Centaurus A galaktika täies hiilguses

Lõunapoolkeral paistab Kentauri tähtkujus üks meie naabruskonna huvitavamaid galaktikaid - Centaurus A. Kuna galaktikatest on see taevas heleduse poolest viies (Magalhaesi pilvede, Andromeeda ja Kolmnurga galaktikate järel), on tegemist ühe lõunamaalastest astrofotograafide meelisobjektiga. Allolev foto, mille autoriks on Uus-Meremaa astrofotograaf ja hobiastronoom Rolf Olsen, koosneb kokku 321 tunnisest säriajast, mis olevat läbi erinevate filtrite jäädvustatud viimase 10 aasta jooksul. Selleks vajalikud teleskoobid ehitas ta ise.

Rolf Olseni koduleht: https://www.rolfolsenastrophotography.com/

Centaurus A, mis asub meist umbes 12 miljoni valgusaasta kaugusel, on arvatavasti ammuse elliptilise ja spiraalgalaktika kokkupõrke tulemus. Kuna taoliseid kokkupõrkeid esineb võrdlemisi harva, on Centaurus A kuju ka väga omapärane. Astronoomid pole siiani ühe nõul, et kas seda peaks liigitama niinimetatud läätsekujuliste või elliptiliste galaktikate hulka. Loodusel on muidugi meie liigitamistest sügavalt ükskõik. Centaurus A läbimõõt on umbes 60 tuhat valgusaastat, selle keskosa läbib tumedam tolmune ketas ning fotol on näha ilmselt kokkupõrkest tekkinud lainetamisi, mis moodustavad selle ümber ringjaid struktuure. Huvitav mõelda, et see hägune hele udu on kümnete miljardite tähtede ühine valgus.

Centaurus A tolmuriba läbi Hubble kosmoseteleskoobi

Kokkupõrkest (või pigem ühinemisest) tulenevalt on Centaurus A väga aktiivne. See tähendab, et selle südames asuv 55 miljoni Päikese massiga supermassiivne must auk neelab aktiivselt täheainet, ning kiirgab seetõttu oma poolustes välja võimsad niinimetatud relativislikud joad (neist meiepoolset on fotol näha punaka suitsuna). Tegemist on valguse kiirusele ligineval kiirusel liikuvate ioniseeritud osakestega, mis tekitavad läbi tähtedevahelise gaasi liikudes võimast röntgen- ja raadiokiirgust. Need joad ulatuvad galaktika südamest üle miljoni valgusaasta. Sellel põhjusel kuulub Centaurus A raadiogalaktikate hulka. Lisaks sellele on Centaurus A veel niinimetatud tähepurske galaktika, ehk selles toimub võrdlemisi kiire ja pidev uute tähtede teke. Ka see arvatakse olevat ammuse galaktikate liitumise otsene tulemus.

Lõunarist, Eta Carinae ja Kentauri tähesüsteemid

Sellel lõunapoolkeral tehtud fotol vaatega otse lõunasse näeme tähti, tähtkujusid ja piirkondi Linnuteest, mis jäävad meiesuguste põhjamaade elanike jaoks sügavale silmapiiri alla. Näiteks foto keskel asub neljast tähest koosnev Lõunaristi (Crux) tähtkuju, mis koosneb ülevalt ja kellaosuti suunas liikudes punakast Gacruxist ja kolmest sinisest tähest nimedega Imai, Acurux ja Mimosa.

Foto autoriks Petr Horalek (ESO)

Ristist mõtteline joon ülevalt alla osutab lõunataevapoolusele, mis asub fotol kohe kauguses paistva Maldivaru saare kohal. See on siis punktiks, mille ümber lõunapoolkera tähistaevas Maa pöörlemise tõttu pöörlevat näib. Meil on selles osas vedanud, et meie (põhja)taevapooluse vahetus läheduses asub suhteliselt hele Põhjanael.

Ristist vasakul paistab kaks heledat tähte, millest vasakpoolne on tegelikult (kolmik)tähesüsteem Alfa Centauri, mis koosneb kahest päikesesarnasest tähest ja kolmandast väikse massiga punasest kääbustähest Proxima Centaurist. Tegemist on meile kõige lähema tähesüsteemiga umbes 4,3 valgusaasta kaugusel. Vaatamata lähedusele on meile üldse kõige lähem täht Proxima Centauri kaugel allpool silmaga nägemise piiri ning see avastati sealt alles 1915. aastal. Alfa Centauri kolmiksüsteem sisaldab ka mitmeid avastatud eksoplaneete, mille taevas paistaks meie Päike heleda tähena muidu muutumatus Kassiopeia tähtkujus.

Alfa Centaurist paremal ja natukene kõrgemal asub sinaka heleda tähena Beta Centauri ehk Hadar, mis on samuti kolmiksüsteem ja mis koosneb väga massiivsetest, kuumadest ja seega sinakatest tähtedest meist umbes kümme korda kaugemal kui Alfa Centauri. Tegemist ühe heledaima "tähega" lõunapoolkera taevas.

Kohe Cruxi "alumisest" tähest vasakul on näha üsna suurt tumedat ala, mida nimetatakse Söekoti uduks. See kujutab endast Linnutee tasandis tiirleva ja meist umbes 590 valgusaasta kaugusel asuvat tumedat tolmu- ja gaasipilve.

Lõunaristist paremal on aga näha suurema punaka laiguna Kiili udu (Carinea või Eta Carinea), mis on kaugusel 7500 valgusaastat üks lõunapoolkera muljetavaldamaid udukogusid. Sellest allpool asuvad kaks kompaktset hajustäheparv, millest vasakpoolset tuntakse ka Lõuna-Plejaadidena.

Supernoova valguskaja Centaurus A galaktikas

Taolist asja igapäev ei näe. Selle peaaegu uskumatu aegvõtte loojaks Hubble kosmoseteleskoobi fotomaterjali põhjal on Judy Schmidt ning see kujutab üht üsna tavalist tüüp Ib supernoovat meist 10-16 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas Centaurus A galaktikas. Ainult, et aega on siin kiirendatud miljoneid kordi.

2016. aasta veebruaris avastatud supernoova hääbus mõne kuu jooksul nähtamatuks, kuid järgneva 1,5 aasta jooksul tehtud vaatlusi samast piirkonnast paarisekundiliseks klipiks surudes oleme tunnistajaks ühele huvitavale nähtusele - valguskajale. Nii nagu tiigivette kukkuv vihmapiisk saadab endast ringikujuliselt eemale lained, asub supernoovast, kui ühest universumi võimsamast plahvatusest igas suunas eemale liikuma selle valgus. Oma teel hajub see tähtedevahelises tolmus ja gaasis, nagu autotuled udus. Et valgus liigub ümmarguselt 300 000 kilomeetrit sekundis, ei ole meil tavaoludes mingil moel võimalik selle liikumist näha. Kümnete miljonite valgusaastate kauguselt ja pika aja vältel näeme me aga supernoova sähvatust sinaka paisuva sfäärina, mis lõpuks kosmilises meediumis sumbub.

Centaurus A jäädvustatud nähtavas, raadio- ja röntgenkiirguses.

Supernoova asukoht Centaurus A galaktikas

Olgu öeldud, et tegelikult leidis see supernoova ja selle valguskaja aset 10-16 miljonit aastat tagasi, siis kui meie (ja teiste tänapäevaste primaatide) kauged esivanemad veel puudelatvades kiikusid...

Suuremat erinevates lainepikkustes jäädvustatud fotot lõunapoolkera taevas Kentauri tähtkujus asuvast Centaurus A galaktikast näeb kommentaarides. Tegemist ühe heledaima (aktiivseima) galaktikaga meie lähikonnas ja meile lähima nn. raadiogalaktikaga, mille keskel arvatakse asuvat 55 miljoni Päikese massiga supermassiivne must auk, mis parasjagu õgib sellesse langevat täheainet, saates galaktikast kahele poole välja tohutuid röntgen- ja raadiokiirguses helendavaid jugasid.

Centaurus A raadiogalaktika

Lõunapoolkeralt nähtavas Kentauri tähtkujus 10-15 miljoni valgusaasta kaugusel asuv Centaurus A (NGC 5128) on meile üks lähimaid raadiogalaktikaid. See tähendab, et galaktika on väga tugeva raadiokiirguse allikas. Selle südamest on avastatud 55 miljoni päikese massiga supermassiivne must auk, mis heidab mingil seniteadmata viisil sellesse kukkuvat täheainet kahele poole galaktikast välja. Et väljaheidetud plasma kiirus ligineb alguses poolele valguse kiirusest ehk kusagil 100 tuhat kilomeetrit sekundis, tekitab see galaktikate vahelise gaasiga kohtudes tugevat röntgen- ja raadiokiirgust. 2010. aastal avastati, et Centaurus A poolt jõuavad meie planeedi atmosfääri ühed kõige energeetilisemad kosmilised kiired ehk prootonid ja aatomituumad, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusega. Kohtudes siinsete õhuosakestega lagunevad need sarnaselt osakestekiirendites toimuvaga eksootilisteks elemetaarosakesteks.

Foto: ESO/WFI (optiline); MPIfR/ESO/APEX/A. Weiss (mikrolained); NASA/CXC/CfA/R. Kraft (röntgenkiirgus)

Sellel fotol, kuhu on kokku tõstetud vaatlused optilises, millimeeter- ja röntgenkiirguses, on näha galaktikast kahele poole ulatuvad ja mitu sada tuhat valgusaastat pikad röntgenjoad. Röntgenkiirgus on fotol värvitud siniseks, mikrolainekiirgus oranžiks. Välja on sellest jäänud veel üle miljoni valgusaasta pikkused raadiojoad, mis on röntgenjugadele pikenduseks. Kusagil 60 tuhat valgusaastat laia Centaurus A mõnevõrra mõistatuslik kuju arvatakse olevat elliptilise ja väiksema spiraalgalaktika ammuse kokkupõrke ja liitumise tulemus.

Tänu lähedusele ja heledusele on Centaurus A lõunapoolkera astrofotograafide üks meelisobjekte.