pühapäev, 3. märts 2024

Kerasparv Magalhaesi pilves

Hubble kosmoseteleskoobi värske foto Linnutee suurima satelliitgalaktika Suure Magalhaesi Pilve koosseisus leiduvast kerasparvest NGC 1841. Nii nagu praktiliselt igas galaktikas, leidub ka Magalheasi pilves hulgaliselt kerasparvedeks kutsutud tähegruppe. Praeguseks on neid seal tuvastatud kusagil 60, Linnutees 150. Levinumatest hajustäheparvedest eristuvad kerasparved oma kuju, vanuse ja tekke poolest. Nagu fotolt näha, siis keraparv on keskkosa poole tihenev väga kompaktne tähtede rühm, kus tähed liiguvad parve ühise massikeskme ümber peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Praktiliselt kõik kerasparved sisaldavad väga vanu nii-öelda metallivaeseid (astronoomid nimetavad metallideks kõiki elemente peale vesiniku ja heeliumi) tähti, mis viitavad parvede iidsele päritolule. Arvatakse, et kerasparved võivad olla üldse universumi kõige vanemad tähekogumid, mille tekemehhanismide osas on veel palju ebaselgust. Sellepärast kutsutakse kerasparvi ka vahel kosmilisteks fossiiIideks. Igatahes NGC 1841 ja teised sellesarnased sisaldavad kuni paarisaja valgusaastase läbimõõdu juures sadu tuhandeid kuni miljoneid üksikuid tähti.



Suur Magalhaesi Pilv asub Linnuteest umbes 163 tuhande valgusaasta kaugusel ja ulatub läbimõõdult 32 tuhat valgusaastat. Seda ja selle pisemat naabrit Väikest Magalhaesi pilve on võimalik taevas heledate laikudena vaadelda lõunapoolkera taevas.
Antud foto NGC 1841 keraparvest jäädvustati Hubble kosmoseteleskoobi poolt 26. veebruaril 2024.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar