esmaspäev, 4. detsember 2023
Hiina kosmoselaev Hiina kosmosejaama pardalt
neljapäev, 30. november 2023
Marsi silmapiir ja atmosfäär orbiidilt
Milline näeks välja vaade Marsi silmapiirile ja selle hõredale atmosfäärile, kui me asuksime sellest umbes sama kõrgel kui Rahvusvaheline kosmosejaam asub Maast? Allolev foto peaks sellele vastama. Tegemist on NASA poolt värskelt avaldatud fotomosaiigiga Marsist, mis pandi kokku Mars Odyssey nimelise sondi poolt tehtud kümnekonnast fotost. Kusjuures fotode tegemisele eelnes kolm pikka kuud planeerimist.
Panoraami saab suuremalt näha siin: https://www.jpl.nasa.gov/.../nasa-orbiter-snaps-stunning...
teisipäev, 28. november 2023
Päikesesüsteemi suurim kuu Ganymedes hobiteleskoobis
Hämmastav, mida astrofotograafid suudavad tänapäevase tehnika ja tarkvara koostöös saavutada. All on näha 21-aastase Inglise planeedipildistaja Tom Williamsi katset jäädvustatud Jupiteri suurimat kuud Ganymedest erinevatest külgedest ja fotode põhjal valmistatud must-valget kaarti. Selle all on näha võrdluseks sama kuu parimat kaarti, mis on kokku pandud Voyagerite ja Galileo sondide poolt tehtud fotodest.
esmaspäev, 27. november 2023
Maa atmosfääriga põrkus ülivõimas kosmiline kiir
Mõni aeg tagasi kirjutasime 1991. aastal USA Utah kõrbes tuvastatud kosmilisest kiirest, mille energia Maa atmosfääriga põrgates küündis nii kõrgele, et sellele anti nimeks Oh My God (Oh mu jumal) osakene. Lühidalt lihtsalt OMG. See tõenäoliselt üksik prooton ehk vesiniku aatomi tuum liikus enne põrget kiirusega, mis moodustab valguse kiirusest vaakumis 99.99999999999999999999951% ning selle koguenergiaks mõõdeti (3.2±0.9)×10^20 elektronvolti.
neljapäev, 23. november 2023
Peegeldus Titani metaanijärvelt
Üle 5000 kilomeetrise läbimõõduga Saturni kuu Titan on Päikesesüsteemi suuruselt teine kaaslane (Jupiteri Ganymedese järel) ja ainus tõsiseltvõetava atmosfääriga kuu. Õigupoolest on Titani ümbritsev atmosfäär Maa omast isegi poole võrra tihedam, koosnedes peaaegu täielikult lämmastikust (+mõni protsent metaani). Tänu atmosfääri kõrgele rõhule on Titan Maa järel ainus teadaolev taevakeha, mille pinnal loksuvad mered ja järved ning voolavad jõed. Vee rolli täidab -180 kraadise pinnatemperatuuriga Titanil siiski metaan ehk maagaas ja etaan.
kolmapäev, 22. november 2023
Starshipi teine katsetus
Laupäeval startis Texasest Boca Chica tähebaasist teist korda maailma kõige suurem ja võimsam rakett, mis eales ehitatud ja lennanud. Lühidalt Starshipi nime kandval raketil on pikkust 122 meetrit ja läbimõõtu 9 meetrit. Terve komplekt koos kütusega kaalub kokku kusagil 5000 tonni.
laupäev, 18. november 2023
Starship läheb teisele katsele
Täna Eesti aja järgi kell 15:00 võib oma teisele katsele startida SpaceX-i hiidrakett Starship. Tegemist oleks teise katsega peale selle aasta 20. aprilli, kui rakett küll tõusis stardiplatvormilt õhku, kuid hakkas peagi peale seda kontrollimatult pöörlema ning lõpuks plahvatas. Nüüdseks on probleemid loodetavasti parandatud.
reede, 17. november 2023
Astronaudid kaotasid orbiidile koti tööriistadega
Kuu alguses käisid Rahvusvahelise kosmosejaama astronaudid Jasmin Moghbeli ja Loral O'Hara ligi 7-tunnisel kosmosekõnnil, mille käigus nad vahetasid ära ühe kosmosejaama päikesepaneeli laagri. Kuna 400 kilomeetri kõrgusel liikuv jaam teeb Maale tiiru peale iga 1,5 tunni tagant, võimaldavad taolised laagrid paneelidel pidevalt oma nurka muuta.
teisipäev, 14. november 2023
Tõrva Astronoomiaklubi on "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija"
Suurepärased uudised! Täna Tallinnas toimunud Teaduskommunikatsiooni konverentsil jagati Eesti Teadusagentuuri poolt välja selle aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. Tõrva Astronoomiaklubi pälvis "Parima uue algatuse" kategoorias II koha. Lisaks rahalisele preemiale (mis muundub õige pea uueks ja võimsamaks teleskoobiks, millest avalike vaatluste käigus saavad sisse vaadata kõik), on meil nüüdsest peale õigus ja privileeg kasutada "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" tunnusmärki.
Suur tänu kõigile meid konkursile esitanud inimestele ja soovitajatele (teie nimed on teada), Eesti Teadusagentuurile ning otseloomulikult kõigile meie lehekülje jälgijatele. Ilma teie meeldimiste, jagamiste ja kommentaarideta oleks see ettevõtmine olnud väga keeruline ja ausalt öeldes ka igav.
esmaspäev, 13. november 2023
Hubble ja Webb vaatasid Mothrat
Hubble ja Webbi kosmsoteleskoopide koostöös valminud jäädvustus Eriidanuse tähtkujus asuvast galaktikaparvest tähisega MACS0416. Selle tuhandeid galaktikaid sisaldava parve kaugus on umbes 4,3 miljardit aastat ehk fotol me näeme valgust, mis lahkus sellest veidi peale Päikesessüsteemi moodustumist. Hubble panus oli jäädvustada nähtavat valgust, Webb vaatles seda infrapunas ehk soojuskiirguses. Kahes erinevas lainepikkuste vahemikus üles võetud fotosid kombineerides on saadud üks seni värvilisem vaade universumi sügavusse, kus sinakad galaktikad on meile lähemad ja punakamad kaugemad.
Suuremalt: https://cdn.esawebb.org/archives/images/large/weic2327a.jpg
Vasakul Hubble kosmoseteleskoobi foto, paremal Webbi.
Tänu galaktikaparve tohutule massile on MACS0416 ühtlasi võimas gravitatsioonilääts, mis murrab, koondab ja suurendab sellest palju-palju kaugemalt ja seega varasemast universumist pärit galaktikate valgust. Neid võib fotol näha pikaks venitatud punakate ja kõverdunud ketaste ja kriipsudena.
reede, 10. november 2023
Kuu varjutas Veenuse
Eile lõuna ajal oli enamuse Euroopa ja tükikese Põhja-Aafrika kohal vaadeldav juhus, kus planeet Veenus kadus õhukese sirbina valgustatud kuuketta taha, et selle tagant kolm tundi hiljem jälle nähtavale ilmuda. Taolist nähtust nimetatakse varjutamiseks. Olgugi, et sündmus leidis aset päevavalges, oli seda võimalik läbi teleskoobi näha. Seda tänu Veenuse väga suurele heledusele, mida ületab taevas vaid Kuu ja Päike. Veenus ise paistis ja paistab lähikuudel hommikuses kagutaevas, kus see kannab Koidutähe nimetust. Teleskoobis näeb see hetkel välja otsekui pisikesene hele poolkuu (Päike paistab sellele ida poolt ehk vasakult). Detsembriks on see Maast kiiremini tiireldes jõudnud juba natukene Päikese "taha", mistõttu paistab see meile valgustatud kahe kolmandiku jagu. Veebruariks asub Veenus Päikesele meie vaatenurgast nii lähedal, et ilma abivahenditeta seda päikesetõusus vaadelda ei saa.
All Slovakkia astrofotograaf Petr Horáleki jäädvustus Veenuse varjutamisest Kuu poolt. Ühele fotole on kokku liidetud selle erinevad etapid.kolmapäev, 8. november 2023
Euclidi esimesed fotod
Eile avaldas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) poolt ehitatud ja juulis USAst Canaverali neemelt SpaceX Falcon 9 kanderaketi pardal startinud kosmoseteleskoop Euclid oma esimesed hämmastavad värvifotod. Iga foto juures on link suuremale versioonile, mida soovitame tungivalt vaadata ja suurendada ning mõelda, et suur osa nende fotode taustal paistvatest objektidest on Universumit pilgeni täitvad galaktikad.
Meist kusagil 240 miljoni valgusaasta kaugusel asuva Perseuse galaktikaparve kusagil 1000 liiget. Parve galaktikad on suuremad ja esiplaanil. Tagaplaanil paistab veel 100 000 palju kaugemat galaktikat. Suuremalt: https://www.esa.int/.../Euclid_s_view_of_the_Perseus... Niinimetatud "Varjatud galaktika" ehk IC 342 Kaelkirjaku tähtkujus. Vaatamata oma suurusele ja suhtelisele lähedusele (kõigest 10 miljonit valgusaastat) on seda galaktikat meie asukohast nähtavas valguses võrdlemisi raske vaadelda, kuna see jääb täpselt meie enda Linnutee tähtede ja tolmu poolt rikkaliku tasandi taha. Euclidi lähi-infrapunas töötav kaamera suudab õnneks tolmust mingil määral läbi näha. Suuremalt: https://www.esa.int/.../Euclid_s_view_of_spiral_galaxy_IC...
![]() |
Ebakorrapärane kääbusgalaktika NGC 6822, mis asub meist kõigest 1,6 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika on vaid 7000 valgusaastat lai. Lillad laigud on galaktikasisesed tähetekkepiirkonnad. Suuremalt: https://www.esa.int/.../Euclid_s_view_of_irregular_galaxy... |
![]() |
Meile üks lähimaid (7800 valgusaastat) kerasparvi NGC 6397. See sisaldab oma 70 valgusaastase diameetri sees umbes 400 000 tähte. Suuremalt: https://www.esa.int/.../Euclid_s_view_of_globular_cluster... |
teisipäev, 7. november 2023
Kaali kraater on vett täis
Näib, et sellel sügisel sademetest puudu pole tulnud. Saremaal asuv maailmakuulus Kaali meteooriidikraater, mille põhjas asuv veesilm kuivematel suvedel peaaegu täielikult kaob, näib igatahes olevat kenasti täitunud.
![]() |
Foto: Active life - Saaremaa (facebook) |
esmaspäev, 6. november 2023
Krabi udu ehk Krabi supernoovajäänuk (M1) James Webbi teleskoobi vahendusel
Tegemist on meile ühe lähima, värskema ja enimuuritud supernoovajäänukiga, mis tekkis kui massiivne täht oma elu lõpus kokku kukkus ning seejärel kujutlematult võimsa kärgatusega plahvatas. Alles jäi sellest tuhandeid kilomeetreid sekundis paisuv ja aeglaselt jahtuv gaasisupp. Kunagisest massiivsest tähest on alles jäänud pöörlev neutrontäht ehk pulsar. Väga lühidalt on tegu aatomituuma tihedusega aga sealjuures meie Päikest ületava massiga peaaegu puhtalt neutronitest koosneva tähejäänukiga, mille läbimõõt on umbes 30 kilomeetrit.
![]() |
Webbi foto täissuuruses: https://stsci-opo.org/STScI-01HBBMF6GFYQG7ECGX1WD3W92B.png |
Kuigi Krabi udukogu avastati teleskoobiga inglise astronoom John Beivise poolt alles 1731. aastal, märkasid Hiina astronoomid selle teket pea seitse sajandit varem. Nimelt leidub Hiina (ka Jaapani ja Araabiamaade) ürikutes andmeid sellest, et 1054. aasta kevadel tekkis praeguse Sõnni tähtkuju piirkonda juurde üks väga hele täht, mis oli palja silmaga nähtav isegi päeval ning mis jäi öötaevasse ligi kaheks aastaks. On väga tõenäoline, et see uus täht oligi Krabi udukogu sünnitanud supernoova. Oma asukoha tõttu oleks see pidanud tegelikult nähtav olema peaaegu kõikjal meie planeedil, kuid näiteks Euroopa vaevles toona niinimetatud pimedas keskajas, mis pärssis tugevalt "taevasele muutumatusele" vastukäivate ilmingute tunnistamist. Ehk siis ühesõnaga ei julgenud kristlased taolist vaatepilti kirja panna.
Krabi udu asub meist 6500 valgusaasta kagusel Sõnni tähtkujus ning ulatub läbimõõdult kusagil 11 valgusaastat. Seda on pisikese hägusa kogumina näha isegi hobiteleskoopides ning võrreldes aastate jooksul tehtud vaatlusi on selle paisumist selgelt näha. Allolevad Hobiastronoom Detlef Hartmanni kümne aasta jooksul tehtud fotod näitavad Krabi udu jätkuvat paisumist ning selle keskel pöörleva pulsari poolt üles keerutatud filamente.
neljapäev, 2. november 2023
Jupiteri vastasseis 2023
![]() |
Umbes selliselt näeb Jupiter ja selle neli kuud välja teleskoobist silmaga sisse vaadates. Planeedi ümber suhteliselt kiiresti tiirlevate kuude asukohad muutuvad ajas. |
kolmapäev, 1. november 2023
Andromeeda galaktika ja Šveitsi alpid
Tallinna Tehnikaülikooli teaduri ja astrofotograaf Dzmitry Kananovichi foto Andromeeda galaktikast Šveitsi alpide kohal. Foto on tegelikult kombinatsioon kahest erineva säriajaga fotode komplektist - neist üks oli mõeldud jäädvustama Kuu poolt valgustatud maastikku ja teine väga palju nõrgemat galaktikat. Andromeeda galaktika koos oma fotole jäänud väiksemate kaaslastega (M32 ja M110) asub meist umbes 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel ning on taevas sama lai kui kuus üksteise kõrvale asetatud täiskuud. Silmaga õnnestub meil pimedatel öödel näha vaid selle suhteliselt väikest ja heledat tuumaosa. Ühtekokku sisaldab Andromeeda kusagil triljon individuaalset tähte.
esmaspäev, 30. oktoober 2023
2023. aasta osaline kuuvarjutus fotodes
Laupäevaõhtune osaline kuuvarjutus fotodes. Varjutus oli nähtav sellel ajal praktiliselt tervelt Maa Kuu poole suunatud küljelt, ehk Euraasiast, Aafrikast, Austraaliast ja Ameerika mandri idaservast. Maa kumer vari on fotodel igatahes selgelt eristatav.
![]() |
Wang Letian, Hiina. Erineval ajal tehtud ja kombineeriud fotod varjutatud Kuust annavad hea ettekujutuse Maa varju tegelikust suurusest. |
![]() |
Emili Vilamala, Hispaania. Varjutatud Kuu ja sellest mõned kraadid ida pool asuv Jupiter oma kolme suurima kuuga. Neljas kuu on kas planeedi ees või taga. |
![]() |
Amrinderjit Singh, India |
![]() |
Petr Horálek, Slovakkia |
![]() |
Günter Kerschhuber, Austria |
![]() |
Alessandro Bianconi, Itaalia |