Tõrva Kaarlimäe observatoorium on valmis!

Peale aasta väldanud ehitamist on hea meel teatada, et viimaks on valminud Tõrva esimene hobiobservatoorium, mis kannab nime Tõrva Kaarlimäe observatoorium (või lihtsalt Kaarlimäe observatoorium). Asub see Tõrva linna kohalike seas Kaarlimäeks kutsutud linnaosas, ühes aias, mis on olnud juba aastaid Tõrva Astronoomiaklubi "baasiks".

Tõrva Kaarlimäe observatooriumi sisevaade. Foto on tehtud lainurkobjektiiviga. Foto keskel on näha ehitise alt välja ulatuvat posti, millele teleskoop kinnitub.

Tõrva Kaarlimäe observatoorium väljast ja suletud katusega. Vasakul olev puukuur oli juba enne ehitama asumist olemas.

Mõte observatooriumist kui meie teleskoobi alalisest kohast tekkis umbes poolteist aastat tagasi. Vajadus selle järgi on olnud üsna lihtne ja mõistetav. Eesti kliimas vahelduvad selged ööd tuuliste ja vihmastega. See tähendab, et selgeks ööks ettevaatlikult üles seatud teleskoobi peab vihmahoogude saabudes kas kinni katma (mis tekitab probleeme niiskusega) või siis täielikult lahti monteerima ja katuse alla viima. Küll oleks hea, kui teleskoop oleks kogu aeg paigal ja töövalmis, aga katus selle kohal vastavalt vajadusele edasi-tagasi liigutatav. Seinad selle ümber teleskoopi tuule poolt põhjustatud vibratsioonide eest kaitsmas. Selleks kõigeks observatoorium sisuliselt ongi.

Olgu siinkohal mainitud, et enamik selgeid öid kuluvad meil ikkagi taeva pildistamisele. Niisama silmaga läbi teleskoobi vaatamine on alati äge, kuid niimoodi nauditavate taevakehade ja objektide arv on piiratud. Eriti meie praeguste teleskoopidega. Lähitulevikus võib see muutuda, kuid sellest lähemalt rääkimiseks on veel vara. Astrofotograafiaga süvataeva kontekstis tegelemine vajab teatud tingimusi, mida observatoorium muuhulgas teenib. Kaitset vihma ja tuule eest sai mainitud, aga neid on veel. Näiteks post või alus, mille külge teleskoop jäigalt kinnitub, peab olema võimalikult kindel ja liikumatu. Sealhulgas ei tohi sellesse pildistamise hetkel kanduda teleskoobi ümber toimetades sammude vibratsioon. Selleks kõigeks on teleskoobi ligi nelja meetrine post ümbritsevast ehitisest eraldiseisev ja isoleeritud.

All aegvõte observatooriumi sisemusest ja teleskoobi kõrvalt siis kui teleskoop taevast pildistab. Tegelikult tuled seinte servades ei põlenud, aga väike lekkevool põhjustas nende kerget helendamist. 10 sekundiliste säride kaupa kokku pandud aegvõttel näivad need aga tugevalt säravat. Videos on näha kuidas teleskoop jälitab umbes viie tunni jooksul M106 galaktikat, mis näib Maa pöörlemise tõttu koos ülejäänud tähistaevaga idast läände pöörata. Teleskoop vahetab oma orientatsiooni peale seda kui galaktika ületab niinimetatud nullmeridiaani. Astrofotograafias nimetatakse seda "meridian flip". Aegvõte on tehtud lainurkobjetiiviga ja kaameraga Nikon D5600.

Tegelikult sai observatooriumi esimene valgus (esimene vaatlus/pildistamine) saavutatud juba kaks nädalat tagasi. Kõik kavandatu töötas nii nagu pidi ning esimest observatooriumist jäädvustatud galaktikat näeb alt galeriist. Ametlikult ja pidulikult sai ehitis aga avatud möödunud nädalavahetusel, kui asja vaatas oma silmaga üle külla kutsutud Eesti astrofotograafide ja hobiastronoomide (arvuliselt tagasihoidlik) paremik. Nende heakskiitva hinnangu alusel võib siis asja lugeda lõpetatuks. Kahju ainult, et juba mõne päeva pärast lõppevad meie laiuskraadidel täiesti pimedad ööd, mis naasevad alles augusti keskel. Kuu, Päikese ja planeetide vaatlemist ja pildistamist see õnneks ei sega.

Paljud kindlasti tahavad nüüd teada, mis edasi saab. Eelkõige saab tegemist olema paigaga, kus saab mugavalt ja kuivalt taevast pildistada ning väikestviisi teadustööga tegeleda. Oleme klubiga näinud, et meie nii-öelda põlluservavaatlused on kohati päris rahvarohked. Neid koduaias ja pisikeses observatooriumis võõrustada oleks ebarealistlik (mistõttu korraldame neid aeg-ajalt endiselt). Aga tõelistele huvilistele ja pisematele gruppidele saab observatoorium olema alati avatud. Seega kui soovite observatooriumi külastada, siis tasub meile kirjutada ja saame mingi aja kokku leppida.

Suured tänud kõigile, kes on kuude jooksul observatooriumi kerkimisele nõu, jõu ja toetustega abiks olnud.

Tõrva Kaarlimäe observatooriumi esimene galaktika. Tegemist on Jahipenide tähtkujus asuva Messier 106 tähist kandva galaktikaga, mis asub meist 24 miljoni valgusaasta kagusel ning on tegelikult tõeline hiiglane. Selle suurus on võrreldav meie lähima naabri Andromeedaga ehk see sisaldab ligemale triljon tähte. Lisaks sellele on M106 niinimetatud Seyferti galaktika, mille südames asuva supermassiivse musta augu ümber pressitud gaasiketas hõõgub võimsalt ultraviolettkiirguses.
Kohe M106 kõrval paistab kauguses spiraalgalaktika NGC 4248 ning paremal üleval NGC 4246. Lisaks neile leiab terva silma omanik fotol veel paarkümmend tõeliselt kauget galaktikat, mis asuvad meist sadade miljonite valgusaastate kaugusel.

Täissuuruses: https://www.astrobin.com/full/gz3232/0/

Kasutatud tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD + Celestron 0.7 reducer, kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 124 × 300 sek, gain 90, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO, OAG‑juhitud. PHD2, NINA, PixInsight, PS.

Valgussaar pimeduses. Vaade observatooriumi sisemusse. Muidugi tuled tuleb pildistamiseks ära lasta.

Lõuna-Eesti Postimees külastas Tõrva Kaarlimäe observatooriumi

Eelmisel nädalal külastas Lõuna-Eesti Postimees viimases ehitusjärgus Tõrva Kaarlimäe observatooriumi. Pikemalt saab selle kohta lugeda siit: https://lounapostimees.postimees.ee/8368573/fotod-video-hobiastronoom-pani-oma-aeda-pusti-observatooriumi

Tõrva observatoorium võtab kuju

Sai kohalikku valla lehte "Tõrva Teataja" kirjutatud veidi observatooriumi kohta, mille ehitamisega nüüdseks juba pool aastat tegeletud on. Neile jälgijatele, kes Tõrva vallas ei ela ja seega seda lehte enda postkastis ei kohta (ja neid on tegelikult siit enamus), saavad artikliteksti lugeda siit:

Tõrva esimene observatoorium võtab kuju

Seda, et Tõrvas tegeleb üks võrdlemisi aktiivne astronoomiaklubi, on võib-olla osad aastate jooksul siit-sealt kuulnud. Kui paljud aga teadsid, et üks selle klubi liige on juba terve suve Tõrva Kaarlimäe koduaeda ehitanud observatooriumi? Valmis võiks see saada enne kui päris lumiseks ära läheb.

Idee observatooriumi taga on tegelikult lihtne - teleskoop vajab alalist kodu, millele saab vihmapilvede ilmudes kiirelt katuse peale lükata. Seda nii, et täpsed ja aeganõudvad joondused ja seaded, mida teleskoop näiteks öötaeva pilvistamiseks vajab, rikutud ei saaks. Kasuks tulevad ka muidugi tuule eest varjavad seinad ja ümbritseva suhtes veidi kõrgem asukoht. Selle viimase suhtes on Kaarlimägi, kui Tõrva linna üks kõrgemaid kohti, ideaalne kokkusattumus.

Observatooriumi, mis võiks valminult kanda Tõrva Kaarlimäe observatooriumi nime, ehitamine algas esimeste kuivade kevadilmade saabumisel. Kogu asja aluseks oli ühel veidi vindisel sügisõhtul paberile kritseldatud eskiis ja lahke tööandja vanarauahunnikust koju tassitud metallpostid ja uks. Teadmised ehituse kohta kogunesid jooksvalt ja kohati valulikul katse-eksitus meetodil.

Esimesed tavatult vihmased suvekuud möödusid vaadates betooni poriloigus kuivamas ja puittalasid harvas päikesepaistes lõhenemas. Nagu selliste projektidega ikka, hakkas kogu ettevõtmine muutuma üsna kiiresti palju keerukamaks ja kulukamaks, kui esmapilgul tundus. Selle leevenduseks sai maha müüdud klubi esimene teleskoop, ports astrofotosid lõuendtrükis ning lõpuks ka päris suures osas eraõlg asjale alla pandud.

Tänaseks on observatooriumil trepp küljes, põrand all ja katus peal ning ega seinad ja kaabeldus enam kaugel pole. Õnneks on ehitise ilmselt kõige keerukam osa, metallsiinidel kergelt edasi-tagasi libisev katus, sisuliselt valmis. Peagi saab teleskoobi tõsta ülejäänud ehitisest (ja seega selles kõndides tekkivatest vibratsioonidest) isoleeritud postile ning teha esimesed vaatlused ja pildid. Astronoomias kutsutakse sellist pidulikku hetke esimeseks valguseks. Kusjuures esimest valgust näinud hobiobservatooriume võib Eestis kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

Kui küsida, et mida Tõrva Kaarlimäe observatooriumis pikemas persektiivis tegema hakatakse, siis mõned mõtted on kruvide keeramise ja puidu immutamise kõrval tekkinud küll. Eelkõige saab tegemist olema paigaga, kus saab mugavalt ja kuivalt taevast pildistada ning väikestviisi teadustööga tegeleda. Vaatlusteks sobib see muidugi samuti suurepäraselt, aga seda mitte täiesti avalikult. Oleme klubiga näinud, et meie niiöelda põlluservavaatlused on kohati päris rahvarohked. Neid koduaias ja pisikeses observatooriumis võõrustada oleks ebarealistlik. Aga tõelistele huvilistele ja pisematele gruppidele saab see olema alati avatud. Seda loomulikult tasuta.

Tänaseks on observatoorium endale saanud 3/4 seintest, kuid palju tööd on veel ees.

Tekstis mainitud eskiis, millel on observatooriumi mõõtkavad optimistlikult valed, aga põhiidee sai igatahes sellega alguse.

Observatooriumi olemasolu on ka heaks eelduseks taaselustada aastaid tagasi hilissuvel toimunud ja üsna menukaks osutunud Tõrva Astronoomiaõhtud, kus kuulasime üheskoos loenguid, vaatasime filme ja teleskoopidega taevast. Asukohaga ruumikast Vilsi talust Kaarlimäele kolida tähendab aga seda, et üritus peab ilmselt toimima eelregistreerimise alusel ning kohad on piiratud.

Suured tänud kõigile, kes on kuude jooksul observatooriumi kerkimisele nõu ja jõuga abiks olnud. Nimesid ei hakka nimetama, sest te teate kes te olete.

Tõrva Astronoomiaklubi populaarteaduslikel kirjutistel, astrofotodel ja muudel tegemistel saab silma peal hoida facebookis, instagramis ja kodulehel astromaania.ee. Kui keegi peaks soovima klubi jätkuvat arengut omalt poolt toetada, siis selleks on siin üks tähtede ja numbrite kombinatsioon: MTÜ Tähetipp; EE802200221065459255