Täielik kuuvarjutus 2026

Teisipäeval (3. märtsil) oli sisuliselt teisel pool Maad vaadeldav täielik kuuvarjutus ehk olukord kus Kuu liikus läbi Maa poolt heidetud (täis)varjust. Selle käigus värvus Kuu iseloomulikult punakaks, mistõttu kannab see rahvasuus nime ka verekuu. Eestist oli seda viimati näha 7. septembril ning järgmine tuleb 2028. aasta viimasel päeval.

All fotovalik teisipäevasest kuuvarjutusest.

Foto: Phil Walter, Austraalia

Foto: Raihan Izzan Yafityan, Indoneesia

Foto: William Godward, Austraalia

Foto: Gayana Gunasekara, Sri Lanka

@elisaeves & @sc_syd

Ed Saternus, Florida

Ajay Talwar, India

William Godward, Austraalia

Foto: Petr Horálek, USA

Yamil A. Montañez Díaz, Puerto Rico (USA)

Ted Aljibe, Filipiinid

Kuufaasid 2026 ja aasta varjutused

Allolevast animatsioonist näeb ära kõik 2026. aasta kuufaasid. Lisaks on seal tõetruult kujutatud Kuu näiv "kõikumine" taevas ehk libratsioon, suuremad kraatrid ja Apollo maandumispaigad, Kuu kauguse muutus Maast ja palju muud huvitavat infot, mis meie kaaslase retki ümber planeedi iseloomustavad. Allikas: NASA

Kuu libreerimise põhjustest kirjutasime siin: https://www.astromaania.ee/.../kuidas-kuu-libreerib.html...

Superkuud ehk sellised juhused, kus Kuu on meie vaatenurgast täielikult valgustatult (täiskuu ajal) Maale ka kõige lähemas punktis, leiavad aset jaanuaris, novembris ja detsembris.

Loodetavasti selgitab see video muuhulgas ka seda, et kuidas ikkagi Maalt nähtavad kuufaasid tekivad. Nimelt on endiselt levinud üks väga veider müüt nagu oleks Kuu valgustatuse määr seotud kuidagi Maa varjuga sellel. Selle kohta saab lugeda siit: https://www.astromaania.ee/.../milles-tekivad-kuu-faasid......

2026. aasta jooksul triivib Kuu meie koduplaneedist keskmiselt 3,8 sentimeetrit kaugemale (umbes samas tempos nagu kasvavad inimese varbaküüned). Miks? Siit saab lugeda: https://www.astromaania.ee/.../miks-kuu-kaugeneb-maast...

Kuuga ühel või teisel moel seotud varjutusi on 2026. aastal tulemas, nii nagu enamikel aastatel, neli. Esimene päikesevarjutus on 17. veebruaril. Päris kinni Kuu Päikest selle käigus katta ei suuda, kuna selle kaugust Maast on sellel ajal maksimumi lähistel. Samas Maa kaugus Päikesest on jällegi aasta miinimumi lähedal. Ehk siis tegemist on niinimetatud rõngakujulise päikesevarjutusega. Näeb seda täies ilus vaid Antarktikast. Osalist varjutust näeb Lõuna-Ameerika lõunatipust ja Lõuna-Aafrikast. Päikese ja kuuvarjutused käivad reeglina paaris. Kaks nädalat peale päikesevarjutust (3. märtsil) saab täielikult varjutatud Kuu. Seda näeb Vaikse Ookeani ja selle ümber - Aasias, Ameerikates ja Austraalias.

Aasta teine varjutustepaar, vastavalt päikese- ja kuuvarjutus, toimuvad 12. ja 28. augustil. Neist esimene, täielik päikesevarjutus, on näha Gröönimaalt, Islandilt ja Hispaaniast. Nii lähedal meile pole täieliku päikesevarjutust tükk aega toimunud ja selle vaatlejatel tasub juba lennukipiletid ära broneerida. Ka Eestist on sellel kuupäeval (loomulikult selge ilma korral) varjutuse tipus näha koguni 80 protsenti varjutatud Päikest. Kaks nädalat hiljem toimub osaline (peaaegu täielik) kuuvarjutus, mida on varajastel hommikutundidel ja loojuva Kuu peal näha ka Eestist.

Kuuvarjutus ja kaksikheeliks

Loodetavasti on veel meeles, et 7. septembril oli meie maalt üle pika aja vaadeldav täielik kuuvarjutus. Sama varjutus oli muuhulgas nähtav ka Aasias. Allpool näeb suurepärast fotot sellest samast varjutusest selle tipul - hetkel, mil täiskuuvalguse kadumine lubas mõneks ajaks näha tähistaevast kogu selle hiilguses. Foto on jäädvustatud Sise-Mongoolias asuvast Mingantu vaatlusjaamast ning selle autor on Chunlin Liu.

Lainurkkaameraga tehtud foto ülemises osas on näha punakat Kuud, millele langes Maa vari. Punakas värvus tuleneb asjaolust, et isegi täieliku varjutuse ajal jõuab Kuu pinnani veidi päikesevalgust, mis on hajunud Maad ümbritsevas atmosfääris ja värvunud päikeseloojangupunaseks. Fotot läbib kaks jutti, mis moodustavad otsekui kaksikheeliksi. Neist esimene ja võimsam on meie kettakujulise Linnutee hele riba, mis tekib sadade miljardite tähtede kumulatiivsest kumast. Selles kumas on fotol näha punaselt hõõguvaid udukogusid ja molekulaarvesinikupilvi - paiku, kus galaktika loob uusi tähti. Kaameraobjektiivi omapära väänab Linnutee riba vasakus nurgas ebaloomulikult kõveraks.

Teine, oluliselt nõrgema heledusega riba kuulub sodiaagivalgusele. Tegemist on Päikesesüsteemi tasandil leiduva ülipeene tolmuga, milles päikesevalgus hajub. Sodiaagivalgust on kõige paremini näha kevadel ja sügisel väga pimedates paikades. Silmaga paistab see otsekui horisondilt taeva poole ulatuv kolmnurkne helendus, kuid pika säriajaga fotodel ulatub see nõrga kitsa ribana üle kogu taeva. Linnutee ja Päikesesüsteemi ekliptikas asuv sodiaagivalgus paiknevad omavahel umbes 60-kraadise nurga all.

Fotolt leiab veel mitmeid huvitavaid objekte ja nähtusi. Näiteks paistab heleda pisikese kettana peaaegu foto keskel meie naabergalaktika Andromeeda, sellest paremal ja allpool sinine Plejaadide täheparv. Foto alumises servas särab planeet Jupiter ja Saturni võib näha heledama tähena, liikudes varjutatud Kuust kella viie suunas. Fotot raamib ülevalt ja alt vikerkaarevärviline ja laineline ööhelendus, mis tekib siis, kui Päikese ultraviolettkiirguse mõjul ergastatud või ioniseeritud aatomid ja ühendid atmosfääris öö jooksul oma algsele olekule naasevad. Selle käigus kiirguvad erineva lainepikkusega ehk värvusega footonid. Näiteks punast valgust kiirgavad niinimetatud hüdroksiidi (OH) ioonid umbes 85 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Oranži ja rohelise valguse eest vastutavad naatriumi ja hapniku aatomid, mis asuvad veidi kõrgemal.

Kuuvarjutus 2025 fotodes

Nagu arvata oli ja täna näha, siis facebook upub eilse täieliku kuuvarjutuse fotodest. All üks foto meilt ja paar sellist, mis siiani teistelt silma jäänud.

Eile täielikult varjutatud Kuu, mis sai vaatluse kõrvalt kiirelt läbi teleskoobi pildistatud. Teleskoop Celestron 9.25EdgeHD, kaamera ZWO ASI071MC pro.

Fotograaf Viljam Takise eilne tabamus Ahhas katuselt.

Selgitus autorilt: "Komposiit? Ei ole ja natuke on kah, selles mõttes, et Kuu, kraana, konks ja tähed on kõik õiges kohas, ainult kraana tropid olid veidi pikemad ja need sai paremini seotud  , puhastuseks läks praktiliselt sama nägu Kuu hetk kõrvalt peale. Oleks võinud ka Kuu pealsed tropid eemaldamata jätta ja komposiiti vältida aga nii tundus lahedam."

Astrofotograaf Bray Falls juhtus tabama ühe tõeliselt haruldase juhtumi, kus varjutatud Kuu kõrval läbis atmosfääri meteoor. Tähed on fotole ilmselt lisatud järeltöötluses.

Allikas: https://x.com/astrofalls/status/1964836469270524346

Jäädvustus videos:
https://x.com/astrofalls/status/1964936278375637216

Täieliku kuuvarjutuse vaatlus Tõrvas

Kes veel ei tea, siis täna (7. septembri) õhtul on üle pika aja Eestist vaadeldav täielik kuuvarjutus. Ilm on prognooside kohaselt täitsa talutav ning seetõttu oleme Tõrva Astronoomiaklubiga seda ka vaatlemas ja pildistamas. Kõik huvilised võivad meiega liituda. Vaatame teleskoobiga Kuud, Saturni ja muud huvitavat ning vastame võimalikele küsimustele.⁣

⁣Vaatluspaigaks on Tõrvast välja viiva Kaarlimäe tänava ääres asuv põllunurk (vt kaarti), kust on vaade umbes kell 20:00 tõusvale juba osaliselt varjutatud Kuule avatud. Kaasa tasub võtta enda binoklid, kaamerad ja teleskoobid. Mida rohkem seda uhkem.⁣

⁣

Vaatlus algab 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟐𝟎:𝟎𝟎 ja kestab kuni umbes kella 23ni.⁣

⁣

𝐕𝐚𝐫𝐣𝐮𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐚𝐣𝐚𝐤𝐚𝐯𝐚:

⁣

-Kuu siseneb Maa poolvarju kell 18:28 (Kuu pole veel Eestist tõusnud)⁣

-Kuu puudutab Maa täisvarju kell 19:27 (Kuu pole veel Eestist tõusnud)⁣

-Kuu tõuseb Paides kell 19:57, mujal Eestis on Kuu tõusu kellaaeg mõned minutid siia-sinna nihkes (Kuu vasak pool on juba varjutatud)⁣

-Kuu nihkub täielikult Maa täisvarju kell 20:30 (Kuu heledus on oluliselt langenud, värvus sügavpunane)⁣

-Kuu täisvarjutuse maksimum kell 21:11⁣

-Täisvarjutus lõppeb, ehk Kuu hakkab väljuma Maa täisvarjust kell 21:52 (Kuu vasak pool hakkab muutuma tagasi heledaks)⁣

-Kuu on lahkunud täisvarjust ja asub poolvarjus kell 22:56 (Kuu on veidi nõrgema heledusega kui muidu ja selle parem külg on tumedam)⁣

-Kuu lahkub Maa poolvarjust ja varjutus lõppeb kell 23:55⁣

Varjutust saab edukalt vaadata ka kodust. Selleks tuleb otsida koht, kus vaade idasse on võimalikult madalalt avatud. Vaadelda võib varjutatud Kuud nii silma kui kõiksugu suurendava optikaga. Varjutatud Kuu on värvuselt sügavpunane.⁣

⁣

𝐌𝐮𝐣𝐚𝐥 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢𝐬 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐮𝐯𝐚𝐝 𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐤𝐮𝐝 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐥𝐮𝐬𝐞𝐝:⁣

⁣

-Tartus viivad vaatlust läbi AHHAA teaduskeskus ja Tartu tähetorn alates 20.30st.⁣

-Tallinnas viib Martin Vällik läbi avaliku vaatlusürituse Kohtuotsa vaateplatvormil. Lisaks toimub vaatlus Tallinna Tähetornis.⁣

-Organiseeritud vaatlus toimub ka Mustvees.

Täielik kuuvarjutus 2025

Juba selle pühapäeva õhtul on üle päris pika aja Eestist vaadeldav täielik kuuvarjutus. Eelmine kord nägu seda siit üle kuue aasta tagasi ja järgmist peame ootama enam kui kaks aastat. Nädala lõpuks lubatakse vahelduva pilvisusega kuiva ja sooja ilma ning varjutuse kellaaeg lubab seda vaadelda isegi neil, kes uneaega ohverdada ei soovi.

Kõigepealt asjast enesest. Kuuvarjutus on olukord kui Kuu juhtub oma orbiidil ümber Maa läbima viimase poolt heidetud varju. Kuna Kuu ei tiirle ümber Maa samas tasandis nagu Maa ümber Päikese, tuleb selliseid olukordi ette suhteliselt harva. Olenevalt sellest, kas Kuu liigub läbi Maa poolvarju või täisvarju, eristatakse poolvarjulisi ja täisvarjulisi kuuvarjutusi. Pühapäeva õhtul siseneb Kuu kõigepealt Maa poolvarju ning seejärel täisvarju, kus see veedab umbes 1,5 tundi. Peale seda libiseb see aeglaselt taaskord poolvarju ja lõpuks sellest välja.

Paraku ei ole varjutuse alguseks Kuu veel Eestis asuvate vaatlejate jaoks tõusunud, mis tähendab, et tõustes on Kuu juba kusagil poole osas "vasakult" varjutatud. Hetkeks, kui see taevas juba hõlpsasti vaadeldava kõrguse on saavutanud, viibib see juba täielikult täisvarjus ning paistab silmale sügavpunane. Märgatavalt ümara Maa täisvarju lahkumist Kuult saab näha alles paar tundi hiljem. Õnneks on Kuu selleks ajaks juba saavutanud taevas üsna soliidse kõrguse.

Varjutuse ajakava:

• Kuu siseneb Maa poolvarju kell 18:28 (Kuu pole veel Eestist tõusnud)
• Kuu puudutab Maa täisvarju kell 19:27 (Kuu pole veel Eestist tõusnud)
• Kuu tõuseb Paides kell 19:57, mujal Eestis on Kuu tõusu kellaaeg mõned minutid siia-sinna nihkes (Kuu vasak pool on juba varjutatud)
• Kuu nihkub täielikult Maa täisvarju kell 20:30 (Kuu heledus on oluliselt langenud, värvus sügavpunane)
• Kuu täisvarjutuse maksimum kell 21:11
• Täisvarjutus lõppeb, ehk Kuu hakkab väljuma Maa täisvarjust kell 21:52 (Kuu vasak pool hakkab muutuma tagasi heledaks)
• Kuu on lahkunud täisvarjust ja asub poolvarjus kell 22:56 (Kuu on veidi nõrgema heledusega kui muidu ja selle parem külg on tumedam)
• Kuu lahkub Maa poolvarjust ja varjutus lõppeb kell 23:55

Nagu täielike kuuvarjutustega ikka, siis isegi varjutuse maksimumis see taevast täiesti ära ei kao, vaid värvub pigem tumepunaseks. Sellest ka varjutatud Kuu hüüdnimi - Verekuu. Punase värvi eest võib tänada Maad ümbritsevat atmosfääri, milles hajunud ja peegeldunud päikesevalgus mingil määral ikkagi Kuuni jõuab. Kui me saaksime sel ajal asuda Kuul ning vaadata Maad, siis täisvarjutuse ajal moodustuks Maa ümber tumepunane rõngas, mis kujutab endast otsekui 360 kraadist päikeseloojangut.

Kuuvarjutuse parimaks vaatlemiseks ja jäädvustamiseks tuleks pühapäeva õhtuks aegsasti valmis otsida mõni selline koht, kus vaade idakaarde on võimalikult madalalt avatud. Kuu pildistamiseks kõlbab praktiliselt igasugune tehnika, kuid eelistatud oleksid pikema fookuskaugusega objektiivid ja teleskoobid. Need toovad Kuu "lähemale". Statiiv või mingisugune muu tehnika kaamera paigal hoidmiseks on tungivalt soovitatav. Neil kel tehnika ja oskused lubavad, soovitame kindlasti katsetada erinevaid kaamera tundlikkuse ja säriaja seadeid, et neid hiljem omavahel võrrelda. Erineval täielikest päikesevarjutustest, mis kestavad loetud minuteid ja sekundeid, on antud täielik kuuvarjutus piisavalt aeglane, et kiirustama ja rapsima ei pea.

Täielikult varjutatud Kuu selle aasta märtsis, nähtuna Ameerikast. Foto: Bret Culp.

Kui juba Kuu näiteks teleskoobis sihikul, siis tasub korraga juba pilk heita ka sellest umbes 15 kraadi ida pool paistavale kollakale "tähele". Tegemist on rõngastatud hiidplaneet Saturniga. Tõsisemat sorti teleskoobi omanikud võivad ka korraks vaadata sellest paar kraadi kõrgemale ja vasakule, kus asub sinaka täpina Päikesesüsteemi kaugeim planeet Neptuun.

Kui ilm lubab, siis on ka Tõrva Astronoomiaklubi pühapäeva õhtul kusagil Tõrva lähedal põllunurgas varjutust vaatlemas ja pildistamas. Täpsemalt anname selle kohta teada juba pühapäeval. Hetkel teame, et Tartus korraldab kuuvarjutuse vaatlust Tartu Tähetorn: https://facebook.com/events/s/kuu-vaatlusohtu/632296259598240/

PS

Varjutus on hea aeg lükkamaks ümber ka paar Kuuga seotud ja üllatavalt levinud müüti. Kui ise pole neid kunagi arvanud, siis sõber võibolla on.

Esiteks ei ole kuufaasid ja nende vaheldumine kuidagi seotud Maa varjuga Kuul, mis paistab varjutuse ajal hoopis teistsugune välja. Selles saab pühapäeval igaüks ise veenduda. Samast asjast oleme eelnevalt kirjutanud siin: https://www.astromaania.ee/.../milles-tekivad-kuu-faasid...

Teiseks panevad varjutatud Kuu tõusu ootavad inimesed kindlasti tähele, et Kuu paistab tõustes ja üldse madalal asudes välja ebaloomulikult suur. Levinud on arvamus, et tegemist on kuidagi Maa atmosfääri suurendava mõjuga. Tegelikult võib igaüks Kuud madalal ja hiljem kõrgemal pildistades veenduda, et Kuu suurus põrmugi ei muutu. Tegemist on meie ajudes asuva illusiooniga. Pikemalt siin: https://www.astromaania.ee/.../illusioon-kuu-suuruse...

Kuuvarjutused ja Maa vari

Astrofotograaf Tim Martin pani ühele fotole kokku 22 aasta jooksul toimunud ja jäädvustatud kuuvarjutused, et visualiseerida täit Maa varju, mis üllatus-üllatus on täiesti ümmargune.

Kuuvarjutus on olukord, kus Kuu tiireldes ümber Maa, liigub läbi viimase poolt heidetud varju. Kuna Maa on ekliptika suhtes kaldu ning kaldu on ka Kuu orbiit Maa ekvaatori suhtes, siis praktiliselt alati liigub Kuu Maa varjust läbi veidi erineva trajektooriga. Nii on meil vahel osalised kuuvarjutused (Kuu vaid riivab varju) ja vahel täielikud kuuvarjutused (Kuu satub kasvõi korraks täielikku varju).

Nädal tagasi oli Ameerikatest nähtav täielik kuuvarjutus, mida kahjuks meie vaadelda ei saanud. Küll aga saame seda selge ilma korral vaadelda juba sügisel 7. septembril.

Blue Ghosti missioon Kuul sai läbi

Päike loojus Kuul Kriiside meres 16. märtsil ning mõned tunnid hiljem lülitus välja seal 2. märtsil maandunud Blue Ghosti maandur. Tegemist oli ajaloo esimese täiesti eduka eramaandumisega Kuul, mille eesmärgiks oli lisaks tehnoloogilisele demonstratsioonile viia Kuul läbi päris mitu huvitavat teadusliku eksperimenti ja mõõdistamist. Lisaks jäädvustas maandur/kuundur Kuul esmakordselt päikesetõusu ja -loojangut, päikesevarjutust (Maal toimus samal ajal kuuvarjutus) ja palju teisi huvitavaid kaadreid.

Päikesetõus Kriiside meres.

Hetk peale edukalt maandumist Kriiside meres. Kauguses paistab Maa.

Päikesevarjutus Kriiside meres ehk Maa on peaaegu täielikult Päikese kinni katnud. Maal oli samal ajal toimumas täielik kuuvarjutus.

Blue Ghosti vari kuu pinnal päikeseloojangul.

Maa ja Blue Ghosti sihtpunkt - Kuu - väikese täpina selle kohal. Foto on tehtud enne raketimootorite käivitumist, mis lükkasid maanduri Kuu juurde viivale trajektoorile.

Osana NASA CLPS programmist oli antud missiooni tagamõtteks leida eraettevõtete seast pädevaid partnereid, kes suudaks tagada Maa-Kuu vahelist transporti, mis omakorda toetaks näiteks Artemise mehitatud missioone või tulevikus lausa alalist mehitatud baasi Kuul. Heidame kokkuvõtliku pilgu sellele, et mis sorti teadusega Blue Ghosti maandur seal ühe kuu päeva (14 Maa päeva) jooksul tegeles.

Kaasas oli sellel kokku kümme teaduslikku instrumenti. Nende poolt kogutud andmed muutuvad varem või hiljem avalikuks kõigile, kuid traditsiooniliselt saavad neile eelisjärjekorras ligipääsu eksperimentide autorid. Missiooni vältel edastas Blue Ghost Maale 112 gigabaiti andmeid, millest 51 on teaduslikku laadi.

• LISTER (Lunar Instrumentation for Subsurface Thermal Exploration with Rapidity) - tegemist on pneumaatilise puuriga, mis suutis puurida umbes meetri sügavusele Kuu pinnasesse, mõõtes seal erinevatel sügavustel temperatuuri. Praeguse seisuga on see sügavaim sond teisel taevakehal.

• LuGRE (Lunar GNSS Receiver Experiment) - esmakordselt üritati kasutada teel Kuule ja seal juba maandunult ära Maa orbiidil tiirlevaid satelliitnavigatsiooni süsteeme nagu GPS ja Galileo. Leiti, et signaale on võimalik vastu võtta ning neid tulevikus kasutada Kuul navigeerimiseks.
• RadPC - Blue Ghosti pardal oli spetsiaalne ja patenteeritud radioaktiivsust kannatav arvuti, mis suudab parandada reaalajas radioaktiivsusest tingitud vigu oma süsteemis. See suutis püsida töökorras terve missiooni.
• EDS (Electrodynamic Dust Shield) - katsetati võimalusi erinevatelt pindadelt elektrostaatiliselt eemaldada kuutolmu ehk regoliiti. Katsed olid edukad. Taolist tehnoloogiat loodetakse kasutada tulevikus eemaldamaks abrassiivset tolmu skafandritelt, päikesepaneelidelt, instrumentidelt jne.
• LMS (Lunar Magnetotelluric Sounder) - maanduri pardalt visati nelja ilmakaarde ja umbes 20 meetri kaugusele neli traadist elektroodi. Lisaks tõusis maandurist elektromangetväljade suhtes tundlik antenn. Mõõtes nendes traadipaarides muutuvat pinget suudeti mingil määral "näha" Kuu sisemusse. Paraku jääb meil teadmistest puudu, et kuidas täpsemalt see töötab, kuid sama põhimõtet on juba aastakümneid kasutatud maapõue "nägemiseks". Märksõnaks on "elektriline impedants".

• LEXI (The Lunar Environment Heliospheric X-ray Imager) - kuue päeva jooksul pildistati Kuult Maad ümbritsevat magnetvälja röntgenkiirguses. Selle eesmärgiks oli uurida kuidas meie planeedi magnetväli Päikeselt lähtuvat päikesetuult püüab ja blokeerib.
• NGLR (Next Generation Lunar Retroreflector) - Blue Ghostiga on kaasas spetsiaalsed peeglid või õigemini helkurid, millelt on võimalik Maalt saadetud laserkiiri tagasi põrgatada. Teades valguse kiirust ja valgusimpulsside saabumise aega on võimalik maanduri kaugust ja seega Kuu kaugust mõõta. Taolist põhimõtet on nüüdseks kasutatud juba ligi 60 aastat. NGLR-i abil suudetakse Kuu kaugust mõõta vähem kui millimeetri täpsusega.
• SCALPSS (Stereo Cameras for Lunar Plume-Surface Studies ) - kuuest kaamerast koosnev süsteem, mis pildistas Blue Ghosti maandudes umbes 9000 fotot suunaga otse maanduri alla. Nendest fotodest saab kokku panna detailse 3D kaarti, et millisel määral maanduri rakettmootor selle all jäänud kuupinnast kulutas.

• LPV (Lunar PlanetVac) - sisuliselt kõrgtehnoloogiline tolmuimeja, mis suudab pinnaseproove võtta senisest oluliselt odavamal meetodil. Hetkel kasutatakse reeglina pinnaseproovide kogumiseks robotkäppe, mis on rasked, kallid ja keerukalt juhitavad.
• RAC-1 (Regolith Adherence Characterization) - testis kuidas 15 erinevat materjali koguvad enda külge Kuud katvat tolmu ehk regoliiti. Väga teravate servadega tolm oli juba Apollo missioonide ajal suureks nuhtluseks, kuna see nakkus astronautide skafandritega ning oli väga abrasiivne. Tulevikus peaksid skafandrid olema kaetud materjaliga, mis tolmu nii kergelt külge ei võta, sest muidu need lihtsalt kuluvad läbi. Sama käib päikesepaneelide, andurite ja kõikvõimalike liikuvate osade kohta.

Firefly Aerospace plaanib järgmise maanduri Kuu "tagumisele küljele" saata juba järgmisel aastal ja kolmanda 2028. aastal.

Täielik kuuvarjutus Ameerikas

Hetkel liigub Kuu läbi Maa poolt heidetud varju ehk toimub täielik kuuvarjutus, mille käigus värvub Kuu sügavpunaseks. Sellepärast nimetatakse kuuvarjutust ka mõnikord verekuuks. Paraku Eestist me seda seekord näha ei saa, kuna selleks ajaks kui Kuu Maa täisvarju jõudis, oli see meie jaoks juba loojunud. Täies mahus saab seda näha suuremast osast Põhja-Ameerikast ja Lõuna- Ameerika lääneosast. Eesti aja järgi algas (täisvarjuline) varjutus kell 7:09, jõuab haripunkti kell 8:58 ja lõppeb 10:47.

foto astrofotograaf Andrew McCarthylt, kes jäävustas peaaegu täielikult varjutatud Kuu 2022. aasta novembris.

Ehk siis ei tasu üllatuda, kui sotsiaalmeedia punase Kuu fotodest kihab. Kuu värvub täieliku varjutuse tõttu punaseks Maa atmosfääri tõttu, millest läbi murduv ja Kuuni jõudev päikesevalgus on otsekui päikeseloojangute ajal punane. Kuult vaadates peaks varjutuse ajal Maa olema ümbritsetud punase rõngaga. Sellel korral saame seda ka loodetavasti näha läbi Firefly Aerospace Blue Ghosti kuumaanduri, mis peaks kuulu järgi seda Kriiside Merest jäädvustama.

Et kuu- ja päikesevarjutused käivad paarikaupa, on kahe nädala pärast - 29. märtsil - muuhulgas Eestist näha osalist päikesevarjutust, kui Päikese varjab osaliselt Kuu. Sellest aga lähemalt siis kui selleks aeg.

Täielikku kuuvarjutust on meil Eestist lootust näha juba 7. septembril.

Osaline kuuvarjutus 2024

Eesti aja järgi kolmapäeva hommikul oli suuremast osast Euroopast, Aafrikast ja Ameerikatest näha selle aasta ainukest osalist kuuvarjutust. Osaline kuuvarjutus tähendab seda, et Kuu liikus oma orbiidil läbi vaid Maa poolt heidetud varju servast. See aga oli nähtavasti piisav, et eristada vähemalt fotoaparaadi abil Kuul Maa ümarat varju.

All valitud galerii fotodest, mille autoriteks erinevate maade fotograafid.

Juba vähem kui aasta pärast (7. septembril) on muuhulgas Eestist näha täielikku kuuvarjutust, mille käigus siseneb Kuu täielikult Maa varju, muutudes seepeale iseloomulikult punakaks. Viimane Eestist nähtav täielik kuuvarjutus leidis aset 2021. aasta mais. 

Andrew Miller

Osama Fathi, Egiptus

Josh Dury, Ühendkuningriigid

Betul Turksoy, Türgi

Andres Molina, Kolumbia

Ross Harried, USA

Kamala Venkatesh, USA

Petr Horálek, Slovakkia