Komeet C/2024 G3 fotodes

Nädal tagasi sai lubatud, et meie planeedi lõunapoolkeral muutub nähtavaks üks eriti hele komeet. Siin see on.

Komeet C/2024 G3, mis 13. jaanuaril möödus Päikesest vaid 14 miljoni kilomeetri kauguselt. Koosnedes erinevatest jäädest hakkas see päikesesoojuses kiirelt aurustuma. Nüüdseks see küll Päikesest kaugeneb, kuid kuna kosmoses pole varju, aurustab meie kodutäht seda endiselt. 

Vello Tabur, Austraalia

Blake Estes, Austraalia

Willie Koorts, Lõuna-Aafrika Vabariik

Fausto López, Kolumbia

Yuri Beletsky, Tšiili

André van Schalkwyk, Lõuna Aafrika Vabariik

Jakub Kuřák ja Martin Mašek, Tšiili

Frederico Danin, Brasiilia

Andres Molina, Kolumbia

Yuri Beletsky, Tšiili

Vello Tabur, Austraalia

Komeet C/2024 G3 ja Päike

Paari päeva eest NASA kosmosemissioon SOHO* poolt Päikese suunas tehtud fotod näitavad, kuidas komeet C/2024 G3 (ATLAS) läbis oma periheeli ehk Päikesele lähimat punki ning selle saba laiali laotus. Sellel hetkel oli selle näiv heledus suurim. Kui tavaliselt on peamiselt jäädest koosneva ja seega aurustuva komeedi gaasiline ioonsaba Päikesest alati eemale suunatud, kipuvad sellest väljasulavad raskemad osakesed (tolm) äkilise pööramise ja pideva valgusrõhu tulemusel maha jääma. Tulemuseks on kaunis lehvik, mille ulatus on sadu tuhandeid ja miljoneid kilomeetreid.

SOHO mitmetest kanalitest kokku pandud võlts-värvifoto. Töötlus: Nirmal Paul

Kuigi komeet C/2024 G3 oli sellel ajal mingil määral ja teatud fotograafilisi trikke kasutades vaadeldav ka meie päevases taevas, muutub see lõunapoolkeral heledas koidutaevas silmaga nähtavaks algaval nädalal.

*SOHO ehk Solar and Heliospheric Observatory on alates 1996. aastast Maa ja Päikese vahel (L1) tiirlev satelliit, mis hoiab pidevalt silma peal meie kodutähel ja selle ümbrusel. Fotodel nähtav tume triip on Päikest varjava koronagraafi tugi.

Komeet C/2024 G3 möödub Päikesest

Uus aasta on äsja alanud ja juba on meie Päikesesüsteemi sisealasid külastamas võib olla selle aasta heledaim komeet C/2024 G3 Atlas. Paraku on selle asukoht meiesuguste põhjapoolkeralaste jaoks selline, et vaadelda me seda praktiliselt ei saa. Vähemalt mitte enam.

Homme, 13. jaanuaril saavutab mitme kilomeetrise läbimõõduga jäine komeet oma lähima punkti Päikesele (periheeli), mis hetkel möödub ta sellest vaid 14 miljoni kilomeetri kaugusel - seda on kolm korda vähem kui Merkuuri keskmine kaugus Päikesest. Särab see sellel hetkel heledamalt kui Veenus. Meie jaoks paikneb ta sellel ajal taevas umbes 5 nurgakraadi Päikese kohal. See tähendab, et kuigi tehniliselt võib seda olla võimalik seal isegi päevases taevas hästisihitud teleskoobiga vaadelda, ei tahaks vähemalt meie soovitada seda isegi üritada. Teleskoobi või binokliga kogemata Päikesesse vaatamine lõppeks tõenäoliselt pöördumatu nägemiskahjutusega.

Uuel nädalal, kui komeet Päikesest ja Maast jälle kaugeneb, võib see silmaga nähtavaks muutuda lõunapoolkeral vahetult peale päikeseloojangut. Ilmselt siis saame me sellest näha ka kauneid fotosid.

Eile astronaut Don Pettiti poolt Rahvusvahelise Kosmosejaama pardalt tehtud foto, kus komeet C/2024 G3 Atlast on näha piilumas Maa kumeruse tagant hetkel kui Päike oli veel selle taga. Kuigi komeet näib hõljuvat otsekui Maa kohal, asus see meist enam kui 143 miljoni kilomeetri kaugusel.

Eile suutis Slovakkia astrofotograaf Petr Horálek komeeti pildistada pool tundi enne päikesetõusu.

Prantsuse optikainseneri ja astrofotograaf Nicholas Lefaudeuxi animatsioon sellest kuidas komeedi Päikesest lähedalt möödumine võiks meile paista, kui me saaksime seda kuidagi päikesesära kiuste vaadelda.