Kosmosesüstik Päikese peal

2009. aasta mais saadeti kosmosesüstik Atlantis teenindama Maa orbiidil asuvat Hubble kosmoseteleskoopi. Viies ja senini viimane taoline teenindusmissioon kestis 13 päeva ning kandis nime STS 125. Selle käigus vahetati kosmoseteleskoobil välja kaamera, spektromeeter, juhtimissensor, kuus teleskoobi pööramiseks mõeldud güroskoopi ja kaks akut. Lisaks paigaldati teleskoobile uued soojuskilbid ja dokkimiskinnitus, millest viimase eesmärgiks oli tulevikus võimaldada teleskoopi kontrollitult obiidilt alla juhtida.

Allolevad fotod kosmosesüstikust ja Hubble kosmoseteleskoobist Päikese taustal on tehtud prantsuse astrofotograaf Thierry Legaulti poolt ning need peaksid olema ainsad taolised fotod. Saadeti ju kosmosesüstikud 2011. aastal jäädavalt pensionile. Neist esimesel kahel on näha Atlantist suundumas Hubble kosmoseteleskoobi poole, kahel järgmisel on näha Atlantist ja Hubble mõned minutid enne seda kui süstik teleskoobi "kinni püüdis" ning seda teenindama asus. Üleminekud Päikesest kestsid vaid 0,3 ja 0,8 sekundit.

Maa, ISS ja kosmosesüstik Endeavour

Tükike meie planeeti ja selle ümber tiirlev Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) kosmosesüstik Endeavouri pardalt. Foto on tehtud 2007. aasta augustis peale süstikumeeskonna üheksapäevalist missiooni (STS-118) kosmosejaama juures.

Esimene kosmosekõnd ilma turvanöörita

1984. aasta veebruaris sai NASA astronaut Bruce McCandless II esimene inimene, kes sooritas kosmosekõnni ilma turvarihmadeta, liikudes Challengeri kosmosesüstikust maksimaalselt 98 meetri kaugusel orbiidil. Tehniliselt sai temast selleks ajaks (esimene) inimsatelliit ning allolevat fotot on muuhulgas nimetatud NASA kõige hirmutavamaks fotoks. Liikumiseks kasutas McCandless skafandri külge kinnitatud MMU-d ehk mehitatud manööverdamisseadelist, mis kujutas endast sisuliselt lämmastikgaasi tõukurite ja juhtkangiga varustatud rakmeid. MMU-sid loodeti kasutada orbiidil satelliitide parandamisel või nende liigutamiseks kosmosesüstiku laoruumi. Kokku leidsid need aga kasutust vaid kolmel 1984. aasta süstikumissioonil, peale mida otsustati, et turvalisem oleks samaks ülesandeks kasutada süstikute pardal olevaid robotkäppasid.

Oma esimesel kosmosekõnnil olla McCandless soovinud öelda midagi sama mõjukat kui Apollo 11 astronaut Neil Armstrong astudes esimese inimesena Kuu pinnale (McCandles oli kusjuures esimese kuukõnni ajal see inimene juhtimiskeskuses, kes Apollo 11 astronautidega suhtles ehk CAPCOM). Lõpuks otsustas ta öelda lihtsalt: "See võis olla väike samm Neili jaoks, aga minu jaoks on see paganama suur hüpe."

All foto Discovery kosmosesüstiku astronaudist Dale Gardnerist, kes kasutas MMU-d tõukamaks süstiku laoruumi sidesatellidi Westar 6, mis ei olnud suutnud peale starti saavutada õiget orbiiti. Westar 6 toodi koos Palapa B2 nimelise sidesateliidiga tagasi Maale, peale mida müüdi see Hong Kongi telekommunikatsiooni ettevõttele, kes omakorda toimetas selle AsiaSat 1 nime all tagasi orbiidile, kus see töötas edukalt veel üle tosina aasta.