Kuult on avastatud värske umbes kaks jalgpalliväljakut lai kraater, millesuguseid tekib eelduste kohaselt meie kaaslase pinnale harvemini kui kord sajandis. Antud kraater pidi tekkima millalgi 2024. aasta aprillis või mais.
Avastus tehti 2009. aastast Kuu orbiidil tiirelnud ja selle pinnast pidevalt kõrglahutuslikke fotosid klõpsava NASA sondi Lunar Reconnaissance Orbiteri (LRO) abil. Sondi fotoarhiive kammides leiti, et seal, kus enne 2024. aasta aprilli oli näha miljoneid aastaid vanu väiksemaid kraatreid, laiutab paar kuud hilisematel fotodel 225 meetrit lai ja 43 meetrit sügav kokkupõrkejälg. Eriti silmatorkavalt on näha kraatrist välja paisatud ümbritsevast heledamat pinnast, mis ulatub mitu korda kaugemale kui kraatri läbimõõt. Kraatri kuju ja sügavuse põhjal näib, et see on löödud kõvasse kivimisse (tahkunud laava).
![]() |
| Foto: LRO |
Kuigi taolised kokkupõrked võivad tunduda esmapilgul kaugel meie igapäevast, on nendest karta tuleviku kuubaasidele tõsist ohtu. Kuna Kuul puudub atmosfäär, jõuab taolistest kraatritest suurel kiirusel välja paisatud pinnas algsest kraatrist väga kaugele. Antud juhul leiti märke kokkupõrkest kuni 120 kilomeetri kauguselt kraatrist. Võib aga arvata, et peened ja kilomeetreid sekundis liikuv tolm ja pinnas ulatus sellest sadade kui mitte tuhandete kilomeetrite taha. Ehk siis kui inimkond soovib Kuule alalist mehitatud baasi, tuleb tõsiselt mõelda, kuhu see ehitada ja kuidas seda taolise kivivihma eest varjestada.
Teadustöö uue kraatri kohta: https://www.hou.usra.edu/meetings/lpsc2026/pdf/1896.pdf
PS: Mingil põhjusel ei ole teadustöös mainitud, kus täpsemalt uus kraater avastati. Kui see asub Kuu niinimetatud tagaküljel, siis Maalt selle sündi otseloomulikult näha ei olnud. Kui aga meie poole vaataval küljel, siis pole välistatud, et plahvatuse käigus tekkinud sähvatus jäi ka mõnele salvestusele.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar