Oleme nüüdseks juba mitmel korral kirjutanud, et kohe-kohe stardib Kuu suunas Artemis II missioon, mis viib peale 53 aastat taas inimesed meie kaaslase juurde. Paraku on start juba kahel korral edasi lükatud. Seda erinevate tehniliste probleemide tõttu, mis nõudis vahepeal isegi ligi saja meetrise SLS raketi veeretamist stardiplatvormilt tagasi remondihoonesse.
Nüüdseks on SLS tagasi stardiplatvormil ja kõigi eelduste kohaselt valmis 2. aprillil Eesti aja järgi kõige varemalt kell 01:24 startima (stardiaken on avatud kaks tundi). Ilmapronoosid on Kennedy Kosmosekeskuse kohta Floridas enamasti soodsad ning rakett väidetavalt nüüd täiesti töökorras. Juhul kui siiski 2. aprillil starida ei saa, siis uued võimalused selleks on 3.-6. aprillini.
Missiooni kavaks on väga lühidalt startida Maalt, lennata ümber Kuu ning turvaliselt naaseda. Orbiidile ümber Kuu seekord ei jääda. Kapsli teekonnaks on valitud kõige lollikindlam nii-nimetatud vabanaasmise trajektoor. See tähendab, et kapsel kiirendatakse Maa orbiidilt sellises suunas ja kiirusele, et Kuu gravitatsioon ise selle trajektoori täpselt selliseks kõverdab, et kapsel tagasi Maa suunas kukuks. Sellise lähenemise eeliseks on, et ära jääb kapsli pidurdamine Kuu orbiidi saavutamiseks ning selle järgnev kiirendamine tagasi Maa juurde jõudmiseks.
Lähimas punktis möödub Orioni kapsel ja neli selle reisijat 6513 kilomeetri kauguselt Kuu pinnast. Missiooni pikkuseks on kokku 10 päeva. Maandub Orioni kapsel plaanide kohaselt sarnaselt Apollo missioonidele Vaikses Ookeanis, kus seda ootavad spetsiaalsed päästelaevad. Kui välja arvata vabanaasmise trajektoori kasutamine, on kogu asi väga sarnane 1968. aasta jõulude ajal startinud Apollo 8 missioonile, mille käigus külastasid astronaudid Frank Borman, Jim Lovell ja William Anders esimeste inimestena Kuu ümbrust. Toona tehti enne Maa poole tagasi suundumist Kuu ümber ka 10 orbiiti.
Artemis II nime kandev missioon on NASA järgmise põlvkonna kuuraketiks ristitud SLS-i teine lend* ja selle esimene mehitatud lend. Peaaegu sada meetrit kõrge raketi abil Kuu suunas lennutatud Orioni kapsli reisijateks on valitud USA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover, Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen. Seltskond on võrdlemisi kirju ja seda mitte päris kogemata. Kui kõik läheb hästi, siis saab lend kirja kolm ajaloolist "esimest". Nendeks on Kuu lähiümbrust esimesena külastanud naine (Koch), esimene mustanahaline (Glover) ja esimene mitte-ameeriklane (Hansen). Viimase jaoks on tegemist üldse esimese kosmoselennuga.
All on näha animatsiooni Artemis II trajektooriga. Maa ja Kuu omavaheline kaugus on mõõtkavas ning video üleval nurgas on näha missioonile kulunud päevi. Allikas: NASA
*Artemis I oli 2022. aasta novembris toimunud mehitamata missioon, mis saatis Orioni kapsli esmakordselt ümber Kuu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar