Esimene kosmosekõnd ilma turvanöörita

1984. aasta veebruaris sai NASA astronaut Bruce McCandless II esimene inimene, kes sooritas kosmosekõnni ilma turvarihmadeta, liikudes Challengeri kosmosesüstikust maksimaalselt 98 meetri kaugusel orbiidil. Tehniliselt sai temast selleks ajaks (esimene) inimsatelliit ning allolevat fotot on muuhulgas nimetatud NASA kõige hirmutavamaks fotoks. Liikumiseks kasutas McCandless skafandri külge kinnitatud MMU-d ehk mehitatud manööverdamisseadelist, mis kujutas endast sisuliselt lämmastikgaasi tõukurite ja juhtkangiga varustatud rakmeid. MMU-sid loodeti kasutada orbiidil satelliitide parandamisel või nende liigutamiseks kosmosesüstiku laoruumi. Kokku leidsid need aga kasutust vaid kolmel 1984. aasta süstikumissioonil, peale mida otsustati, et turvalisem oleks samaks ülesandeks kasutada süstikute pardal olevaid robotkäppasid.

Oma esimesel kosmosekõnnil olla McCandless soovinud öelda midagi sama mõjukat kui Apollo 11 astronaut Neil Armstrong astudes esimese inimesena Kuu pinnale (McCandles oli kusjuures esimese kuukõnni ajal see inimene juhtimiskeskuses, kes Apollo 11 astronautidega suhtles ehk CAPCOM). Lõpuks otsustas ta öelda lihtsalt: "See võis olla väike samm Neili jaoks, aga minu jaoks on see paganama suur hüpe."

All foto Discovery kosmosesüstiku astronaudist Dale Gardnerist, kes kasutas MMU-d tõukamaks süstiku laoruumi sidesatellidi Westar 6, mis ei olnud suutnud peale starti saavutada õiget orbiiti. Westar 6 toodi koos Palapa B2 nimelise sidesateliidiga tagasi Maale, peale mida müüdi see Hong Kongi telekommunikatsiooni ettevõttele, kes omakorda toimetas selle AsiaSat 1 nime all tagasi orbiidile, kus see töötas edukalt veel üle tosina aasta.