Esmaspäev, 28. märts 2022

Lõunarist, Eta Carinae ja Kentauri tähesüsteemid

Sellel lõunapoolkeral tehtud fotol vaatega otse lõunasse näeme tähti, tähtkujusid ja piirkondi Linnuteest, mis jäävad meiesuguste põhjamaade elanike jaoks sügavale silmapiiri alla. Näiteks foto keskel asub neljast tähest koosnev Lõunaristi (Crux) tähtkuju, mis koosneb ülevalt ja kellaosuti suunas liikudes punakast Gacruxist ja kolmest sinisest tähest nimedega Imai, Acurux ja Mimosa.

Foto autoriks Petr Horalek (ESO)

Ristist mõtteline joon ülevalt alla osutab lõunataevapoolusele, mis asub fotol kohe kauguses paistva Maldivaru saare kohal. See on siis punktiks, mille ümber lõunapoolkera tähistaevas Maa pöörlemise tõttu pöörlevat näib. Meil on selles osas vedanud, et meie (põhja)taevapooluse vahetus läheduses asub suhteliselt hele Põhjanael.

Ristist vasakul paistab kaks heledat tähte, millest vasakpoolne on tegelikult (kolmik)tähesüsteem Alfa Centauri, mis koosneb kahest päikesesarnasest tähest ja kolmandast väikse massiga punasest kääbustähest Proxima Centaurist. Tegemist on meile kõige lähema tähesüsteemiga umbes 4,3 valgusaasta kaugusel. Vaatamata lähedusele on meile üldse kõige lähem täht Proxima Centauri kaugel allpool silmaga nägemise piiri ning see avastati sealt alles 1915. aastal. Alfa Centauri kolmiksüsteem sisaldab ka mitmeid avastatud eksoplaneete, mille taevas paistaks meie Päike heleda tähena muidu muutumatus Kassiopeia tähtkujus.
Alfa Centaurist paremal ja natukene kõrgemal asub sinaka heleda tähena Beta Centauri ehk Hadar, mis on samuti kolmiksüsteem ja mis koosneb väga massiivsetest, kuumadest ja seega sinakatest tähtedest meist umbes kümme korda kaugemal kui Alfa Centauri. Tegemist ühe heledaima "tähega" lõunapoolkera taevas.
Kohe Cruxi "alumisest" tähest vasakul on näha üsna suurt tumedat ala, mida nimetatakse Söekoti uduks. See kujutab endast Linnutee tasandis tiirleva ja meist umbes 590 valgusaasta kaugusel asuvat tumedat tolmu- ja gaasipilve.
Lõunaristist paremal on aga näha suurema punaka laiguna Kiili udu (Carinea või Eta Carinea), mis on kaugusel 7500 valgusaastat üks lõunapoolkera muljetavaldamaid udukogusid. Sellest allpool asuvad kaks kompaktset hajustäheparv, millest vasakpoolset tuntakse ka Lõuna-Plejaadidena.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar