Täna, siis kui enamikel inimestel hakkab töönädal lõppema (kell 16:45:53), saab põhjapoolkeral alguse astronoomiline kevad. See hetk tähendab, et kusagil Maa ekvaatoril asub Päike korraks otse seniidis ning tervel planeedil on päevad ja ööd enam-vähem sama pikkusega*. Kevade saabumine põhjapoolkerale tähendab, et nüüdsest hakkab päevade pikkus siin pool ekvaatorit öödest pikenema ja lõunapoolkeral lühenema. Selline tendents jätkub kuni suvise pööripäevani 21. juunil.
Astronoomilise kevade kõrval tuntakse ka teisi, igapäevase tunnetusliku kogemuse jaoks võib-olla isegi mõistetavamaid kevade definitsioone. Ilmateenistus.ee lehel sõnastatakse need nii:
- Kevadtalveks (eelkevad) nimetatakse lume sulamise perioodi. Selle alguseks on päev, millest edasi hakkavad domineerima sulailmad ja lumikatte paksus hakkab vähenema. Kevadtalve keskmine algus jääb tavaliselt veebruari viimasesse kolmandikku.
- Varakevad algab pärast lumikatte lõplikku kadumist. Selle jooksul maapind sulab ja soojeneb. Ilmastikus sageneb külmavabade päevade osatähtsus. Varakevad saabub riigi lõunaosas märtsi lõpul ja põhjaosas aprilli alguses.
- Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Taimekasvuperiood algab Eestis keskmisena aprilli teisel poolel.
- Meteoroloogiline (ka kalendriline) kevad algab põhjapoolkeral kokkuleppeliselt 1. märtsil ja lõpeb 31. mail (nii on andmed ja aastaaegade kokkuvõtted omavahel võrreldavad).
*Mõnikord väidetakse, et kevadisel ja sügisesel pööripäeval (ehk võrdpäevsustel) on kõikjal planeedil päevad ja ööd sama kestvusega. Tegelikkuses see päris nii lihtsalt ei tööta. Tänu päeva alguse ja lõpu definitsiooni omapäradele ja päikesekiirte murdumisele atmosfääris ühtlustus näiteks Eesti jaoks päeva ja öö pikkus (saabus ekviluks) juba veidi enam kui nädala eest.
All kuue tunni jooksul tehtud enam kui tuhandest fotost kokku pandud liitfoto tähtede ja Päikese näivast liikumisest meie öö- ja päevataevas. Foto autor on Juan Carlos Casado ja see on tehtud Kanaari saarestikus asuval Tenerife saarel. Kevadise ja sügisese pööripäeva definitsiooniks on muuhulgas ka see, et neil hetkedel ületab Päike taevaekvaatori. Taevaekvaator on mõtteline joon, mis on projitseeritud Maa ekvaatorilt otse üles taevasse ning mis jagab taeva lõunataevaks ja põhjataevaks. Põhjataeva pooluse lähistel asub täht nimega Põhjanael, mida on ka fotol paremal kõige lühemat kaart tegemas. Päike ületab taevaekvaatorit meie jaoks vaid põhjusel, et 23,5 kraadi all pöörlev Maa jõuab sellel hetkel oma orbiidil punkti, kus Päike saab vaadata otse selle ekvaatorile. Kommentaarides olev lihtsustatud joonis loodetavasti aitab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar