Komeedi 12P/Pons-Brooks trajektoor

Kuigi kasvav Kuu ja eelkõige pilvised õhtud on teinud õhtuti lääne-loodetaevas rippuva komeedi 12P/Pons-Brooks vaatlemise kergelt öeldes raskeks, siis olemas on see seal sellegipoolest. All lühikene animatsioon komeedi trajektoorist Päikesesüsteemis.

Erinevalt planeetidest, mis tiirlevad kõik enam-vähem ühes tasandis (ekliptikas) läheneb veidi teistsuguse tekkelooga komeet Päikesesüsteemi sisealadele selle kohalt, läbib ekliptika ning kaugeneb teises suunas.

Animatsioonis on ära märgitud komeedi periheel ehk lähim punkt Päikesele (21. aprill, 130 miljonit kilomeetrit) ning lähim punkt Maale (2. juuni, 232 miljonit kilomeetrit). Kui periheeli ajal on komeet meie planeedi vaatenurgast Päikesele vaatlemiseks liialt lähedal, siis lähimat punkti Maale ja selle kaugenemist on võimalik vaadelda. Paraku ainult lõunapoolkera taevas.

12P/Pons-Brooks on niinimetatud Halley tüüpi perioodiline komeet, mis naaseb Päikesesüsteemi sisealadesse iga 71 aasta järel. Ehk järgmist korda näeb seda 2095. aastal. Enne seda tuleb sellel ära käia Neptuuni orbiidist kaugemal.

Kuu liigub varaõhtusest taevast ära alates 26. märtsist ning siis näeb komeeti vahetult peale pimenemist veel madalal Kalade ja Jäära tähtkujude piiril, kuid head vaatlusaega on vähe - umbes pool tundi alates kella 20:15st. Kusagil aprilli teisest nädalast muutub see päikeseloojangust valges taevas vaadeldamatuks.

Komeedist ja meie fotost sellest sai kirjutatud siin: https://www.astromaania.ee/.../komeet-12ppons-brooks.html...

Astronoomiaklubi astrofoto: Komeet 12P/Pons-Brooks

Oleme viimasel ajal vist laisaks jäänud, sest kuigi meie õhtutaevas paistab üle pika aja üks heledamaid komeete, pole me sellest siin sõnagi kirjutanud. Olukorda tuleb parandada.

Jutt käib perioodilisest komeedist tähisega 12P/Pons–Brooks, mis sarnaselt kuulsa Halley komeediga külastab Päikesesüsteemi sisealasid iga 71 aasta tagant. Halley periood on 75-79 aastat. Nagu jääst, lumest ja tolmust koosnevate komeetidega ikka, on 12P Päikesele lähemale kukkudes hakanud demonstreerima komeetidele iseloomulikke tunnuseid. Esiteks on kusagil 30 kilomeetrise läbimõõduga komeedituuma ümber sublimeerunud (jääst otse gaasiks) kümnete tuhandete kilomeetrite laiune ülihõre gaasiümbris, mida kutsutakse koomaks. Kui ennast korraks komeedi pinnale kujutada, siis kõikjal enda ümber näeksime maruliselt purskavaid gaasigeisreid. Teiseks lükkab Päikese valgusrõhk, nagu see lükkab loodetavasti tulevikus päikesepurjetega varustatud kosmoselaevu, komeedi pinnalt lenduvat gaasi endast eemale. Selle tulemuseks on komeedi saba, mis võib ulatuda pikkuselt miljoneid kilomeetreid. Päikese valgusrõhku võib ette kujutada kui hästi nõrka tuult, mis komeedi saba alati endast eemale puhub. Seda isegi juhul kui komeet peaks liikuma Päikesest eemale ehk siis saba ees. Pidagem meeles, et taevakehade vahelises vaakumis ei ole meile igapäevasest elust tuttavat õhutakistust.

https://www.astrobin.com/full/0tbdac/0/

12P/Pons-Brooks asub hetkel meie õhtutaevas loodesuunas Andromeeda tähtkuju alaservas ja võrdlemisi madalal. Selle kaugus Maast on 250 miljonit ja Päikesest 164 miljonit kilomeetrit. Liikudes oma väljavenitatud orbiidil ligi 40 kilomeetrit sekundis ning Päikesele üha kiirenevalt lähenedes, nihkub ka selle suhteline asukoht kinnistähtede suhtes võrdlemisi kiiresti. Näiteks hetkel Andromeedas asuv komeet on nädala pärast jõudnud Kaladesse, nädal hiljem Kolmnurka ja veel nädala pärast Jäära ja sealt edasi Sõnni. 14. aprillil läheb komeet heleda Jupiteri "alt" läbi vaid 3 kraadi kauguselt. Kuigi komeedi absoluutne heledus Päikesele lähenedes (periheel ehk lähim punkt Päikesele leiab aset 21. aprillil) kasvab, suureneb teiselt poolt selle kaugus Maast ning juba aprilli teisest nädalast hakkab see meie vaatenurgast ehakumasse mattuma. Kõiki neid tegureid arvesse võttes oleks komeeti tõenäoliselt kõige parem vaadelda sellel ja tuleval nädalal vahetult peale hämardumist. Nii hele, et seda silmaga näha, 12P/Pons-Brooks kindlasti pole. Küll aga võib seda märgata korraliku binoklipaari abil. Kaameraga pildistades piisab paarisekundilisest säriajast, et komeedi ligi 8 miljonit kilomeetrit pikk saba esile tuua.

Komeet Pons-Brooks avastati esmakordselt 1812. aastal prantsuse astronoom Jean-Louis Ponsi poolt ning uuesti 1883. aastal astronoom William Robert Brooksi poolt.

Meie pildistasime komeeti läbi teleskoobi neljapäeva õhtul. Paralleelsed jutid fotol on tingitud asjaolust, et komeet liikus isegi vaid tund aega kestnud pildistamise vältel üsna palju taustatähtede suhtes ning tegemist on (kehva) töötluse tulemusel tekkinud jäänukitega. Komeedi saba ulatuks kaadrist veel mitu selle laiust kaugemale.

Teleskoop Orion 8" Astrograph, kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 95x30sek, gain 120, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO. NINA, PixInsight.