: https://www.facebook.com/events/978073113907042) ja Ahhaa Teaduskeskuse katusel. Lisaks plaanitakse Ahhaast päikesevarjutust otseülekandes filmida ja internetiavarustesse edastada.

Foto osalisest päikesevarjutusest 2021. aasta 10. juunil.

Varjutuse ohutuks vaatlemiseks on mitu võimalust. Olgu aga kohe ära öeldud, et mitte mingil juhul ei tohiks seda teha läbi tavalise teleskoobi, binokli või mistahes suurendava optika. Sellise asja tulemuseks oleks peaaegu kindlasti jäädav nägemiskahjustus. Isegi võimsamat sorti kaamerläätsega ei tasu varjutust (väga pikalt) pildistada, kuna fotoaparaadi sensor võib koondatud päikesevalguse mõjul sulama hakata. Ka palja silmaga südapäevase Päikese jõllitamine ei ole kõige parem mõte - miski, millest ka keha läbi valuaistingu märku kipub andma.

Kõige parem on varjutust vaadelda kas spetsiaalse päikeseteleskoobiga või siis tavateleskoobiga, mis on varustatud vastava filtriga, mis blokeerib valdava enamuse Päikese valgusest. Selliseid filtreid saab soetada teleskoopide müügiga tegelevatest poodidest, kuid nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Näiteks tuleks veenduda, et filterkile ei ole teleskoobi ette kinnitatud nii kehvasti, et see seal vaatluse ajal tuulega minema lendab.

Ohutumaks viisiks on endale soetada spetsiaalsed varjutuse prillid või need ise filterkilest meisterdada. Käepärasematest vahenditest võiks veel nimetada keevitusmaske või nende kaitseklaase (müügil tööriistapoodides), laserplaate, mitmekordseid päikeseprille või isegi küünlaleegil mustaks tahmatud klaasitükke. Üheks omapärasemaks viisiks varjutust jälgida on tühja kingakarbi abil, mille kitsamasse seina on torgatud nõelaga pisike auk. Suunates augu otse Päikese poole, projitseerub selle sisemisele küljele pisike varjutatud Päike, mida saab vaadata ilma igasuguse lisakaitseta.

Päikesevarjutusevaatlus 2021. aasta suvel Tõrvas Veskijärve ääres. Foto: Egon Bogdanov.

Päikesevarjutusevaatlus 2021. aasta suvel Tõrvas Veskijärve ääres. Foto: Egon Bogdanov.

Päikesevarjutusevaatlus 2021. aasta suvel Tõrvas Veskijärve ääres. Foto: Ülav Neumann

Päikesevarjutused ei ole planeedi mõistes just kõige haruldasemad nähtused - kusagil maailmas saab neid näha aastas mitu korda. Haruldased on need vaid konkreetsetes kohtades, sest Kuu vari Maal on võrdlemisi pisikene ning see libiseb planeedist alati veidi erinevast kohast üle. Põhjus miks me päikese- ja kuuvarjutusi tihendamini ei näe on selles, et Kuu ei tiirle ümber Maa samas tasandis kus Maa tiirleb ümber Päikese. Seetõttu on aastas vaid mõned korrad kus kolm taevakeha enam-vähem ühele joonele satuvad. Sellel ajal on tavaliselt kahenädalase vahega kusagil toimumas kuuvarjutus ja kusagil päikesevarjutus. Ka seekord näeme päikesevarjutust kaks nädalat peale seda kui Ameerikate kohal oli näha täielikku kuuvarjutust. Siis oli Kuu Maa varjus, nüüd kui Kuu on jõudnud teisele poole Maad, varjutab see Maad.

Täielikku päikesevarjutust sai Eesti loodenurgast näha viimati 1990. aasta 22. juulil ning järgmise sellise nägemiseks tuleb oodata 2126. aasta oktoobrini. Seevastu rõngakujulist päikesevarjutust, kus Kuu on kül Päikese ees, aga täielikult see seda kinni ei kata, näeme Eestist juba 2039. aasta 21. juunil.

2024. aasta täielik päikesevarjutus Põhja-Ameerika kohal

Mõned valitud fotod esmaspäeval Põhja-Ameerika kohal toimunud täielikust päikesevarjutusest. Kommentaarides ka paar videot.

PS: Paraku on sotsiaalmeedia sellel korral oluliselt enam kui eelmistel täidetud lisaks tõelistele fotodele ka tõenäoliselt tehisintellekti abil fabritseeritud piltidega. Tegemist on täitsa tõsise probleemiga, mis ohustab laiemalt terve fotograafia tulevikku, kuna mingist hetkest muutuvad need tõelistest fotodest eristamatuks isegi teadjate inimeste silmadele. Näiteid neist fotodest me siin omakorda jagama ei hakka, kuid lihtsalt teadmiseks, et kui foto on enam kui hämmastav ja selle juurest puudub viide autorile, siis tasub oma kriitiline mõtlemine järgmisele käigule lülitada.

Foto: Hunter Wells

Foto: Ryan Spangenberg

Foto: Marybeth Kiczenski

Foto: Kaixiang Wang

Foto: Daniele Gasparri

Foto: Taras Rabarskyi

Foto: Yifan Xu (õhupalliga Texase kohalt)

Foto: Andrew McCarthy (foto on tehtud viie erineva kaameraga ning tähed on jäädvustatud kuus kuud varem täpselt samast kohast taevas, mille ette Päike ja Kuu esmaspäeval jõudsid)

Foto: Mike Borman

Foto: Kyle Denny

Foto: Michael A. Stecker

Foto: Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt

Foto: Gregorio Perez

Foto: Bobby Goddin

Foto: Petr Horálek, Josef Kujal ja Milan Hlaváč (fotol on suurendatud komeet SOHO-5008. Tegemist vahetult enne varjutust avastatud väiksema komeediga, mis ei ole silmaga nähtav).

Päikesevarjutust ei tasu palja silmaga vaadata

Näib, et inimesed kippusid vaatamata hoiatustele eilset päikesevarjutust Põhja-Ameerika kohal palja silmaga vaatlema. Google otsingud fraasidega "silmad valutavad", "mu silmad valutavad" ja "miks mu silmad valutavad" tiheduse tõus enne ja pärast varjutust.

Olgu siis veelkord mainitud, et palja silmaga Päikese või selle varjutuse vaatamine (eriti keskpäeval) ei ole hea mõte. See võib endaga kaasa tuua ajutisi või isegi jäädavaid nägemiskahjustusi. Veel halvem mõte on Päikest vaadata läbi suurendava optika, nagu näiteks binokli või teleskoobi. Seda võib teha ainult spetsiaalsete päikesefiltrite olemasolul.

Päikesevarjutus Starlinki satelliidi pardalt

Eileõhtune täielik päikesevarjutus Põhja-Ameerika kohal nähtuna Starlinki satelliidi pardalt. Must vari kuulub siis Kuule. Tasub ka tähele panna kuidas satelliidi päikesepaneel ennast pidevalt Päikese suunda pöörab.

Täielik päikesevarjutus 2024 Põhja-Ameerikas

Täna (8. aprill) Eesti aja järgi kell 18:42 kuni 23:52 toimub Põhja-Ameerika kohal selle aasta esimene ja ainukene täielik päikesevarjutus. Võib juba julgelt ette ennustada, et homme ootab sotsiaalmeediat ees varjutusefotode uputus.

Esimene foto päikesevarjutusest jäädvustati 28. juulil 1851 Königsbergi ülikooli observatooriumist (tänapäeva Kaliningradis) fotograaf Julius Berkowski poolt. Foto on tehtud niinimetatud dagerrotüüpias.

Kuu poolt heidetud kitsas täisvarju koridor algab Vaiksest ookeanist, ületab edela-kirde suunas Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Kanada kagunurga ning lõppeb Atlandi Ookeanis. Maksimaalset pikka varjutust saab nautida Mehhikos Nazasi linna lähistel, kus Kuu püsib Päikese ees kokku 4 minutit ja 28,13 sekudit. Poolvarjulist varjutust saab näha praktiliselt tervest Põhja-Ameerikast, Gröönimaalt, Islandilt ja viivuks ka Iirimaalt.

Sellel aastal plaanib NASA varjutuse ajal ionosfääriks kutsutud atmosfäärikihti lennutada kolm pisikest uurimisraketti. Nende pardal olevate instrumentide eesmärgiks on mõõta kuidas Päikese poolt tuleva UV-kiirguse äkiline kadumine mõjutab ionosfääris toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse ning seeläbi sidesüsteemide toimimist. Üle 400 kilomeetri kõrgusele küündivad raketid stardivad NASA Wallopsi lennukeskusest Virginia osariigis 45 minutit enne varjutust, varjutuse ajal ja 45 minutit peale seda.

Varjutuse teekond üle Põhja-Ameerika. Punktiir tähistab täisvarju teekonda.

NASA uurimisrakett, mille sarnased lennutatakse uurima päikesevarjutuse mõjusid ionosfäärile.

Varjutuse kulgu saab soovi korral otseülekandes vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=_uIuKAsMKto

Eestis saab osalist päikesevarjutust näha järgmise aasta 29. märtsil ning täielikku alles 2126. aasta 16. oktoobril.

Päikesevarjutus teleskoobis

Astrofotograaf Jason Kurthi aegvõte möödunud aasta oktoobris USA kohal aset leidnud niinimetatud ringikujulisest päikesevarjutusest. Tegemist on päikesevarjutusega, mis toimub ajal kui Kuu kaugus on Maast piisavalt suur, et see ei suuda päikeseketast täielikult kinni katta. Detailid Päikesel on nähtavad läbi spetsiaalse vesinik-alfa filtri, mis lubab endast läbi vaid teatud väga kitsa lainepikkuse vahemiku.

Selle aasta esimene täielik päikesevarjutus leiab aset täpselt kuu pärast ja taaskord Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika kohal.

Päikesevarjutus Ameerikas 2023

Laupäeval leidis suurema osa Põhja- ja Kesk-Ameerika kohal aset selle aasta teine päikesevarjutus ehk olukord kus Kuu libises Päikese ette. Kuna Kuu oli varjutuse ajal Maast suhteliselt kaugel (Kuu orbiit ümber Maa ei ole ringikujuline), siis ei olnud see taevas piisavalt suure nurkläbimõõduga, et tervet päikeseketast kinni katta. Selle tulemusel ei saanud kusagilt näha täielikku päikesevarjutust, vaid ainult niinimetatud rõngakujulist varjutust, kus varjutuse tipphetkel säras musta Kuu ümber selle tagant paistva Päikese serv. All galerii mõnest paremast jäädvustusest.

PS: Kuna Päikesevarjutused saavad aset leida vaid neil perioodidel, kui Kuu orbiidi tasand lõikab Maa tiirlemistasandit ning kaks taevakeha on meie vaatepunktist samas sihis, lahutab päikesevarjutusi ja kuuvarjutusi tavaliselt kaks nädalat (aeg, mille jooksul Kuu jõuab ümber Maa tiireldes ühele või teisele poole planeeti). Seepärast avaneb meil 28. oktoobril võimalus enda pool planeeti näha kuuvarjutust, kui Kuu liigub läbi Maa poolt heidetud varju serva. Sellest aga lähemalt juba vahetult enne sündmust.

Varjutus GOES-16 satelliidilt.

Suur Kanjon, USA, Byron Mead

Mehhiko, Emmanuel Delgadillo

Utah, USA, Satoru Murata

Nevada, USA, Brian Fulda

Mehhiko, Amir Shahcheraghian

Tennessee, USA, Robert Van Vugt

Honduras, Francis Sansivirini, René Saade

Andrew McCarthy

Brasiilia, Luan M. Moraes

Oregon, USA, Jerry Zhang, Baolong Chen, Amber Zhang

Päikesevarjutus kosmosest

Neljapäevane päikesevarjutus Austraalia kohal nähtuna NASA Deep Space Climate Observatory (DSCOVR) poolt. 2015. aastal tööd alustanud satelliit asub Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel tasakaalupunktis L1, kust nähtuna on Maa pidevalt Päikese poolt täielikult valgustatud (välja arvatud varjutuste ajal).

Galerii osalisest päikesevarjutusest 25. oktoobril, 2022

Mõned jäädvustused teisipäevasest osalisest päikesevarjutusest, mis küll valdava enamuse Eesti jaoks jäi pilvede tõttu nähtamatuks, kuid mida mujal Euroopas, Aasias ja Kagu-Aafrikas näha ja pildistada võis.

Päikesevarjutuse põhjustanud Kuu (pool)varju libisemine üle Euroopa ja Venemaa. Fotod pärinevad Meteosat ilmasatelliidilt.

Miguel Claro, Türgi

Nikunj Raval, India

Stephanie Ye Ziyi, Hiina

Yashraj N M, India

Božan Štambuk, Horvaatia

Robert Barsa, Tšehhi

Petr Horálek, Slovakkia

Osama Fathi, Egiptus

Tunç Tezel, Türgi

Mehmet Ergün, Saksamaa

Dimitris Dedes, Kreeka

Ajay Talwar, India