kolmapäev, 13. märts 2024

Üks maailma suurimaid meteoorikraatreid Kanadas

Kanadas Quebeci provintsis asub Manicouagani järv, mille keskel laiutab René-Levasseuri nimeline saar. Huvitaval kombel on järves asuv ümmarguselt 72 kilomeetrit lai saar mitu korda suurem kui järv, milles see asub (pindala järgi). Üldse on saar maailmas suuruselt teine siseveekogusaar, mida ületab pindalalt vaid Manitoulini saar Huroni järves.

René-Levasseur ja seda ümbritsev järv, mida kutsutakse üheskoos ka Quebeci silmaks, on tekkinud asteroidi kokkupõrkes umbes 214 miljonit aastat tagasi. Asteroidi läbimõõduks oli umbes 5 kilomeetrit ja kiiruseks kokkupõrkel 17 kilomeetrit sekundis. Sellisena on tegemist võimsuselt viienda tuntud kokkupõrkena, mis Maal aset on leidnud. Ammuses minevikus on Maad kindlasti pommitatud arvukate oluliselt suuremate asteroidide ja komeetidega, kuid Maa laamtektoonika ja erosioon on nende jäljed nüüdseks tundmatuseni moonutanud või sootuks kustutanud.

Manicouagani kraater Copernicus Sentinel-2 satelliidilt

Foto Quebeci silmast ISS pardalt. Esiplaanil niinimetatud Canadarm ehk Kanadas ehitatud kosmosejaama suur robotkäpp.

Saare keskel asuv ligi kilomeetri kõrgune Babeli mäetipp on suurematele kraatritele omane keskmägi. Taoliste kokkupõrkejälje keskel asuvate mägedega kraatreid on eriti hästi näha Kuul ja Marsil, kus erosioon puudub või siis on väga aeglane. Aktiivse maakoorega, vesisel ja tuulisel Maal on seda raskem märgata. Keskmäed tekivad kui võimsal kokkupõrkel sulanud materjal üritab enne tardumist saavutada gravitatsioonilist tasakaalu. Midagi sarnast toimub kui vette kukkuv tilk viskab veepinnast kõrgemale veel ühe tilga. Kommentaarides leiab selle kohta ühe lühikese simulatsiooni.
Manicouagani kraatrit on suuruse tõttu maapinnalt võimatu hoomata, kuid aerofotodelt ja eriti orbiidilt on seda väga efektselt näha. Eriti populaarne objekt on see olnud Rahvusvahelise Kosmosejaama astro- ja kosmonautidele, kes on sellest aastate jooksul teinud sadu fotosid.

Osake ringjärvest, mille taustal René-Levasseur saar. Kunagise kokkupõrke suurust ja võimsust on tänapäeval raske sõnadesse panna.

ISS astronaut Don Pettiti foto Kanadast koos kraatri ja virmalistega.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar