Autor: Üllar Kivila
Kaunitel astrofotodel helendavaid galaktikaid vaadates võib tihtipeale meelest minna nende tähekogumite olemus ning tõsiasi, et kõik galaktikad koosnevad valdavas enamuses tühjast ruumist. Üksikute tähtede vahemaad on ka teistes galaktikates sarnased Linnuteega, ehk äärealadel mõned või kümned valgusaastad; tihedamates piirkondades sageli alla valgusaasta, mis on siiski kümneid või sadu tuhandeid kordi enam kui tähtede endi mõõtmed.
See tuleb eriti hästi esile olukorras, kus meie vaatevinklist on kaks muidu teineteisega mitteseotud galaktikat üksteise taha sattunud - galaktikad on suuresti läbipaistvad.
Sel pildil on Hubble'i teleskoobi jäädvustatud kaks spiraalgalaktikat kataloogitähistega LEDA 2073461 ja SDSS J115331.86+360024.2. Sellised galaktikate kokkusattumised on astronoomide jaoks kasulik võimalus esiplaanil oleva galaktika uurimiseks taustal paistva galaktika valguse neelamise ja moonutuste uurimise abil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar