Swifti gammakiirguse teleskoobi päästemissioon nurjus

Autor: Üllar Kivila

Swift on gamma-, röntgen-, UV-kiirguse ning nähtava valguse vahemikus taevast vaatlev kosmoseteleskoop, mis on alates 2004. aastast Maa orbiidil vaadelnud gammasähvatusi ning nende järelhelendust. Gammasähvatused on kõige võimsamad teadaolevad plahvatused Universumis, mis toodavad sekundite jooksul umbes sama palju energiat kui Päike terve oma eluea jooksul. Enamik gammasähvatusi kestab mõnest sekundist kuni mõne tunnini ning tänaseks on neil mitu teadaolevat tekkemehhanismi. Osad gammasähvatused kaasnevad üliheledate supernoovadega, teised neutrontähtede ühinemisega ning mõnede tekkepõhjus pole kindlalt teada.

Kunstniku nägemus päästemissioonist pärast Swifti teleskoobiga põkkumist.

Päästemissiooni pardakaamera foto Maa orbiidil 24. augustil pärast kosmoseaparaadi juhitavuse taastamist.

Swift tiirleb Maa orbiidil, algselt umbes 600 km kõrgusel, kuid ajapikku on teleskoop Maa atmosfääri hõredate väliskihtide hõõrdumise tõttu aina madalamale orbiidile laskunud. Teleskoop on oma algselt plaanitud 2-aastase tööaja enam kui kümnekordselt ületanud ning selle instrumendid on endiselt heas töökorras. Seega otsustas NASA üritada teleskoopi päästa selle kõrgemale orbiidile pukseerimisega, kuna Swiftil endal pardamootoreid ei ole.

2025. aastal toimunud hanke päästemissiooni ehitamiseks võitis Katalyst Space Technologies, kellel jäi sobiva kosmoseaparaadi ehitamiseks ning kosmosesse lennutamiseks napilt aasta. Swifti ehitamisel võimaliku hooldusmissiooni peale ei mõeldud ning praeguste ennustuste kohaselt siseneb teleskoop atmosfääri 2026. aasta lõpuks. 2026. aasta alguses peatati Swifti teadusmissioon ning suunati teleskoop orbiidil asendisse, mis peaks minimeerima selle lennusuunalist pinda, ehk aeglustama hõõrdumist.

Foto päästemissiooni töötavatest Halli efekti ioonmootoritest Maa orbiidil.

Päästemissioon lendas orbiidile lennuki küljest startiva Pegasus XL kanderaketi pardal.

Swifti teleskoobi orbiidi kõrgus kogu missiooni vältel. Selgelt on näha Päikese aktiivsuse mõju orbiidile - umbes 40-kilomeetrine langus toimus eelmise Päikese aktiivsuse maksimumi ajal aastatel 2012.-2016. ning praegune aktiivsuse maksimum on taas Maa atmosfääri väliskihte tugevalt paisutanud, põhjustades aina kiireneva orbiidi kahanemise.

Swift boost mission startis 3. juulil 2026, kuid paraku kaotas kosmoseaparaat orbiidile jõudes juhitavuse ning selle taastamiseks kulus arvestatav osa kütusevarudest. Allesjäänust ei piisa enam Swifti kõrgemale orbiidile viimiseks. 28. augustil otsustati edasisest päästemissioonist loobuda ning Swift alustas uuesti teadusvaatlusi, et järelejäänud kuudest orbiidil maksimumi võtta.