Sõites Ultima Thule poole

Tõelistest fotodest valmistatud videoklipp, milles kosmosesond New Horizon ligineb Kuiperi vöö objektile Ultima Thule, mis tiirles sellel hetkel ümber Päikese 43 korda kaugemal kui Maa.

Video alguses asub sond Ultima Thulest 31 miljoni kilomeetri kaugusel (7. detsember, 2018) ning seda on raske taustal säravatest tähtedest eristada. Viimane kaader pärineb hetkest, kui New Horizon kihutas oma sihtmärgist mööda kõigest 8000 kilomeetri kauguselt (1. jaanuar, 2019).

Hetkel käib töö Ultima Thule pinnavormide ja koostise kindlaksmääramisel, mis annab meile Päikesesüsteemi mineviku ja moodustumise kohta väärtusliku infot.

Lähivõte Ultima Thulest

Siiani parim foto Kuiperi vöö objektist nimega Ultima Thule, mille klõpsas aasta esimesel päeval kosmosesond New Horizon. Et pildi tegemise hetkel kihutas sond 14,3 km/s ning asus paarikümne kilomeetrise läbimõõduga asteroidist 3500 km kaugusel, ei jää muud üle kui tunda hämmastust taolise foto eksisteerimise üle.

Kuna New Horizon asub hetkel Päikesest ligi poolsada korda kaugemal kui Maa, "tõmmatakse" tema pildifaile alla kiirusega 1-2 kbit/s veel järgnevad poolteist aastat. Kusjuures iga järgmine on parema kvaliteediga kui eelmine.

New Horizon jõudis Ultima Thuleni

New Horizon kosmosesondi kohtumine Kuiperi vöö objektiga Ultima Thule õnnestus suurepäraselt. Ligi 17 kilomeetrit sekundis lennanud laeval õnnestus möödasõiduks kulunud mõne sekundi jooksul klõpsata pea tuhat fotot, mis loodetakse järgneva kahe aasta jooksul selle mäluseadmetelt Maale saata.

Siin aga esimene enam-vähem kvaliteedis foto kõnealusest taevakehast. Nähtavasti on selle kaks poolkera moodustunud eraldi, seejärel õrnalt üksteisega põrkunud ning viimaks kokku kleepunud. NASA töötajate suus (ja otseloomulikult meedias) on Ultima Thule teeninud juba hüüdnime "lumememm".

New Horizon kohtub peagi ürgasteroidiga

2006. aastal Maalt startinud ja üheksa aastat hiljem Pluutot külastanud kosmosesond New Horizoni missioon ei ole veel läbi. Saabuva aasta esimesel päeval peaks see mööduma umbes 3500 kilomeetri kauguselt Kuiperi vöö* objektist nimega Ultima Thule (2014 MU69). Hinnanguliselt 30 kilomeetrise läbimõõduga tolmust ja jääst taevakeha avastati esmakordselt 2014. aastal ning asub kohtumise hetkel Päikesest 43 AÜ** kaugusel.

Sellelt kauguselt võtab raadiosignaalil (ja valgusel) Maale jõudmine aega ühekokku 6 tundi, mistõttu edastab sond meile objektist kõigepealt madalaresolutsiooniga kujutised ning alles peale möödumist asub ükshaaval saatma täisresolutsiooniga fotosid. Viimaseid loodetakse vastu võtma hakata veebruaris.

Kunstniku nägemus New Horizoni kohtumisest Ultima Thulega.

Kuna Kuiperi vöös on asteroidide omavahelised kokkupõrked harvad ning toimuvad reeglina väikestel kiirustel, arvatakse Ultima Thule pind olevat moodustumisest peale suhteliselt puutumatu ning kraatritevaba. Ehk siis kohtumine annab meile väärtuslike andmeid Päikesesüsteemi tekkimisaegsete tingimuste kohta. Veel pole ka päris kindel, kas Ultima Thule näol on ikka tegemist üheainsa objektiga või on see kahest või enamast omavahel kokkupuutuvast kehast moodustunud mitmiksüsteemiga.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saab sellest kõigi aegade kaugeim taevakeha, mille juurde inimkond on kosmosesondi lähetanud.

Kosmosesondi trajektoor Päikeseüsteemis. Lisaks Pluutole lendas see suhteliselt lähedalt mööda ka Jupiterist.

* Kuiperi vöö on alates Neptuuni orbiidist kuni 50 astronoomilise ühiku kaugusele ulatuv asteroidivöönd, milles tiirlevad Päikesesüsteemi moodustumisest järele jäänud peamiselt jäädest (vesi, metaan, amoniaak) ja tolmust koosnevad kehad. Kuiperi vöös tiirlevad ka kääbusplaneedid Pluuto, Haumea ja Makemake.

** Astronoomiline ühik on mõõtühik, mis tähistab Maa keskmist kaugust Päikesest ehk 1 AÜ = 149 597 870 kilomeetrit.