Neljapäev, 24. märts 2022

NASA Space Launch System on valmis stardiks Kuule

Reedel veeres USAs Florida osariigis asuvas Kennedy Kosmosekeskuse 39B stardiplatvormile hetkel maailma kõige suurem ja võimsam rakett - SLS, mis peaks oma esimese (mehitamata) stardi tegema millalgi selle aasta mais.

Mega-kuuraketiks kutsutud SLS ehk Space Launch System (tõlkes kosmosestardi süsteem) on olnud NASA poolt arenduses juba 2011. aastast. Seda peale kosmosesüstikute programmi lõppu ning algselt nende asenduseks mõeldud Atlas rakettide programmi katkestamist.
Lõppversioonis 111,25 meetrit kõrge ja 8,4 meetrit lai kaheastmelisest SLSist (lisaks kaks 84 meetrist boosterit) peaks saama NASA peamine super-raske kanderakett, millega loodetakse juba mõne aasta pärast inimesed tagasi Kuu pinnale toimetada, hiljem luua sinna alaliselt mehitatud baas ning Kuu orbiidil tiirlev pisem vahejaam kiiremateks reisideks Kuule ja tagasi. Jutud on käinud ka reisidest Marsile. Või vähemalt sellised on plaanid.
Erinevalt kosmoseettevõtte SpaceXi poolt arendatavast super-raskest kanderaketist Starship (kõrgus 120 ja laius 9meetrit) on SLS ühekordne rakett ehk nii selle boosterid kui ka astmed heidetakse peale starti ookeanisse ja/või jäetakse Maa orbiidile kosmoseprügina tiirlema. Sellise veidi iganenud disaini taga on otsus, et SLSi puhul tuleb kasutada võimalikult palju katkestatud kosmosesüstiku programmi komponente - näiteks mootoreid ja raketikeresid.
Ilmselt oli NASA esialgne plaan sellega aega ja raha kokku hoida. Paraku, nagu nende puhul juba reegliks on saanud, on kogu projekt võtnud plaanitust peaaegu kaks korda kauem aega, eelarve on paisunud oodatust palju suuremaks ning kogu disain hakkab SpaceX taaskkasutavate, odavamate ja igas mõttes innovaatilistema rakettide kõrval ajale jalgu jääma. Näiteks kõigest ühe kosmosesüstiku RS-25 mootori ehitamiseks kuluva raha eest (SLSi esimene aste kasutab nelja) saaks osta kuus võimsamat vene päritolu RD-180 mootorit (enam vist mitte). Peaaegu sama palju maksab SpaceX taaskasutava Falcon Heavy start, mille kandevõime moodustab SLSi omast kaks kolmandikku. Kuid kui raha on juba kulutatud, siis on raske ja mõnes mõttes veelgi kulukam projekt enne valmimist koos kõige sinna sisse pandud tööga maha matta.
Olgu kuidas on, on SLSi stardiplatvormil kõrgumas näha üsna võimas vaatepilt. Viimati nägi seal kuuraketti peaaegu poolsada aastat tagasi, kui legendaarne Saturn V seni viimased kolm inimest Apollo 17 missiooni raames Kuule sõidutas. Kui toona kandis missioon Kreeka mütoloogiast pärit valguse- ja teadmistejumala nime, siis eelolevad kuulennud on ristitud jahi- ja kuujumalanna järgi Artemiseks.
Selle üsna ambitsioonika ja mitmeid erinevaid starte, rakette ja missioone sisaldava programmi esimene ja ühtlasi SLS-i esimene lend (Artemis I) peaks aset leidma lähikuudel, kui allolev rakett toimetab Kuu orbiidile ja tagasi Maale esialgu mehitamata Orioni kapsli. Esimene sarnase profiiliga mehitatud lend nelja astronaudiga peaks praeguse ajakava alusel toimuma kaks aastat hiljem. Kuu pinnale peaksid inimesed uuesti astuma 2025. aastal ja seda juba SLSi koostöös SpaceX-i poolt arendatud Starshipiga.
Ajakava ja plaanid on iseenesest ilusad, aga nii sujuvalt see kõik peaaegu kindlasti ei lähe. Lootma aga peab.
All mõned valitud fotod SLSist, Orionist ja Artemisest...















Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar