Astronoomiaklubi astrofoto: Komeet 12P/Pons-Brooks

Oleme viimasel ajal vist laisaks jäänud, sest kuigi meie õhtutaevas paistab üle pika aja üks heledamaid komeete, pole me sellest siin sõnagi kirjutanud. Olukorda tuleb parandada.

Jutt käib perioodilisest komeedist tähisega 12P/Pons–Brooks, mis sarnaselt kuulsa Halley komeediga külastab Päikesesüsteemi sisealasid iga 71 aasta tagant. Halley periood on 75-79 aastat. Nagu jääst, lumest ja tolmust koosnevate komeetidega ikka, on 12P Päikesele lähemale kukkudes hakanud demonstreerima komeetidele iseloomulikke tunnuseid. Esiteks on kusagil 30 kilomeetrise läbimõõduga komeedituuma ümber sublimeerunud (jääst otse gaasiks) kümnete tuhandete kilomeetrite laiune ülihõre gaasiümbris, mida kutsutakse koomaks. Kui ennast korraks komeedi pinnale kujutada, siis kõikjal enda ümber näeksime maruliselt purskavaid gaasigeisreid. Teiseks lükkab Päikese valgusrõhk, nagu see lükkab loodetavasti tulevikus päikesepurjetega varustatud kosmoselaevu, komeedi pinnalt lenduvat gaasi endast eemale. Selle tulemuseks on komeedi saba, mis võib ulatuda pikkuselt miljoneid kilomeetreid. Päikese valgusrõhku võib ette kujutada kui hästi nõrka tuult, mis komeedi saba alati endast eemale puhub. Seda isegi juhul kui komeet peaks liikuma Päikesest eemale ehk siis saba ees. Pidagem meeles, et taevakehade vahelises vaakumis ei ole meile igapäevasest elust tuttavat õhutakistust.

https://www.astrobin.com/full/0tbdac/0/

12P/Pons-Brooks asub hetkel meie õhtutaevas loodesuunas Andromeeda tähtkuju alaservas ja võrdlemisi madalal. Selle kaugus Maast on 250 miljonit ja Päikesest 164 miljonit kilomeetrit. Liikudes oma väljavenitatud orbiidil ligi 40 kilomeetrit sekundis ning Päikesele üha kiirenevalt lähenedes, nihkub ka selle suhteline asukoht kinnistähtede suhtes võrdlemisi kiiresti. Näiteks hetkel Andromeedas asuv komeet on nädala pärast jõudnud Kaladesse, nädal hiljem Kolmnurka ja veel nädala pärast Jäära ja sealt edasi Sõnni. 14. aprillil läheb komeet heleda Jupiteri "alt" läbi vaid 3 kraadi kauguselt. Kuigi komeedi absoluutne heledus Päikesele lähenedes (periheel ehk lähim punkt Päikesele leiab aset 21. aprillil) kasvab, suureneb teiselt poolt selle kaugus Maast ning juba aprilli teisest nädalast hakkab see meie vaatenurgast ehakumasse mattuma. Kõiki neid tegureid arvesse võttes oleks komeeti tõenäoliselt kõige parem vaadelda sellel ja tuleval nädalal vahetult peale hämardumist. Nii hele, et seda silmaga näha, 12P/Pons-Brooks kindlasti pole. Küll aga võib seda märgata korraliku binoklipaari abil. Kaameraga pildistades piisab paarisekundilisest säriajast, et komeedi ligi 8 miljonit kilomeetrit pikk saba esile tuua.

Komeet Pons-Brooks avastati esmakordselt 1812. aastal prantsuse astronoom Jean-Louis Ponsi poolt ning uuesti 1883. aastal astronoom William Robert Brooksi poolt.

Meie pildistasime komeeti läbi teleskoobi neljapäeva õhtul. Paralleelsed jutid fotol on tingitud asjaolust, et komeet liikus isegi vaid tund aega kestnud pildistamise vältel üsna palju taustatähtede suhtes ning tegemist on (kehva) töötluse tulemusel tekkinud jäänukitega. Komeedi saba ulatuks kaadrist veel mitu selle laiust kaugemale.

Teleskoop Orion 8" Astrograph, kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 95x30sek, gain 120, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO. NINA, PixInsight.