Head suvist pööripäeva ja astronoomilise suve algust!

Autor: Üllar Kivila

Täna kell 11:25 liigub Maa oma orbiidil läbi punkti, kus planeedi telje põhjapoolne ots on maksimaalselt Päikese suunas kaldu. Seetõttu teeb põhjapoolkeral asuva vaatleja jaoks Päike täna taevas aasta kõige kõrgema kaare, kulmineerudes Tallinnas 54,0° ning Valgas 55,7° kõrgusel. Ühtlasi on täna aasta kõige pikem päev.

Põgus pilk ilmaprgonoosidele annab alust loota, et suurema osa Eesti jaoks peaks eelolev jaanipäev tulema vahelduva pilvisusega ja suuremalt jaolt sademeteta. Seega on paslik jagada kaarti, millel on kujutatud päikesetõusu kellaaega kogu Eestis 2021. aasta jaanipäeval. Kaardi autor on Anto Aasa TÜ Geograafia osakonnast ning sellel kujutatud info kehtib enam-vähem täpselt ka tänavuse aasta pööripäeva ja jaanipäeva kohta.

Kuigi loojanguaegu siin kujutatud ei ole, siis ka see kellaaeg varieerub üle Eesti veidi üle poole tunni ulatuses. Kõige varem loojub Päike täna Eesti kagunurgas (Võrus kell 22:18) ning kõige hiljem Loode-Eestis (Kärdlas kell 22:47).

Kevadine pööripäev 2026

Täna, siis kui enamikel inimestel hakkab töönädal lõppema (kell 16:45:53), saab põhjapoolkeral alguse astronoomiline kevad. See hetk tähendab, et kusagil Maa ekvaatoril asub Päike korraks otse seniidis ning tervel planeedil on päevad ja ööd enam-vähem sama pikkusega*. Kevade saabumine põhjapoolkerale tähendab, et nüüdsest hakkab päevade pikkus siin pool ekvaatorit öödest pikenema ja lõunapoolkeral lühenema. Selline tendents jätkub kuni suvise pööripäevani 21. juunil.

Astronoomilise kevade kõrval tuntakse ka teisi, igapäevase tunnetusliku kogemuse jaoks võib-olla isegi mõistetavamaid kevade definitsioone. Ilmateenistus.ee lehel sõnastatakse need nii:

• Kevadtalveks (eelkevad) nimetatakse lume sulamise perioodi. Selle alguseks on päev, millest edasi hakkavad domineerima sulailmad ja lumikatte paksus hakkab vähenema. Kevadtalve keskmine algus jääb tavaliselt veebruari viimasesse kolmandikku.
• Varakevad algab pärast lumikatte lõplikku kadumist. Selle jooksul maapind sulab ja soojeneb. Ilmastikus sageneb külmavabade päevade osatähtsus. Varakevad saabub riigi lõunaosas märtsi lõpul ja põhjaosas aprilli alguses.
• Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Taimekasvuperiood algab Eestis keskmisena aprilli teisel poolel.
• Meteoroloogiline (ka kalendriline) kevad algab põhjapoolkeral kokkuleppeliselt 1. märtsil ja lõpeb 31. mail (nii on andmed ja aastaaegade kokkuvõtted omavahel võrreldavad).

*Mõnikord väidetakse, et kevadisel ja sügisesel pööripäeval (ehk võrdpäevsustel) on kõikjal planeedil päevad ja ööd sama kestvusega. Tegelikkuses see päris nii lihtsalt ei tööta. Tänu päeva alguse ja lõpu definitsiooni omapäradele ja päikesekiirte murdumisele atmosfääris ühtlustus näiteks Eesti jaoks päeva ja öö pikkus (saabus ekviluks) juba veidi enam kui nädala eest.

All kuue tunni jooksul tehtud enam kui tuhandest fotost kokku pandud liitfoto tähtede ja Päikese näivast liikumisest meie öö- ja päevataevas. Foto autor on Juan Carlos Casado ja see on tehtud Kanaari saarestikus asuval Tenerife saarel. Kevadise ja sügisese pööripäeva definitsiooniks on muuhulgas ka see, et neil hetkedel ületab Päike taevaekvaatori. Taevaekvaator on mõtteline joon, mis on projitseeritud Maa ekvaatorilt otse üles taevasse ning mis jagab taeva lõunataevaks ja põhjataevaks. Põhjataeva pooluse lähistel asub täht nimega Põhjanael, mida on ka fotol paremal kõige lühemat kaart tegemas. Päike ületab taevaekvaatorit meie jaoks vaid põhjusel, et 23,5 kraadi all pöörlev Maa jõuab sellel hetkel oma orbiidil punkti, kus Päike saab vaadata otse selle ekvaatorile. Kommentaarides olev lihtsustatud joonis loodetavasti aitab.

Talvine pööripäev 2025

Täna on talvine pööripäev - see tähendab, et tänane päev on aasta lühim ja eelolev öö kõige pikem. Talv hakkab ametlikult kell 17:03.

Sellel kellaajal on Maa orbiidil ümber Päikese jõudnud punkti, kus selle põhjapoolus on Päikesest maksimaalselt eemale pööratud. See tähendab, et alguse on saanud astronoomiline talv. Lõunapoolkeral on kõik jällegi vastupidine ja alguse on saanud suvi.

Nüüdsest hakkavad päeva ja öö kestvused võrdsustuma, et jõuda kevadiseks pööripäevaks enam-vähem sama pikaks. Muistsetel aegadel tähistati seda perioodi kui otsest valguse võitu pimeduse üle ning maha peeti korralikud pidustused. Ka meie maailmajaos tähistavad jõulud on alguse saanud pigem paganlikest pidustustest, kui ühe teatava mütoloogilise tegelase väidetavast sünnipäevast. Jõulude nimi on meie keelde jõudnud vanade germaani rahvaste poolt peetud Yule kaudu, millega tähistati väidetava jumal Odini poolt juhitud Metsiku Jahi toimumisaega.

Head pööriaega!

Sügise algus 2025

Täna õhtul täpsel kell 21:19:16 jõuab Maa pöörlemistelg Päikese suhtes 0 kraadise kalde alla ehk kusagil ekvaatoril paistab Päike seniidis ehk kätte jõuab sügisene pöörihetk. Sellega on põhjapoolkeral astronoomiline suvi lõppenud ja alanud on osade poolt vihatud, teiste poolt jällegi armastatud sügis.

Kui mõnikord väidetakse, et pööripäeval (ööpäev, mis sisaldab pöörihetke) on kõikjal Maal päev ja öö sama pikkusega, ei ole see tegelikult päris õige. Sellel on kolm põhjust. Esiteks on pöörihetk kõigest hetk, aga päev 24 tundi. Teiseks on päikesetõus defineeritud hetkena, mil päikeseketta ülemine osa muutub horisondil nähtavaks ning loojang hetkena, mil päikeseketta ülemine osa horisondi taha kaob. See tähendab, et ühest hetkest teiseni jõudmiseks kulub isegi pööripäeval mõni minut kauem (päikeseketta läbimõõdu jagu). Kolmandaks murrab Maad ümbritsev atmosfäär päikesevalgust, mis tähendab, et Päike muutub horisondil nähtavaks paar minutit enne kui ta seal reaalselt olema peaks ning püsib loojudes samal põhjusel kauem nähtavana. Nendel kolmel põhjusel saabub tõeline päeva ja öö pikkuste võrdsustumine (ekvinoktsus) erinevate poolkerade erinevatel laiuskraadidel pööripäevast mitu päeva varem (lõunapoolkeral) või hiljem (põhjapoolkeral). Eestis juhtub see alles mõne päeva pärast. Seega nautigem veel neid viimast kolme päeva, mil veel valgus pimeduse üle võidutseb. See juhtub taas poole aasta pärast.

Kui meie lähiümbruses omades rütmides rändavad planeedid välja arvata, siis tähtede ja muude nn. süvataeva objektide osas on aastad tõepoolest vennad. Nii on sügisega taaskord saabunud parim aeg vaadelda näiteks Andromeeda ja Kolmnurga galaktikaid, Linnutee helendavat riba ning selles leiduvaid arvukaid täheparvi, udukogusid ja planetaarudusid. Põhjataevas Suure Vankri ümbrus on aga täis kaugemaid galaktikaid ning veel ei ole hilja pilk peale mõnele heledamale kerasparvele. Meteoorivoolude poolest on sügis eriti rikkalik, tuues oktoobris meie taevasse drakoniidid ja orioniidid ning vastavalt novembri ja detsembri keskpaigas leoniidid ja geminiidid.

Suvine pööripäev 2025

Eeloleval varahommikul täpselt kell 05:42:11 jõuab kätte hetk kui Päikese ümber 23,5 kraadise kalde all pöörleva Maa asukoht orbiidil on selline, et selle põhjapoolkera on suunatud maksimaalselt Päikese poole. Teisisõnu jõuab kätte suvine pöörihetk, mida sisaldavat ööpäeva tuntakse laialdases kõnepruugis suvisese pööripäevana. Ühtlasi saab sellega alguse astronoomiline suvi. Eelolev öö on aasta kõige lühem ning sellele järgnev päev kõige pikem. Näiteks Eesti südames Paides lahutab homme päikesetõusu ja päikeseloojangut 18 tundi ja 30 minutit, Tallinnas 11 minutit kauem ja Võrus 21 minutit vähem.

Eestis ja suveajas viibides umbes poole kahe ajal kätte jõudval astronoomilisel südapäeval särab homne Päike 54 ja poole kraadi kõrgusel (lõuna pool kõrgemal, põhjas madalamal). Sellest kõrgemale meie jaoks enam ei saa. Kui me suudaksime sellel ajal Päikese kuidagi nii ära varjata, et nähtavale ilmuksid selle tastal säravad kauged tähed, siis märkaksime, et Päike asub hetkel umbes Kaksikute, Veomehe, Sõnni ja Orioni tähtkujude ristumispaigas*. Ehk siis seal, kuhu kuue kuu pärast talvise pööripäeva südaööl avaneb meile kõige pimedam vaade.

Kuni suvise pöörihetkeni on registreerimine augustis Vooremaal toimuvale suvisele Astronoomiafestivalile mõnevõrra soodsam. Ehk siis kõigil tähistaeva-, kosmose- ja astronoomiahuvilistel tasub oma nimi kirja panna. Astronoomiafestivali lisainfo, kava ja registreerimine: https://festival.astronoomia.ee/

*astroloogid kipuvad väitma, et Päike asub hetkel hoopis Kaksikute tähtkujus ning nihkub paari päeva pärast juba Vähki. Vastavalt sellele pidavat siis inimesed olevat sündinud kas Kaksikute või Vähi tähtkujudes. Reaalsus näitab midagi muud.

Kevadine pööripäev 2025

Täna Eesti aja järgi kell 11:01 lõppeb talv ja algab astronoomiline kevad. Seda siis põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral lõppeb suvi ja algab sügis. Igatahes kusagil ekvaatoril särab täna kell 11 Päike täpselt seniidis, kuna Maa on oma orbiidil jõudnud sellisesse paika, kus päikesekiired paistavad planeedi pöörlemisteljega risti.

Meteosat 9 fotode põhjal kokku pandud illustreeriv rida, et kuidas Maa telje kalle Päikese suhtes erinevatel pööripäevadel muutub. Esimene foto on suvisest pööripäevast põhjapoolkeral, teine sügisesest, kolmas talvisest ja neljas kevadisest.

Mõnikord väidetakse, et kevadisel ja sügisesel pööripäeval (ehk võrdpäevsustel) on kõikjal planeedil päevad ja ööd sama kestvusega. Tegelikkuses see päris nii lihtsalt ei tööta. Tänu päeva alguse ja lõpu definitsiooni omapäradele ja päikesekiirte murdumisele atmosfääris ühtlustus näiteks Eesti jaoks päeva ja öö pikkus (saabus ekviluks) juba veidi enam kui nädala eest.

Teisi kevade definitsioone peale eelmainitud astronoomilist kevadet*:

• Kevadtalveks (eelkevad) nimetatakse lume sulamise perioodi. Selle alguseks on päev, millest edasi hakkavad domineerima sulailmad ja lumikatte paksus hakkab vähenema. Kevadtalve keskmine algus jääb tavaliselt veebruari viimasesse kolmandikku.
• Varakevad algab pärast lumikatte lõplikku kadumist. Selle jooksul maapind sulab ja soojeneb. Ilmastikus sageneb külmavabade päevade osatähtsus. Varakevad saabub riigi lõunaosas märtsi lõpul ja põhjaosas aprilli alguses.
• Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Taimekasvuperiood algab Eestis keskmisena aprilli teisel poolel.
• Meteoroloogiline (ka kalendriline) kevad algab põhjapoolkeral kokkuleppeliselt 1. märtsil ja lõpeb 31. mail (nii on andmed ja aastaaegade kokkuvõtted omavahel võrreldavad).

*https://www.ilmateenistus.ee/definition/kevad/

Talvetaevas Imelises Teaduses

Pööripäev on seljataga ja tali käes. Seda, et mida Eesti talvekuudel taevas näha, saab lugeda juba neljapäeval ilmuvast Imelise Teaduse värskest numbrist. Seekord üsna mahukat juttu kaunistavad enamuses siit-samast Tõrva koduaiast tehtud astrofotod udukogudest, galaktikatest ja planeetidest. Sama lugu saab lugeda ka veebist, kuid julgeme väita, et paberil jooksevad read paremini. Lisaks on ju ajakiri täidetud muude huvitavate lugudega astronoomiast ja teistest teadustest.

https://www.imelineteadus.ee/eesti-tahistaeva-vaated-kulmimal-ja-luhimal-aastaajal/

Talvine pööripäev 2024

Eile täpselt kell 11:20:30 jõudis Maa orbiidil ümber Päikese sellisesse punkti, kus selle põhjapoolus on Päikesest maksimaalselt eemale pööratud. See tähendab, et alanud on astronoomiline talv. Lõunapoolkeral on kõik jällegi vastupidine ja alguse on saanud suvi.

Ühtlasi tähendab see seda, et nüüdsest hakkavad päeva ja öö kestvused taaskord võrdsustuma, et jõuda kevadiseks pööripäevaks enam-vähem sama pikaks. Pole siis midagi imestada, et juba muistsetel aegadel tähistati seda perioodi kui otsest valguse võitu pimeduse üle ning maha peeti korralikud pidustused (näiteks vanade roomlaste põllumajandusjumala Saturni auks peetud Saturnaalid kujutasid endast nädalast sööma- ja joomaorgiat). Ka meie maailmajaos tähistavad jõulud on alguse saanud pigem paganlikest pidustustest, kui ühe teatava mütoloogilise tegelase väidetavast sünnipäevast. Jõulude nimi on meie keelde jõudnud aga vanade germaani rahvaste poolt peetud Yule kaudu, millega tähistati väidetavalt jumal Odini poolt juhitud Metsiku Jahi toimumisaega.

Igatahes, head hilinenud talvist pööripäeva ja valguse võitu pimeduse üle!

PS: täna algusega kell 14-15 külastame Tõrva hooajalist noorteraadiot (Tõrva vallas segedusega 90.0 MHz) ja räägime seal mõne sõnaga mõnest levinumast müüdist astronoomias.

Järelkuulamisest saab seda kuulata läbi veebi: https://www.torvaraadio.ee/

Suvine pööripäev 2024

Homme, 20. juuni õhtul täpselt kell 23:50:56 jõuab kätte hetk kui Päikese ümber 23,5 kraadise kalde all pöörleva Maa asukoht orbiidil on selline, et selle põhjapoolkera on suunatud maksimaalselt Päikese poole. Teisisõnu jõuab kätte suvine pöörihetk, mida sisaldavat ööpäeva tuntakse laialdases kõnepruugis suvisese pööripäevana. Ühtlasi saab sellega alguse astronoomiline suvi. Homne päev on aasta pikim ja sellele järgnev öö kõige lühem. Näiteks Eesti südames asuvas Paides lahutab homme päikesetõusu ja päikeseloojangut 18 tundi ja 30 minutit, Tallinnas 11 minutit kauem ja Võrus 21 minutit vähem.

Eestis ja suveajas viibides umbes poole kahe ajal kätte jõudval astronoomilisel südapäeval särab homne Päike 54 kuni 55 ja poole kraadi kõrgusel (lõuna pool kõrgemal, põhjas madalamal). Sellest kõrgemale meie jaoks enam ei saa. Kui me saaksime sellel ajal Päikese kuidagi nii ära varjata, et nähtavale ilmuksid selle tastal säravad kauged tähed, siis märkaksime, et Päike asub hetkel umbes Kaksikute, Veomehe, Sõnni ja Orioni tähtkujude ristumispaigas*. Ehk siis seal, kuhu kuue kuu pärast talvise pööripäeva südaöösel avaneb meile kõige pimedam, ja võiks öelda kõige uhkem, vaade.

Kuni suvise pöörihetkeni on registreerimine augustis Ristna sadamas toimuvale suvisele Astronoomiafestivalile mõnevõrra soodsam. Ehk siis kõigil tähistaeva-, kosmose- ja astronoomiahuvilistel tasub oma nimi kindlasti aegsasti kirja panna. Astronoomiafestivali lisainfo, kava ja registreerimine: https://festival.astronoomia.ee/

*pseudoteadlastest astroloogid kipuvad väitma, et Päike asub hetkel hoopis Kaksikute tähtkujus ning nihkub paari päeva pärast juba Vähki. Vastavalt sellele pidavat siis inimesed olevat sündinud kas Kaksikute või Vähi tähtkujudes. Reaalsus näitab midagi muud.

Kevadine pööripäev ja teleskoobiloos

Homme varahommikul Eesti aja järgi täpselt kell 05:06:21 paistab Päike kusagil Maa ekvaatoril otse seniidis. Kui enne seda liikus Päike sealt vaadates lõunataevas, siis peale seda liigub see põhjataevas. Seda hetke või õigemini seda hetke sisaldavat päeva tuntakse kevadise pööripäevana ning sellel ajal on peaaegu kõikjal planeedil päevad ja ööd enam-vähem võrdsed (välja arvatud poolustel, kus poolik Päike püsib pidavalt silmapiiril). Seepärast kutsutakse kevadist pööripäeva vahel kevadiseks võrdpäevsuseks, kuigi tegelik võrdpäevsus (12 tundi päeva ja 12 tundi ööd) saabus meie laiuskraadidele juba paar päeva varem. Igatahes nüüdseks hakkavad päevad olema öödest tunduvalt pikemad ja seda kuni paar päeva pärast sügisest pööripäeva 22. septembril, mil ööd taaskord päevadest pikemaks venivad.

Paar kuud tagasi, siis kui hakkasime klubi toetuse leidmiseks müüma oma lõuendtrükis astrofotosid, sai tehtud lubadus, et kõigi toetajate vahel loosime kevadisel pööripäeval välja ühe teleskoobi (Sky-Watcher Mercury 607 AZ-2). Toetajaid kogunes üllatavalt palju ning oleme neist kõigile südamest tänulik. Tõele au andes osadele rohkem kui teistele, kuid seda me paraku arvesse võtta ei saa. Igatahes nüüd kui pööripäev on viimaks ukse ees, on aeg võitja välja selgitada.

Astronoomiaklubina üritame loosimise läbi viia võimalikult kosmilisel ja läbipaistval viisil. Digitaalsed õnnerattad, juhuslikusegeneraatorid või kübarast nimede tõmbamine tundub kuidagi maine ja banaalne. Laseme hoopis universumil "otsustada", või õigemini seame universumile teatud tingimused, mille täitumisel selgub võitja. Asja põhiidee on tegelikult suhteliselt lihtne, kuid vajab natukene selgitamist.

Kevadisel ja sügisesel pööripäeval paistab päike otse ekvaatorile ning tervel planeedil on päevad ja ööd enam-vähem võrdse pikkusega.

Universumi üks võimsamaid plahvatusi on teatavasti supernoovad, mida võib laias laastus jagada kahte tüüpi. Ühel juhul toimuvad need massiivsete tähtede puhul, mille tuum gravitatsiooni mõjul kokku variseb. Sellisest plahvatusest jäävad alles neutrontähed või mustad augud. Teisel juhul voolab kaksiktähesüsteemis tekkinud valgeks kääbuseks kutsutud tähejäänukile teiselt tähelt materjali kuni see saavutab kriitilise massi ning plahvatab. Sama juhtub kahe valge kääbuse põrkumisel. Valge kääbus või kääbused hävinevad plahvatuses täielikult. Esimest neist kutsutakse tüüp II ja teist tüüp I supernoovaks. Mõlemal juhul on plahvatus niivõrd võimas, et mõneks nädalaks või kuuks võib kauges galaktikas aset leidev supernoova oma heleduselt ületada tervet galaktikat ning need ajutused majakad paistavad peaaegu teisele poole universumit.

Kuigi supernoovad on ühe galaktika piires ja inimese eluea kontekstis väga haruldased (viimane teadaolev supernoova Linnutees toimus meie jaoks 350 aastat tagasi) toimub neid ümbritsevas universumis leiduvates sadades miljardites galaktikates pidevalt. Iga aasta avastavad astronoomid või õigemini astronoomide poolt üles seatud süsteemid universumist sadu ja sadu uusi supernoovasid. Kuna supernoovad on väga äkilised ja väga heledad sündmused, siis on nende avastamine võrdlemisi lihtne - tuleb vaid võrrelda erinevatel ajahetkedel tehtud taevafotosid ning tuvastada, kas mõnel neist on juurde tekkinud tähte meenutav objekt. Tänapäeval teevad ja kõrvutavad taevajäädvustusi robotteleskoobid ja kavalad arvutialgoritmid.

Kuigi supernoovad ei ole hiiglasliku universumi mõttes haruldased, ei tea me kunagi millises kauges galaktikas ja mis suunas võib mõni selline järgmiseks süttida. Tegemist on põhimõtteliselt ennustamatu sündmusega.

Ja sellega jõuamegi lõpuks loosimise juurde.

Loosi läheb teleskoop Sky-Watcher Mercury 607 AZ-2. Pole mõtet teeselda, et tegu on tõsise vaatlusriistaga, kuid noorel algajal taevauurijal on sellega kindlasti huvitav Kuud ja täheparvi vaadelda.

Terve tähistaevas on jagatud 88-ks tähtkujuks, millel on kindlad piirid ning mis omavahel ei kattu. Tähtkujud iseenesest pole mingid objektid, ega need ka ei oma mingit erilist tähtsust, peale inimeste kalduvuse leida suvalistest tähekombinatsioonidest tuttavaid mustreid. Osade jaoks näivad need olevat ka aluseks soovmõtlemisele, et need aitavad kuidagi nende iseloomu või tulevikku ennustada. See viimane käib siis pseudoteadusliku astroloogia (horoskoobinduse) kohta.

All oleme loetlenud tähestiku järjekorras üles esimesed 47 Eestist näha olevat tähtkuju ning viinud need kokku meilt astrolõundeid ostnud inimestega samuti tähestiku järjekorras (kui oleme kellegi ära kaotanud, siis andke endast teada). Eestikeelse tähtkuju nimetuse järel sulgudes on nende ladinakeelsed nimetused koos rahvusvaheliste lühenditega.

• Ambur (Sagittarius SGR) - Aive
• Andromeeda (Andromeda AND) - Anders
• Berenike Juuksed (Coma Berenices COM) - Anne
• Delfiin (Delphinus DEL) - Annike
• Eriidanus (Eridanus ERI) - Anu
• Herkules (Hercules HER) - Edda
• Hobu (Equuleus EQU) - Elle
• Hüdra (Hydra HYA) - Guido
• Ilves (Lynx LYN) - Guldar
• Jahipenid (Canes Venatici CVN) - Hans-Peter
• Jänes (Lepus LEP) - Heigo
• Jäär (Aries ARI) - Helen
• Kaalud (Libra LIB) - Helené
• Kaelkirjak (Camelopardalis CAM) - Heli
• Kaksikud (Gemini GEM) - Imbi
• Kalad (Pisces PSC) - Ingrid
• Kaljukits (Capricornus CAP) - Ivar
• Karjane (Bootes BOO) - Ivi
• Kassiopeia (Cassiopeia CAS) - Janne
• Kefeus (Cepheus CEP) - Jürgen
• Kilp (Scutum SCT) - Katrin
• Kolmnurk (Triangulum TRI) - Kaur
• Kotkas (Aquila AQL) - Kauri
• Lohe (Draco DRA) - Kerle
• Luik (Cygnus CYG) - Kristiina
• Lõvi (Leo LEO) - Ksenija
• Lüüra (Lyra LYR) - Mare
• Madu (Serpens SER) - Marge
• Maokandja (Ophiuchus OPH) - Marika
• Neitsi (Virgo VIR) - Marko
• Nool (Sagitta SGE) - Markus
• Orion (Orion ORI) - Martin
• Pegasus (Pegasus PEG) - Marul
• Perseus (Perseus PER) - Mihkel
• Põhjakroon (Corona Borealis CBR) - Mikk
• Rebane (Vulpecula VUL) - Ott
• Sekstant (Sextans SEX) - Priit
• Sisalik (Lacerta LAC) - Ragnar
• Skorpion (Scorpius SCO) - Raili
• Suur Peni (Canis Major CMA) - Regina
• Suur Vanker (Ursa Major UMA) - Salme
• Sõnn (Taurus TAU) - Sandra
• Vaal (Cetus CET) - Silver
• Veevalaja (Aquarius AQR) - Tiina
• Veomees (Auriga AUR) - Triin
• Vähk (Cancer CNC) - Tõnis
• Väike Lõvi (Leo Minor LMI) - Urmas
• Väike Peni (Canis Minoris CMI) - Mihkel Mait

Praktiliselt kõik uued avastatud supernoovad (või õigemini nende kandidaadid) ilmuvad umbes päevase viivitusega vastavale läheküljele, mis kogub vaatlusi planeedi erinevatest vaatlusprogrammidest. Lehekülje enda leiab siit: https://www.rochesterastronomy.org/supernova.html

Sealsest nimekirjast saab klikkides supernoova järel TNS lingil selle avastamise täpse kuupäeva ja kellaaja sekundi pealt. Lisaks leiab sealt avastatud supernoova täpsed taevakoordinaadid ning ühtlasi ka selle, millise tähtkuju kaugel taustal supernoovat nähti.

Kui kevadine pöörihetk jõuab kätte 20. märtsil maailmaja (UT) järgi täpselt kell 03:06:21, siis teleskoobi võidab see, kellele määratud tähtkujust esimene supernoovakandidaat avastatakse. On ju tegelikult lihtne?

1994. aasta supernoova galaktikas NGC 4526. See oli piisavalt hele, et paista mõned nädalad tugevamalt kui terve galaktika.

PS Kuna enamasti avastatakse supernoovasid sadade miljonite ja miljardite valgusaastate kauguselt, siis on need järelikult süttinud juba sadu miljoneid või miljardeid aastaid tagasi.

Talvine pööripäev 2023

Täna varahommikul Eesti aja järgi kell 5:27:19 jõudis Maa oma orbiidil sellisesse kohta, kus planeedi põhjapoolkera vaatab Päikesest maksimaalsed 23,5 kraadi eemale. Teisisõnu saabus pöörihetk, täna on pööripäev ja alguse on saanud astronoomiline talv.

Kui möödunud öö oli meie jaoks aasta kõige pikem, siis nüüdsest kuni suvise pööripäevani (20. juuni) hakkavad need tasapisi päevade pikenemise arvelt lühemaks tiksuma. Pole siis midagi imestada, et juba muistsetel aegadel tähistati seda perioodi kui otsest valguse võitu pimeduse üle ning maha peeti korralikud pidustused (näiteks vanade roomlaste põllumajandusjumala Saturni auks peetud Saturnaalid kujutasid endast nädalast sööma- ja joomaorgiat). Ka meie maailmajaos tähistavad jõulud on alguse saanud pigem paganlikest pidustustest, kui ühe väidetava tegelase väidetavast sünnipäevast. Joomapidustuste keelamine pole keelajate jaoks kunagi hästi välja kukkunud.

183 päevase säriajaga foto Päikese liikumisest Portugali taevas suvisest pööripäevast kuni talviseni. Foto tehti niinimetatud nõelaaugukaamera ja fotopaberi abil. Autor: José Zarcos Palma

Maa pöörlemistelje kalle orbiidil.

Talvine pööripäev on ajaliselt lähedal Maa periheelile (5. jaanuaril) ehk ajale kui Maa ja Päikese omavaheline kaugus on väikseim. Kui see tundub veider, siis tasub mõelda sellele, et lõunapoolkeral elavate inimeste jaoks ei ole see üldse mitte veider.

Jõulude nimi on meie keelde jõudnud aga vanade germaani rahvaste poolt peetud Yule kaudu, millega tähistati väidetavalt jumal Odini poolt juhitud Metsiku Jahi toimumist.

Head pööriaega!

Suvine pööripäev 2023

Täna, 21. juunil täpselt kell 17:57:47 jõuab kätte hetk kui Päikese ümber 23,5 kraadise pöörlemistelje kalde all tiirleva Maa asukoht on selline, et selle põhjapoolkera vaatab maksimaalselt Päikese poole. Teisisõnu jõuab kätte siinne suvine pöörihetk, mida sisaldavat ööpäeva tuntakse laialdases kõnepruugis suvisese pööripäevana. Ühtlasi saab sellega alguse astronoomiline suvi. Tänane päev on seega aasta pikim ja eelolev öö kõige lühem. Näiteks Eesti südames asuvas Paides kestab tänane päev 18 tundi ja 30 minutit, Tallinnas 11 minutit kauem ja Võrus 21 minutit vähem.

All kiire animatsioon Maa pööripäevade (ja võrdpäevsus ehk ekvinoktsiumite) tekkimisest Päikese ümber tiireldes. Lisaks lihtsustatud põhimõte sellest, kuidas Päike aasta jooksul tähistaeva taustal "rändab". Tegelikult rändame muidu hoopis meie Päikese ümber.

Sellest, et kuidas ja kui palju päeva ja öö pikkus Eesti erinevates nurkades erineb sai kirjutatud siin: https://www.astromaania.ee/.../lugeja-kusib-millisel...

Suveajas viibides umbes poole kahe ajal kätte jõudval astronoomilisel südapäeval särab Päike Eesti eri paigus 54 kuni 55 ja poole kraadi kõrgusel (lõuna pool kõrgemal, põhjas madalamal). Sellest kõrgemale enam ei saa. Kui me saaksime sellel ajal Päikese kuidagi nii ära varjata, et nähtavale ilmuksid selle tastal säravad kauged tähed, siis märkaksime, et Päike asub hetkel umbes Kaksikute, Veomehe, Sõnni ja Orioni tähtkujude ristumispaigas*. Ehk siis seal, kuhu kuue kuu pärast talvise pööripäeva südaöösel avaneb meile kõige pimedam, ja võiks öelda uhkeim, vaade.

*pseudoteadlastest astroloogid kipuvad aga väitma, et Päike asub hetkel hoopis Vähi tähtkujus - sellest halvasti informeeritud/aegunud andmete jäärapäisest kasutamisest tulenevalt tahavad nad ka väita, et näiteks eile ilmavalgust näinud inimesed sündisid kaksikutes ja täna sündivad inimesed vähis. Reaalsus näitab midagi muud.

Kevadine pööripäev ehk võrdpäevsus 2023

Täna Eesti aja järgi kell 23:24 lõppeb talv ja algab astronoomiline kevad. Seda siis põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral lõppeb suvi ja algab sügis. Igatahes ekvaatoril särab täna/homme Päike täpselt seniidis, kuna Maa on oma orbiidil jõudnud sellisesse paika, kus päikesekiired paistavad planeedi pöörlemisteljega risti.

Mõnikord väidetakse, et kevadisel ja sügisesel pööripäeval (ehk võrdpäevsustel) on kõikjal planeedil päevad ja ööd sama kestvusega. Tegelikkuses see päris nii lihtsalt ei tööta. Tänu päeva alguse ja lõpu definitsiooni omapäradele ja päikesekiirte murdumisele atmosfääris ühtlustus näiteks Eesti jaoks päeva ja öö pikkus (saabus ekviluks) juba veidi enam kui nädala eest.

Teisi kevade definitsioone peale eelmainitud astronoomilist kevadet*:

• Kevadtalveks (eelkevad) nimetatakse lume sulamise perioodi. Selle alguseks on päev, millest edasi hakkavad domineerima sulailmad ja lumikatte paksus hakkab vähenema. Kevadtalve keskmine algus jääb tavaliselt veebruari viimasesse kolmandikku.
• Varakevad algab pärast lumikatte lõplikku kadumist. Selle jooksul maapind sulab ja soojeneb. Ilmastikus sageneb külmavabade päevade osatähtsus. Varakevad saabub riigi lõunaosas märtsi lõpul ja põhjaosas aprilli alguses.
• Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Taimekasvuperiood algab Eestis keskmisena aprilli teisel poolel.
• Meteoroloogiline (ka kalendriline) kevad algab põhjapoolkeral kokkuleppeliselt 1. märtsil ja lõpeb 31. mail (nii on andmed ja aastaaegade kokkuvõtted omavahel võrreldavad).

*https://www.ilmateenistus.ee/definition/kevad/

Talvine pööripäev 2022

Täna, 11 minutit ja 50 sekundit enne südaööd, on Maa asukoht oma orbiidil ümber Päikese selline, et selle põhjapoolkera (teisisõnu põhjapooluselt kujutletavalt välja ulatuv pöörlemistelg) on suunatud Päikesest maksimaalsed 23,5 kraadi eemale. Selle tulemusel on meie eelolev öö aasta kõige pikem, päev kõige lühem ning ametliku alguse saab astronoomiline talv. Lõunapoolkeral on kõik jällegi vastupidine ja alguse on saanud suvi.

Maa pöörlemistelje asend ekliptika suhtes talvisel pöörihetkel.

Mõelda, et nüüdsest lähevad meie jaoks ööd üha lühemaks ja päevad pikemaks. Pole siis midagi imestada, et juba muistsetel aegadel tähistati seda perioodi kui otsest valguse võitu pimeduse üle ning maha peeti korralikud pidustused (näiteks vanade roomlaste põllumajandusjumala Saturni auks peetud Saturnaalid kujutasid endast nädalast sööma- ja joomaorgiat).

Talvine pööripäev on ajaliselt lähedal Maa periheelile (5. jaanuaril) ehk ajale kui Maa ja Päikese omavaheline kaugus on väikseim. Kui see tundub veider, siis tasub mõelda sellele, et lõunapoolkeral elavate inimeste jaoks ei ole see üldse mitte veider.

Ka meie maailmajaos tähistavad jõulud on alguse saanud pigem paganlikest pidustustest, kui ühe teatava mütoloogilise tegelase väidetavast sünnipäevast. Joomapidustuste keelamine lihtrahva seas pole kunagi hästi välja kukkunud. Jõulude nimi on meie keelde jõudnud aga vanade germaani rahvaste poolt peetud Yule kaudu, millega tähistati väidetavalt jumal Odini poolt juhitud Metsiku Jahi toimumisaega.

Täna loojub Päike Paides kell 15:23 ja tõuseb hommikul kell 9:09.

Kätte on jõudnud sügisene pööripäev

Täna varahommikul eesti aja järgi kell 04:04 säras kusagil Vaikset Ookeanit läbival ekvaatoril lõunapäike otse seniidis. See tähendab, et põhjapoolkera jaoks saabus sügisene pööripäev ehk alanud on astronoomiline sügis. Nüüd, kus päikese kiired on Maa pöörlemisteljega risti, naudib terve planeet poolusest pooluseni enam-vähem võrdse pikkusega päeva ja ööd. Neist viimased hakkavad peagi* meie jaoks venima päevadest üha pikemaks ja seda kuni talvise pööripäevani (21. detsember) välja.

*Tänu päeva alguse ja lõpu definitsiooni omapärale ja päikesekiirte murdumisele atmosfääris ühtlustub Eesti jaoks päeva ja öö pikkus (saabub ekviluks) alles umbes nädala pärast.

Suvine pööripäev ehk kauaoodatud suve algus

Tervitame tänast aasta pikimat päeva ja tulevaid lühimaid öid. Jah, kätte on jõudnud suvine pööripäev ehk suve astronoomiline algus. Hetk, kui Päikese nurk meie poolkera jaoks kõrgeima punkti saavutab (mitte küll tehniliselt Eesti vaatleja jaoks) saabub kell 12:14. Tunnike hiljem saabuval astronoomilisel südapäeval särab Päike Eesti eri paigus 54 kuni 55 ja poole kraadi kõrgusel. Sellest kõrgemale enam ei saa.

Tuleks täpsustada, et 6 kuulist polaarpäeva ja -ööd saab kogeda ainult põhja- ja lõunapoolusel ning need mõlemad on põhjapoolkera suviseks pööripäevaks kestnud juba kolm kuud.

Paides kestab tänane päev 18 tundi ja 30 minutit, Tallinnas 11 minutit kauem ja Võrus 21 minutit vähem.

Miks ja kui palju need kellaajad ja kraadid isegi meie pisikese riigi piires nii palju erinevad, sai kunagi kirjutatud siin: https://www.astromaania.ee/.../lugeja-kusib-millisel...

Kevadine pööripäev 2022

Kes veel ei tea siis eile kell 17:33 algas meie kodusel põhjapoolkeral kevad. See tähendab, et nüüd on meie päevad pikemad kui ööd ja seda kuni sügisese pööripäevani välja. Ühest küljest on pikad päevad mõnusad, aga teisest (sellest astronoomiahuvilise) küljest jällegi jamad, kuna nüüd jääb ju pimedat tähistaevast ajaliselt üha vähemaks. Allolev 12sekundiline aegvõte koosneb 365 fotost, mis on tehtud Meteosat 9 ilmasatelliidi pardalt ühe aasta jooksul igapäevaselt ühel ja samal kellaajal (iga 24 tunni tagant). Kuna Meteosat 9 tiirleb geosünkroonselt orbiidil, siis selle vaatenurgast on Maa täiesti paigal. See tähendab, et see tiirleb ümber Maa täpselt sama kiiresti kui Maa pöörleb ning Maalt vaadates seisab satelliit ühe koha peal.

Videost on näha päikesevalguse suhtelise nurga muutust ühe aasta sügisesest pööripäevast kuni järgmise aasta sügisese pööripäevani ning sellega kaasneva terminaatori (valguse ja pimeduse piir) nurga muutus pooluste suhtes. Meie praegusele ajahetkele vastab siis klipi kese.

Maa hooaegade vaheldumine satelliidi pardalt

Sügisene pööripäev oli kolmapäeval ära, aga allolev video on liiga huvitav, et neli kuud postitamisega oodata. 12sekundiline video koosneb 365 fotost, mis on tehtud Meteosat 9 ilmasatelliidi pardalt ühe aasta jooksul igapäevaselt ühel ja samal kellaajal (iga 24 tunni tagant). Kuna Meteosat 9 tiirleb geosünkroonselt orbiidil, siis selle vaatenurgast on Maa täiesti paigal. See tähendab, et see tiirleb ümber Maa täpselt sama kiiresti kui Maa pöörleb ning Maalt vaadates seisab satelliit paigal.

Videolt on näha päikesevalguse suhtelise nurga muutust 2010. aasta sügisesest pööripäevast kuni järgmise aasta sügisese pööripäevani ning sellega kaasneva terminaatori (valguse ja pimeduse piir) nurga muutus pooluste suhtes.

Sügisene pööripäev ja sügistaevas

Täna kell 22:21 jõuab Maa pöörlemistelg Päikese suhtes 0 kraadise kalde alla* ehk ekvaatoril paistab Päike seniidis ehk kätte jõuab sügisene pöörihetk. Sellega on astronoomiline suvi lõppenud ja alanud on osade poolt vihatud, teiste poolt jällegi armastatud sügis.

Kuigi mõnikord väidetakse, et pööripäeval (ööpäev, mis sisaldab pöörihetke) on kõikjal Maal päev ja öö sama pikkusega, ei ole see tegelikult päris õige. Sellel on kolm põhjust. Esiteks on pöörihetk kõigest hetk ja päev on pikad 24 tundi. Teiseks on päikesetõus defineeritud hetkena, mil päikeseketta ülemine osa muutub horisondil nähtavaks ning loojang hetkena, mil päikeseketta ülemine osa horisondi taha kaob. See tähendab, et ühest hetkest teiseni jõudmiseks kulub isegi pööripäeval mõni minut kauem (päikeseketta läbimõõdu jagu). Kolmandaks murrab Maad ümbritsev atmosfäär päikesevalgust, mis tähendab, et Päike muutub horisondil nähtavaks paar minutit enne kui ta seal reaalselt olema peaks ning püsib loojudes samal põhjusel kauem nähtavana. Nendel kolmel põhjusel saabub tõeline päeva ja öö pikkuste võrdsustumine (ekvinoktsus) erinevate poolkerade erinevatel laiuskraadidel pööripäevast mitu päeva varem (lõunapoolkeral) või hiljem (põhjapoolkeral). Eestis juhtub see näiteks 25. septembril. Seega nautigem veel neid viimast kolme päeva, mil veel valgus pimeduse üle võidutseb. See juhtub taas alles poole aasta pärast mõni päev peale kevadist pööripäeva (20. märts).

Soovides teada, et mida pimedast sügistaevast ka näha on, tasub tutvuda meie eelmise aasta sügistaeva ülevaatega. Kui taevasfääril omades rütmides rändavad planeedid (ja varjutused) välja arvata, siis tähtede ja muude nn. süvataeva objektide osas on aastad tõepoolest vennad. Nii on taaskord saabunud parim aeg vaadelda näiteks Andromeeda ja Kolmnurga galaktikaid, Linnutee helendavat riba ning selles leiduvaid arvukaid täheparvi, udukogusid ja planetaarudusid. Põhjataevas Suure Vankri ümbrus on aga täis kaugemaid galaktikaid ning veel ei ole hilja pilk peale mõnele heledamale kerasparvele. Meteoorivoolude poolest on sügis eriti rikkalik, tuues oktoobris meie taevasse drakoniidid ja orioniidid ning vastavalt novembri ja detsembri keskpaigas leoniidid ja geminiidid.

Sügistaeva ülevaate leiab meie kodulehelt (seda lehte tasub aeg-ajalt niisamagi külastada, kuna facebooki seinale postitatavad lood kipuvad olevat efemeraalset laadi): https://www.astromaania.ee/.../sugistaeva-ulevaade-2020...

*see ei tähenda, et Maa 23,5 kraadine pöörlemistelg oleks kuidagi muutunud. Kui talvisel pööripäeval on Päikese poole kaldu Maa lõunapoolus ja suvisel põhjapoolus, siis kevadisel ja sügisesel pööripäeval pole kumbki poolkera selles osas eelistatud.