neljapäev, 12. november 2026

Kaaluta kassid

Autor: Üllar Kivila
Kaks videot kassidest kaaluta olekus paraboollennul, esimene pärineb USA õhujõududelt 1947. aastast, teine NSVList 1969. aastal. Kasse kasutati kaaluta oleku mõju uurimisel katsejänestena, uurimaks kuidas loomad end raskusjõu mõju puudumisel ruumis orienteerida ja liigutada suudavad. Kasse eristab inimestest olulise lisajäseme, ehk saba olemasolu, mida liigutades ja keerutades on neil inimestest oluliselt suurem võime oma keha asendit kontrollida.






teisipäev, 10. november 2026

MTG-I2 esimesed vaatlused

Autor: Üllar Kivila

20. oktoobril jäädvustas esimesed fotod Maast EUMETSATi uusim geostatsionaarne ilmastikusatelliit MTG-I2 või Meteosat 14. Tegemist on Meteosati 3. põlvkonna (MTG) kolmanda satelliidiga ning koostöös oma kahe vanema vennaga MTG-I2 (Meteosat 12) ja MTG-S1 (Meteosat 13) pakuvad need senisest märgatavalt parema ajalise ja ruumilise lahutusvõimega infot Euroopat mõjutava ilma kohta.

MTG-I2 (Meteosat 14) esimene täielik vaade Maale, jäädvustatud 20. oktoobril Eesti aja järgi kell 13:45.

Väljalõige Kesk- ja Ida-Euroopast eelmise pildi pealt. Täissuuruses pilt on 124 megapiksline (küljepikkus 11 000 px) ning seda saab vaadata siit: https://www.eumetsat.int/media/53759

Kunstniku kujutis kolmest MTG ehk Meteosat Third Generation satelliidist. MTG-I1 (Meteosat 12) ja MTG-S1 (Meteosat 13) paiknevad geostatsionaarsel orbiidil põhimeridiaani kohal, uusim MTG-I2 (Meteosat 14) paikneb 9,5° idapikkuse kohal.


esmaspäev, 9. november 2026

ISSi uued päikesepaneelid

Autor: Üllar Kivila

5. novembril paigaldasid astronaudid Anil Menon ja Joshua Kutryk viimase ehk kaheksanda Rahvusvahelise kosmosejaama lisa-päikesepaneelidest nimega iROSA ehk ISS Roll-Out Solar Array. Kaheksa uut paneeli annavad jaamale kokku kuni 160 kW jagu lisaenergiat, mis umbkaudu kahekordistab selle senise elektritootmisvõimsuse.

Kokkurullitud iROSA paneelid saabusid kosmosejaama SpaceX Dragoni ahtris asuvas lastiruumis.

Joonis uute paneelide paigutusest ISSil. Hoolimata sellest, et need varjavad osaliselt seniseid paneele, on nende tootmisvõimsus piisav, et summaarset elektritootmist umbes kahekordistada. Esimesed uued paneelid jõudsid kosmosesse 2021. aasta juunis ning viimased startisid 2026. aasta oktoobris.

Uued paneelid on hea näide tehnika arengust - need on sama nimivõimsuse juures märgatavalt väiksemad ning erinevalt senistest jäiga konstruktsiooniga paneelidest avanevad need end lahti rullides, mis tegi nende orbiidile toimetamise lihtsamaks. Suurte kosmosesüstikute asemel saabusid need SpaceX Dragon kosmoselaeva lastiruumis.



neljapäev, 5. november 2026

Gammakiirguse teleskoop Swift langes tagasi Maale

Autor: Üllar Kivila

Eile, 4. novembril Eesti aja järgi kell 14:39 langes Indoneesia kandis atmosfääri 22-aastase staažiga gammasähvatusi ja nende tekkemehhanisme uurinud Neil Gehrelsi nimeline* kosmoseteleskoop Swift. Algselt kaheaastasena planeeritud missioon kestis kosmosesondi jätkuva hea seisukorra toel üle kümne korra kauem, kuid missiooni esialgu planeeritud pikkust arvestades ei varustatud seda mootoritega, millega oma orbiiti korrigeerida. Paraku mõjutab kõiki Maa lähisorbiidil olevaid tehiskaaslaseid planeedi atmosfääri hõre väliskiht ning hõõrdumise tõttu langevad nende orbiidid tasapisi madalamale.
Kunstniku kujutis Swiftist Maa orbiidil.

Missiooni esimene projektijuht Neil Gehrels koos hiljem enda järgi nimetatud kosmoseteleskoobiga enne selle starti 2003. aastal.

Swifti vaatlusmissioon lõpetati ametlikult 20. oktoobril, mil sondi orbiit oli langenud nii madalale, et õhuhõõrde tõttu polnud enam võimalik selle instrumente stabiilselt suunata. 22-aastase missiooni jooksul jäädvustas Swift kokku üle 2000 gammasähvatuse ning 1400 supernoova. 2025. aastal tellis NASA erafirmalt Katalyst Space päästemissiooni, mille eesmärgiks oleks olnud langeva teleskoobiga kohtuda ning see kõrgemale orbiidile pukseerida. Kuigi see puksiir startis juulis edukalt, ei õnnestunud juhtimissüsteemi rikete tõttu Swiftiga kohtuda.
* Neil Gehrels (1952-2017) oli Swifti missiooni esimene projektijuht. Teleskoobile anti tema nimi 2018. aastal.

kolmapäev, 4. november 2026

Ameerika Ühendriigid orbiidilt

Autor: Üllar Kivila

18. oktoobril Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt jäädvustatud öine vaade USA keskosa ja idaranniku linnadele ning Suure Järvistu järvedele. Üle Atlandi ookeani paistab esimene koiduvalgus ning rohekaskollane helendus Maa serva kohal on atmosfääri nn õhuhelendus, mida kiirgavad päeva jooksul Päikese UV-valguse poolt ergastatud õhuosakesed.

Fotograafiahuvilistele: pildistatud Nikon Z9 kaameraga läbi 14 mm objektiivi. Säriaeg 1/6 s, ISO 12800.

teisipäev, 3. november 2026

Hera läheneb kaksikasteroidile

Autor: Üllar Kivila

2022. aasta septembris rammis NASA kosmosesond DART kaksikasteroidi Didymos-Dimorphos väiksemat komponenti kiirusega 6 km/s, et hinnata sellise kokkupõrke kineetilist mõju "pehme" koostisega nn rusuhunnikust asteroidile. Maapealsete vaatluste abil selgus, et Dimorphose orbitaalperiood Didymose ümber vähenes selle kokkupõrke tulemusel enam kui poole tunni võrra - tunduvalt enam esialgu oletatud umbes 10-minutilisest erinevusest.

Hera lähenemisfoto kaksikasteroidist umbes 1300 km kauguselt.

DARTi foto oma sihtmärgist Dimorphosest ning suuremast Didymosest 2022. aastal umbes 2,5 minutit enne kokkupõrget.
Mis Dimorphosega täpsemalt juhtus ning kuidas kokkupõrge seda muutis, jäi aga saladuseks, sest enam polnud sondi, mis seda lähedalt vaatleks. Seepärast valmistaski Euroopa Kosmoseagentuur kosmosesondi Hera, mis erinevalt suure kiirusega kokkupõrke sooritanud DARTist pidurdab end aeglaselt selle kaksiksüsteemi orbiidile ning uurib selle süsteemi olukorda lähemalt.
Hera jõuab Didymose-Dimorphose orbiidile novembris. 18. oktoobril jäädvustas see 1300 km kauguselt oma esimese foto, millel kaksiku komponendid on eristatavad.

160-meetrise Dimorphose võrdlus Rooma Colosseumiga. Suurem Didymos on üle 800 m lai.


esmaspäev, 2. november 2026

Meteoriit Marsilt

Autor: Üllar Kivila

2022. aastal Mali põhjaosast Sahara kõrbe soolatasandikult leitud kivike osutus üheks vanimaks teadaolevaks Marsi päritolu meteoriidiks. Taghaza 001 nime kandev kivi leiti samanimeliselt soolajärvelt ning vanuse määramisel ilmnes, et see on moodustunud umbes 4,1 miljardi aasta eest Marsil, mis oli tollal üpris teistsugune planeet kui tänapäeval. Tollane Marss oli tänasest tunduvalt paksema atmosfääriga geoloogiliselt aktiivne maailm, mille pinnal laiusid suured mered ja järved ning voolasid laiad jõed.

Marsi päritolu meteoriit Taghaza 001
Taghaza 001 kannab selle ajastu jälgi, olles olemuselt vulkaaniline tardkivim, mida on pärast moodustumist mõjutanud vesi. Millalgi selle kauge aja ning tänapäeva vahel paistati see kivi Marsil toimunud suuremat sorti kokkupõrke tulemusel kosmosesse ning pärast arvatavasti üpris pikka Päikesesüsteemis ringi uitamist sattus selle tee (geoloogilises mõttes) lähemas minevikus kokku Maaga.
Praeguseks on Maalt leitud kokku üle 400 Marsi-päritolu meteoriidi. Enamik neist pärinevad tunduvalt hilisematest Marsi ajastutest - viimase miljardi või mõnesaja miljoni aasta eest. Taghaza 001 on praeguse seisuga vanuselt teine, 2011. aastal leitud 4,43 miljardi aasta vanuse "Musta kaunitari" järel, mis oli olemuselt vulkaaniline bretšakivim.

Taghaza 001 võimalikud päritolukohad Marsil - selle kivimitüübid sarnanevad kõige enam Marsi lõunapoolkera mägismaadega.

Taghaza 001 läbilõige, mis näitab selle erinevaid materjale.