Astronoomiaklubi astrofoto: Sigari galaktika (M82)

Ligi 14 tunnise kogusäriga foto keskmes on M82 galaktika Suures Vankris, mida kutsutakse ka kuju tõttu Sigari galaktikaks. Sigar on niinimetatud tähepurske galaktika ehk galaktika, milles käib väga kiire täheteke. Selle põhjustajaks arvatakse olevat Sigari kosmilises mõttes hiljutine möödumine oma M81 (Bode) naabergalaktikast, mis häiris suhtelises gravitatsioonilises tasakaalus viibivat galaktikasisest vesinikgaasi. Selle tulemusel särab Linnuteest umbes kümmekond korda väiksem Sigar sellest viis korda heledamalt ja selle tuum lausa sada korda heledamalt. Selle keskmest ulatuvad punakate niitidena välja kümneid tuhandeid valgusaastaid pikad gaasifilamendid.

Sigari galaktika asub meist "kõigest" 12 miljoni valgusaasta kaugusel ehk siis meie galaktilises lähinaaburskonnas. Fotole on aga punakate kobaratena jäänud ka väga kauged galaktikaparved, mis paistavad selle vasakus ja vasakul üleval servas. Need asuvad meist vastavalt 2,3 ja 3 miljardi valgusaasta kaugusel. Teleskoopi jõudnud valgus lahkus neilt seega ajal kui Maad valitses veel ainurakne elu. Üldse on fotol uduste pallide ja ketastena näha sadu kaugeid galaktikaid.

Fotot näeb täissuuruses koos lisainfoga siit: https://www.astrobin.com/ak486f/

Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD (@f10), kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 195x240sek, gain 120, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO, OAG-gideeritud. NINA, Pixinsight, PS 

Astronoomiaklubi astrofoto: Bode ja Sigari galaktikad (M81 ja M82)

Nii nagu täpselt aasta tagasi on viimased päevad (õigemini ööd) olnud astrofotograafiaks haruldaselt head. See on andnud võimaluse kokku panna meie seni pikima säriajaga foto ühest kuulsast galaktikatepaarist Suure Vankri lähistel. Ühtekokku ligi 12 tunnise säriajaga foto kogunes kahe viimase öö jooksul kogutud materjalist.

Vasakul avastaja järgi Bode nime kandev galaktika (Messier 81) ja paremal kuju järgi Sigariks kutsutud galaktika (Messier 82). Mõlemad galaktikad asuvad meile suhteliselt lähedal - "kõigest" 12 miljoni valgusaasta kaugusel. Kui neist esimene on klassikaline spiraalgalaktika, läbimõõduga umbes 90 tuhat valgusaastat, siis Sigar on prototüüpne tähepurske galaktika ehk galaktika, milles käib maruline täheteke. Selle põhjustajaks arvatakse olevat Sigari kosmilises mõttes hiljutine möödumine Bodest, mis häiris suhtelises gravitatsioonilises tasakaalus viibivat galaktikasisest vesinikgaasi. Selle tulemusel särab Linnuteest umbes kümmekond korda väiksem Sigar sellest viis korda heledamalt ja selle tuum lausa sada korda heledamalt. Sigari puhul on näha ka selle keskmest väljaulatuvaid tuhandeid valgusaastaid pikki punakaid vesinikgaasi filamente. Lisaks kahele suurele galaktikale on Bode orbiidil näha selle pisikest sinakat satelliitgalaktikat Holmberg IX ja mitut pisikest ja palju kaugemal asuvat galaktikat.

Galaktikate esiplaanil paistab lisaks Linnutee tähtedele õrnad hallikad udufilamendid. Tegemist on võrdlemisi hiljuti avastatud nähtusega, mis inglise keeles kannab nime integrated flux nebula (IFN)*. Tegemist on Linnutee tasandi kohal leiduvate väga hõredate tolmust, vesinikust, vingugaasist ja muudest elementidest/ühenditest koosnevate pilvedega. Erinevalt emissiooniududest, mis kiirgavad ise valgust ning peegeldusududest, mida valgustab lähedalasuv täht või nende pisem grupp, on IFN valgustatud meie kodugalaktika enese poolt. Tänu sellele on taoline udusus väga madala heledusega ning tuleb nähtavale alles väga pikkade säriaegade puhul. IFN ei paista taevas kõikjal, vaid teatud piirkondades. Näiteks eriti palju leidub seda (kokkusattumuslikult) Maa taevapooluste suunas. Üks väga hea koht selle pildistamiseks on ka Bode ja Sigari galaktikate ümbrus. Fotolt IFN-i paremini nägemiseks tasub seda vaadata täissuuruses ja heledama ekraaniga.

Teleskoop Orion 8" Astrograph, kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 233x180sek, gain 90, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO, Gideeritud. PHD2, NINA, Pixinsight.

Suuremalt: https://www.astrobin.com/full/xcthwy/0/

*eestikeelset vastet IFN-le meie teada veel ei eksisteeri. Kui kellelgi on hea mõte kuidas seda kutsuda, siis laske aga käia. Uued terminid peavad kusagilt ju alguse saama.

Astronoomiaklubi astrofotod: Bode, Sigar, Tuuleratas, Veekeeris ja M106

Viimaste nädalate selged ja kuuvabad ööd on olnud astrofotograafiaga tegelejatele tõeline maiuspala. Kuigi Linnutee udukogude poolest rikkalik riba hakkab juba õhtutel vajuma liialt madalale läänetaevasse, on saabumas või juba saabunud niinimetatud galaktikate hooaeg. See tähendab, et idatast tõuseb taevaosa, kust näeb meie kettakujulisest kodugalaktikast segamatult välja. Seal paistavad piiritusse ruumi iga võimaliku nurga, värvi ja suurusega paisatult lugematud galaktikad. Neist igaüks kujutab endast tõelist saaruniversumit, sisaldades rohkem tähti kui inimene suudaks sadade eluaegade jooksul kokku lugeda. Lugematud tähed, lugematud planeedid, lugematud võimalused...

All mõned näited sellistest galaktikatest, mida meie teleskoop ja kaamera olid suutelised neil õhtutel ja öödel jäädvustama. Palju jääb veel pildistada, kuid üha kasvav Kuu hakkab juba segama nõrka galakikavalgust ning ka ilmad ei tundu olevat enam nii selged...

Umbes kolme tunnise säriajaga galaktikapaar Ursa Majori tähtkujus. Vasakul avastaja järgi Bode nime kandev galaktika (Messier 81) ja paremal kuju järgi Sigariks kutsutud galaktika (Messier 82). Mõlemad galaktikad asuvad meile suhteliselt lähedal - "kõigest" 12 miljoni valgusaasta kaugusel.

Kui neist esimene on klassikaline spiraalgalaktika, läbimõõduga umbes 90 tuhat valgusaastat, siis Sigar on prototüüpne tähepurske galaktika ehk galaktika, milles käib maruline täheteke. Selle põhjustajaks arvatakse olevat Sigari kosmilises mõttes hiljutine möödumine Bodest, mis häiris suhtelises gravitatsioonilises tasakaalus viibivat galaktikasisest vesinikgaasi. Selle tulemusel särab Linnuteest umbes kümmekond korda väiksem Sigar sellest viis korda heledamalt ja selle tuum lausa sada korda heledamalt. Sigari puhul on näha ka selle keskmest väljaulatuvaid tuhandeid valgusaastaid pikki punakaid vesinikgaasi filamente. Lisaks kahele suurele galaktikale on Bode orbiidil näha selle pisikest satelliitgalaktikat Holmberg IX.

Foto on jäädvustatud veebruari lõpuöödel Tõrva taevas. Teleskoop Orion 8" Astrograph, monteering EQ6R-PRO, kaamera Nikon D5600, 62x180sek(+flat ja bias kaadrid), ISO 1250, filter L-Pro. Gideeritud. PHD2, APT, DSS, Pixinsight, PS.

Täissuuruses: https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5rva_astronoomiaklubi...

Veekeerise galaktika ehk Messier 51a ja Messier 51b Suure Vankri lähistel. Meist 31 miljoni valgusaasta kaugusel asuv põrkuv galaktikapaar oli esimene mille puhul tuvastati spiraalstrukutuur (1845, William Parsons). Suurem galaktika on läbimõõdult kusagil 78 tuhat valgusaastat. Eemal ja palju kaugemal paistab serviti galaktika tähisega IC 4263.

Foto on tehtud Tõrvas kogusäriga ligi neli tundi. Teleskoop Orion 8" Astrograph, monteering EQ6R-PRO, kaamera Nikon D5600, 86x160sek(+flat ja bias kaadrid), ISO 1250, filter L-Pro. Gideeritud. PHD2, APT, DSS, Pixinsight, PS.

Meist 21 miljoni valgusaasta kaugusel asuv M101 ehk Tuuleratta galaktika kohe Suure Vankri aiste kõrval. See tõeline hiidspiraalgalaktika sisaldab ligemale triljon tähte. Kui suur see arv on? Ütleme nii, et kui keegi peaks tahtma kõik Tuuleratta galaktika tähed üle lugeda ning tal kuluks igale tähele keskmiselt sekund, siis see võtaks tal kokku üle 31 tuhande aasta.

Pildistatud ööl vastu iseseisvuspäeva, Tõrvas.
Foto kogusäri umbes 2 tundi (40x180sek, ISO500). Orion 8'' Astrograph, EQ6R-Pro, Optolong L-Pro, Nikon D5600. DSS, Pixinisght, PS.

Täissuuruses: https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5rva_astronoomiaklubi... 

Jahipenide tähtkujus asuv Messier 106, mis asub meist 24 miljoni valgusaasta kagusel on tegelikult tõeline hiiglane. Selle suurus on võrreldav meie lähima naabri Andromeedaga ehk see sisaldab ligemale triljon tähte. Lisaks sellele on M106 niinimetatud Seyferti galaktika, mille südames asuva supermassiivse musta augu ümber pressitud gaasiketas hõõgub võimsalt ultraviolettkiirguses.

Kohe M106 kõrval paistab kauguses spiraalgalaktika NGC 4248, veidi kaugemal vasakul aga kaunis serviti paistev NGC 4217 (kaugus 60 miljonit valgusaastat)ning paremal üleval NGC 4246. Lisaks neile leiab terva silma omanik fotol veel paarkümmend tõeliselt kauget galaktikat, mis asuvad meist sadade miljonite valgusaastate kaugusel.

Täissuuruses: https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5rva_astronoomiaklubi... 

Teiste meie astrofotodega saab tutvuda meie Vikipeedia lehekülje galeriis siin: https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5rva_astronoomiaklubi...

PS: Tuletame meelde, et kõigi Astronoomiaklubi fotode puhul oleme loobunud oma autoriõigustest. See tähendab, et neid võib kopeerida, muuta ja kasutada täiesti vabalt ning oma äranägemise järgi. Kui soovite saada ilma vesimärgita fotosid, siis võtke meiega lihtsalt ühendust.

Astronoomiaklubi astrofotod: Bode ja Sigari galatikad

Viimased nädalapäevad (õigemini ööd) on astrofotograafiaks haruldaselt head olnud. Materjali on kogutud rohkem kui leidub aega selle töötlemiseks. Või vähemalt töötlemiseks tasemel, millega võib ise rahule jääda.

Täissuuruses: https://upload.wikimedia.org/.../5/5e/Bode_final_logoga.jpg

Siin umbes kolme tunnise säriajaga galaktikapaar Ursa Majori tähtkujus. Vasakul avastaja järgi Bode nime kandev galaktika (Messier 81) ja paremal kuju järgi Sigariks kutsutud galaktika (Messier 82). Mõlemad galaktikad asuvad meile suhteliselt lähedal - "kõigest" 12 miljoni valgusaasta kaugusel. Kui neist esimene on klassikaline spiraalgalaktika, läbimõõduga umbes 90 tuhat valgusaastat, siis Sigar on prototüüpne tähepurske galaktika ehk galaktika, milles käib maruline täheteke. Selle põhjustajaks arvatakse olevat Sigari kosmilises mõttes hiljutine möödumine Bodest, mis häiris suhtelises gravitatsioonilises tasakaalus viibivat galaktikasisest vesinikgaasi. Selle tulemusel särab Linnuteest umbes kümmekond korda väiksem Sigar sellest viis korda heledamalt ja selle tuum lausa sada korda heledamalt. Sigari puhul on näha ka selle keskmest väljaulatuvaid tuhandeid valgusaastaid pikki punakaid vesinikgaasi filamente. Lisaks kahele suurele galaktikale on Bode orbiidil näha selle pisikest satelliitgalaktikat Holmberg IX.

Tugevalt kropitud foto on jäädvustatud veebruari lõpuöödel Tõrva taevas. Teleskoop Orion 8" Astrograph, monteering EQ6R-PRO, kaamera Nikon D5600, 62x180sek(+flat ja bias kaadrid), ISO 1250, filter L-Pro. Gideeritud. PHD2, APT, DSS, Pixinsight, PS.