Eesti astrofotograafide sügisene saak

Autor: Üllar Kivila Septembri esimene pool on meie maale tagasi toonud arvestatava pikkusega ööpimeduse ning mitmes Eesti paigus on jätkunud ka selget taevast. Kohalikud astrofotograafid on seda hoolega ära kasutanud ning kogunud hulga footoneid, millest mõned on vaid mõne minuti meie poole teel olnud, mõned teised aga mitmeid tuhandeid või ka miljoneid aastaid.

Kõik pildid pärinevad Eesti astrofotograafidelt: Viljam Takis, Martin Väinsalu, Väino Pool ja Tõnis Polli. Vaata iga pildi juurest pikemat kirjeldust.

Elevandi Londi udu - Tõnis Polli. See on üks mitmetest Linnutee tähetekkepiirkondadest, asub Kefeuse tähtkujus umbes 2400 valgusaasta kaugusel ning on oma rahvapärase nime saanud selles sisalduvate tumedate kompaktsete pilvede kuju järgi. Enam-vähem sfäärilise kujuga udu valgustab, ioniseerib ning puhub laiali selle sees asuv noor massiivne mitmiktähesüsteem HD 206267 (pildil enam-vähem keskel). Selle tugev tähetuul tekitab ümbritsevas gaasipilves lööklaineid, millest tekkivates tihendustes käivitub uute tähtede teke.

Loori udukogu idaosa - Väino Pool. Loori udukogu, millest siin pildil paistab vaid üks serv, on Luige tähtkujus asuv suur supernoovajäänuk, mis katab meie taevas ligi kuue täiskuu laiuse ala, kuid pole palja silmaga vaatlemiseks piisavalt hele. See supernoova plahvatas 10 000 kuni 20 000 aastat tagasi ning asudes Maast vaid umbes 2400 valgusaasta kaugusel, oli kindlasti meie esivanematele selgelt näha ereda ajutise tähena mitme kuu jooksul.

Komeet 220P/McNaught ja meteoor - Viljam Takis. McNaught asus pildistamise ajal Maast umbes 1 aü ehk 8 valgusminuti kaugusel, meteoor seevastu on vaid sajakonna kilomeetri kaugusel atmosfääris ära põledes helendav väike tolmutera. Taustal paistavad ka Linnutee galaktika tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilved, mille kaugus meist on sadade ja tuhandete valgusaastate suurusjärgus.

Kolmnurga galaktika - Martin Väinsalu. Selle valiku kõige kaugem objekt on 3 miljoni valgusaasta kaugel asuv üks Linnutee naabergalaktika. Galaktika spiraalharudes asuvad roosakad heledad pilved on samasugused tähetekkepiirkonnad nagu eelnevatel piltidel nähtud Linnutee omad. Kõik esiplaanil olevad üksikud tähed kuuluvad meie Linnuteesse ning pildi lähemal vaatlemisel võib taustal märgata ka paari veel kaugemat galaktikat, mille kaugused ulatuvad juba kümnete ja sadade miljonite valgusaastateni. 

Kookoni udukompleks - Martin Väinsalu. Kookoni uduna tuntud hele udukogu moodustab kõige silmatorkavama osa suurest Luige tähtkujus asuvast tähetekkekompleksist, milles sisalduvad kõik kolm põhilist udukogu tüüpi: peegeldus-, kiirgus- ning neeldumisudu. Kookonit valgustab seestpoolt noor, umbes 100 000 aasta vanune täht ning see helendav udu on umbes 15 valgusaastat lai ning asub meist 4000 valgusaasta kaugusel. Mõne miljoni aasta pärast saab sellest udukogust umbes Plejaadide-laadne noorte tähtede hajusparv.