Siin on keemiliste elementide perioodilisustabel, kus on vastavalt värvidele täpsustatud nende päritolu ja nende päritolude omavahelist suhet. Seda siis hetkel kõige paremate teadmiste järgi.
Näiteks vesinik, mida leidub kaks aatomit iga vee molekuli (H2O) kohta, on tekkinud täielikult Suurele Paugule järgnenud momentidel, kui noore ja kuuma universumi temperatuur langes piisavalt, et lubada niinimetatud kvark-gluuonplasmal kondenseeruda prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks. Neist moodustusid esimestena vesinikuaatomid ehk prootonid, mille ümber tiirleb üks elektron. Mõni hetk peale seda oli vastselt moodustunud vesinikul veel piisavalt kineetilist energiat, et üksteisega põrkudes moodustada enamuse tänastest heeliumituumadest (kaks prootonit, kaks neutronit, kaks elektroni) ning umbes veerandi liitumist (kolm prootonit, kolm neutronit, kolm elektroni).
Sealt edasi on kõik teised elemendid tekkinud ühel või teisel moel tähtede südames toimuvates termotuumaprotsessides, tähtede elu lõpetanud supernoovades, tähejäänukite (neutrontähtede) omavahelistes kokkupõrgetes, kosmiliste kiirte põhjustatud tuumade lõhustumises ning mikroskoopilistes kogustes inimeste tuumareaktorites ja laborites.
Näiteks seda teksti kirjutav inimene koosneb massi järgi järgnevatest elementidest:
- 65% hapnik
- 18,5% süsinik
- 10% vesinik
- 3,2% lämmastik
- 1,5% kaltsium
- 1% fosfor
- 0,4% kaalium
- 0,2% naatrium
- 0,2% kloor
- 0,1% magneesium
- <0,1% teised elemendid
Seega suurem osa meie massist on tekkinud ammustes supernoovades, mille plahvatuse käigus tekkinud raskemad elemendid paiskusid miljardite aastate eest maailmaruumi, segunesid peamiselt vesiniku ja heeliumiga ning kogunesid lõpuks kokku Päikeseks, selle ümber tiirutavateks planeetideks ja selle pinnal ringi sebivateks eluvormideks. Meie sõrmes olevad kuld- ja hõbesõrmused pärinevad aga suuremalt jaolt neutrontähtede ammustest omavahelistest kokkupõrgetest - miski mida on inimkond alles hiljuti suutnud õppida gravitatsioonilainete detektorite abil mujal universumis tuvastama.
USA astronoomi Carl Sagani kuulus ütlus, et "me oleme tähetolm" ei ole seega mitte midagi muud kui teaduslik fakt, mis ületab oma sügavamõttelisuse poolest kõiki neid tuhandeid loomismüüte, mida inimesed on tuhandete aastate jooksul välja käinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar