Sentinel-6B hoiab merevee tasemel silma peal

Eile jõudis SpaceX Falcon 9 raketiga turvaliselt orbiidile ligi 1,2 tonnise massiga satelliit nimega Sentinel-6B, mille peamiseks missiooniks saab olema jätkata oma eelkäijate tööd meretaseme mõõdistamisel.

Sentinel-6B eraldumas umbes 1300 kilomeetri kõrgusel Falcon 9 kanderaketi küljest. Selle missiooni nimikestvuseks on 5,5 aastat.

Taolisi mõõtmisi on erinevate satelliitide poolt orbiidilt tehtud alates 90ndate algusest. Selle aja jooksul on merevee tase tõsunud kusagil 12 sentimeetrit ehk keskmiselt 3,3 millimeetrit aastas. Selle peamiseks põhjuseks on ookeanides leiduva vee soojenemisel tekkiv paisumine ning liustike ja polaarmütside sulamine.

Sentinel-6B pardal asub tehnika viimase sõna hulka kuuluv radar-kõrgusemõõdik, millega põrgatakse vastu ookeani pinda radarlaineid ning püütakse need taas kinni. Teades tänu väga täpsele satelliit ja lasernavigatsioonile enda asukohta orbiidil umbes 1300 kilomeetri kõrgusel, saab nii kindlaks teha merevee taseme ja selle muutuse ajas. Lisaks tasemele peitub põrgatatud radarsignaalides info lainete kõrguse ja merepinnal valitseva tuulekiiruse kohta. Satelliit suudab kümne päeva jooksul üle mõõta kusagil 95 protsenti Maa jäävabast ookeanipinnast. Selle missiooni pikkuseks on 5,5 aastat.

Alates 90ndate algusest on merevee taset ja selle muutust erinevate satelliitide poolt orbiidilt pidevalt mõõdetud.

Sentinel-6B satelliit Vandenbergi Komosejõudude Baasis, kust see startis 17. novembril Falcon 9 raketi pardal.

Sentinel-6B kuulub Jason nimelise satelliitide perekonda ning on osa Copernicuse programmist. Selle arendamisel, ehitamisel ja opereerimisel tegid koostööd ESA, EUMETSAT, NASA, NOAA, CNES ja Euroopa Komisjon.

Maa ja süsihappegaas

Videoanimatsioon meie planeedil tekkivast, neelduvast ja tuultes liikuvast süsihappegaasist. Enneolematult suure lahutusvõimega animatsiooni aluseks on superarvutitega käitatud mudel nimega GEOS (Goddard Earth Observing System), mis on omakorda kokku pandud miljarditest nii maapealsetest kui orbiidilt kogutud vaatlusandmetest. Klipp näitab vahemikku 2020. aasta jaanuarist märtsini.

Peamiseks nähtavateks süsihappegaasi allikateks näiteks Hiina, Lõuna-Aasia ja Ameerika Ühendriikide kohal on linnad, elektrijaamad ja erinevad tööstuspiirkonnad (animatsioonis on neid näha kui pisikesi suitsevaid laike). Samal ajal Lõuna-Ameerika ja Aafrika kohal vabastavad süsihappegaasi atmosfääri metsatulekahjud, millest paljud on seotud metsade raadamisega kontrollitud põlengute teel.

Videost nähtav pulseerumine tuleb peamiselt päeva-öö tsüklitest (sh inimtegevus). Teatavasti päeval taimed fotosünteesivad, kasutades selleks atmosfääris leiduvat süsihappegaasi. Öösel aga hingavad taimed omakorda hapniku ning eraldavad süsihappegaasi. Lisaks neelavad maapind ja ookeanid pidevalt osa süsihappegaasist. Kuna andmed pärinevad ajast kui lõunapoolkeral oli kevad, on pulseerimine eriti tugev Lõuna-Ameerika ja muude troopiliste piirkondade kohal, kus käib sellel ajal aktiivne vegetatsiooni kasvuperiood.

Võrreldes tööstusrevolutsioonile eelnevate aegadega on meie planeedi atmosfääris sisalduv süsihappegaasi hulk suurenenud ümmarguselt 50%. Kümnest keskmiselt soojemast aastast enamus on aset leidnud viimase kümnendi jooksul. Mõõtmisajaloo soojem aasta oli 2023 ning seniste arengute valguses on uueks rekordiomanikuks käesolev aasta.

4K kvaliteedis visulatsiooni tervest planeedist ja lisainfo mudeli algandmete kohta leiab siit: https://science.nasa.gov/.../watch-carbon-dioxide-move.../

Inimtekkeline kliimamuutus ei ole midagi uut

Meie klubi jutt on tavaliselt vaatav sadade ja miljonite kilomeetrite ning miljonite ja miljardite valgusaastate kaugusele. Astronoom Carl Sagan arvas, et vaatame vahepeal ka tagasi. Tagasivaadates pilt muidugi nii ilus ei olnud ja ega ta viiimase 36 aastaga ilusamaks pole muutunud. Kõik sõnad ja ideed Sagani suust selles tema 1985. aasta pöördumisest USA kongressi poole hoiavad (paraku) lippu kõrgel tänaseni. Ainult see fakt, et inimtegevus on kliimamuutuste peamine süüdlane, näib vahepeal tegevat egoistliku vähikäiku.