Märtsi ja loodetavasti aprilli selged ööd on kodumaistele astrofotograafidele (ja taevavaatlejatele) üks aasta magusamaid aegu. Ööd on veel pikad ja pimedad, aga suuremad külmakraadid möödunud. Sellel ajal vaatab Maa öötaevas Linnutee tihedast ja udukogude poolest rikkast tasandist kõrvale galaktikatevahelisse ruumi. Selle tõttu nimetatakse seda perioodi vahel ka galaktikate hooajaks. Viimasel neljal selgel ööl otsustasime seega oma teleskoobi ja kaamera suunata Berenike Juuste nimelise tähtkuju suunas, et sealt üles leida Nõelaks (juuksenõel?) kutsutud galaktika. Viimati pildistasime seda viis aastat tagasi, kuid seda teise teleskoobi, kaamera ja oluliselt vähemate kogemustega. Ka säriaega kogunes seekord Eesti mõttes päris korralikult – 16,5 tundi.
Nõela galaktika tähisega NGC 4565 avastati juba peaaegu kaks ja pool sajandit tagasi kuulsa briti-saksa astronoomi, matemaatiku ja helilooja William Herscheli poolt. Galaktika hüüdnimi on igati õigustatud, sest silmale paistab see otsekui udune, kahelt poolt terav nõel. Avastamise hetkel ei teatud veel midagi galaktikatest ja Nõela koos teiste sarnaste „ududega“ peeti universumiks oleva Linnutee sees asuvateks gaasilisteks kogumikeks.
Tänaseks teame, et Nõel asub meist umbes 38 miljoni valgusaasta kaugusel ning on mõõtmetelt suurem kui Linnutee ja Andromeeda. See sisaldab sadu miljardeid, kui mitte ligemale triljon tähte. Juhuslikult paistab see hiidspiraalgalaktika meile peaaegu täpselt serviti, lubades näha selle keskset, vanadest ja punakamatest tähtedest koosnevat kühmu või mõhna ning galaktika tasandit läbivaid, veidi kõverdunud tolmuribasid. Pikalt on arvatud, et Nõel on suurepärane näide sellest, milline paistaks õiges kauguses ja suunas asuvale vaatlejale meie kodugalaktika, Linnutee.
Nõelast palju kaugemal paistab veel mitu heledamat galaktikat. Fotol selle kohal asub galaktika tähisega NGC 4562, sellest vasakul kaks veelgi kaugemat – IC 3546 ja IC 3547. Kusjuures neist viimane näib meie poole vaatavat sarnaselt Nõelaga serviti. Foto taustal on tegelikult näha veel mitmeid väga nõrkade objektide gruppe – veider mõelda, et isegi Tõrva koduaiast on võimalik neist mõned footonid kinni püüda, sest tegemist on miljardite valgusaastate kaugusel asuvate galaktikaparvedega.
Alla oleme lisanud väljalõike Nõelast ning ühe võrdluse värskest fotost ja viie aasta tagusest esimesest katsetusest seda jäädvustada.
Nõela sisaldava tähtkuju leiab kevadistel südaöödel otse lõunakaarest kusagil 50-60 kraadi kõrguselt Lõvi ja Karjase tähtkujude vahelt. Kui juhatamiseks kasutada tähti, siis lõunataevast tuleks kõigepealt üles leida üks selle heledaim liige - Arktuurus - ning liikuda sellest paarkümmend kraadi lääne poole (paremale). Tumeda taeva olemasolul peaks seal nägema üht küllaltki hajusat tähtedegruppi, mis kannab Berenike Juuste täheparve nime ning mis asub tähtkuju läänepoolses servas. Nõela galaktika leiab sellest parvest veidi tagasi ida poole liikudes.
Tegelikult leiab sealsest ja seda ümbritsevatest Neitsi, Lõvi, Jahipenide ja Karjase tähtkujudest eriilmelisi galaktikaid ohtralt. Mõned on neist Nõelast heledamad, aga enamus palju kaugemad ja seega nõrgemad. Berenike Juuste taustal asub ka Kooma galaktikaparve kese, mis asub meist kusagil 300 miljoni valgusaasta kaugusel ning sisaldab ümmarguselt 1000 galaktikat. Suuremat sorti teleskoobiga võib neist vaadelda umbes kümmet heledamat.
Meie jäädvustust Nõela galaktikast kajastas ka Lõuna-Eesti Postimees: https://lounapostimees.postimees.ee/8433563/noela-galaktikast-foto-tegemiseks-kulus-neli-ood
Kasutatud tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD + Celestron 0.7 reducer, kaamera ZWO ASI071MC-PRO, 367 × 120 sek, gain 120, filter L-Pro, monteering EQ6R-PRO, OAG-gideeritud. PHD2, NINA, PixInsight, PS.
