Autor: Üllar Kivila
Neil haruldastel sügis-talvistel öödel, mil ilm juhtub selge olema, võib taevas märgata mitut planeeti. Lõuna-edelakaares säravad endiselt Jupiter ja Saturn, mille vastasseisud olid sügise alguses. Ida poolt kerkib aga kõrgele taevasse punane Marss, mille vastasseis toimub 8. detsembril. Vastasseisu lähedane aeg on parim aeg Maast kaugemal orbiidil tiirutava planeedi vaatlemiseks, seega on paras aeg Marsist rääkida. Vastasseis tähendab olukorda, mil Marss asub Maa ja Päikesega (enam-vähem) ühel joonel, seega ka meile kõige lähemas asendis ja otse keset öötaevast.
 |
| Planeetide paraad taevas Marsi vastasseisu paiku. Kolme kergesti nähtava planeediga liitub kasvav Kuu ning ka kauged jäähiiud jäähiiud Uraan ja Neptuun on taevas nähtavad, kuigi mitte palja silmaga. Uraan asub Kuust veidi vasakul ning Neptuun Jupiterist veidi paremal. |
 |
| Marss 21. novembril läbi 14-tollise (35 cm) teleskoobi. Põhjapoolkeral paistab pooluse kohal ulatuslik pilvkate, heledam kollakas ümmargune laik pildi allosas on Hellas Planitia, üks Päikesesüsteemi suurimaid kokkupõrkekraatreid. Autor Damian Peach. |
Marsi vastasseisud ei ole vennad. Planeetide elliptiliste orbiitide ja pisut erineva kaldenurga tõttu on mõni vastasseis lähem kui teine. 2022. aasta vastasseis on lähim kuni 2033. aastani ning Eestist vaatlemisel parim võimalus Marssi näha kuni 2035. aastani. Tänavuse vastasseisu teeb eriliseks samale ööle sattunud täiskuu, mis kulgeb varahommikul täpselt Marsi eest läbi, varjates planeedi umbes kolmveerand tunniks. See annab astrofotograafidele haruldase võimaluse jäädvustada Marsi punast ketast Kuu halli pinna kohal säramas. Ka palja silma või binokliga vaatamisel on see võimas vaatepilt.
Punane planeet paistab silmatorkava, kõigist ümbritsevatest tähtedest heledama, oranži tähena Sõnni tähtkuju „sarvede“ juures. Binokliga võib Marssi näha väikese oranži kettana, kuid detailide nägemiseks tasuks kasutada teleskoopi. Olenevalt teleskoobi suurusest ja atmosfääri stabiilsusest võib Marsil näha heledamaid ja tumedamaid laike – esimesi katab Marsile omane raud(III)oksiidi rikas tolmukiht, tumedamatel aladel paljastub Marsi vulkaaniline aluskivim. Marsi polaaraladel võib märgata valget polaarmütsi või sageli esinevat jääpilvisust.
 |
| Kuu varjutab vastasseisu ööl hommikupoole umbes kolmveerand tunniks Marsi. Selliseid sündmuseid nimetatakse varjamisteks või okultatsioonideks ning need on ühed astrofotograafide lemmikud taevanähtused, võimaldades Kuu horisondi taha peituvast planeedist tõeliselt ebamaiseid pilte saada. |
 |
| Marss ja täiskuu vastasseisu ööl kõrgel lõunakaares. Eesti rahvaastronoomias nimetati Kuu lähedal paistvat heledat planeeti või tähte kuusulaseks, Marss täidab sel aastal seda rolli eriti hästi. Kuigi täiskuu valgus teeb nõrgemate tähtede ja tähtkujude eristamise raskeks, on selles taevapiirkonnas vastasseisu taustal näha päris mitmeid tuntud tähtkujusid. |
Ennist sai kirjutatud, et vastasseisu ajal on Marss Maale kõige lähemal, kuid see on tõsi ainult ligikaudu. Samadel põhjustel, miks kõik vastasseisud ühesugused ei ole, on Marsi lähim asend Maale ja vastasseis Päikesega tegelikult erinevatel aegadel, sel aastal üksteisest umbes nädala kaugusel. Marss on Maale kõige lähemal 1. detsembril, umbes 81 miljoni kilomeetri kaugusel – sel hetkel paistab planeet teleskoobis kõige suuremana. Vastasseis Päikesega on aga 8. detsembril, mil kaugus on u 760 000 km võrra suurem. Vastasseisu ajal on Marss pisut suuremast kaugusest hoolimata kõige heledam – umbes 6% kirkam kui lähimas asendis, kuna Päike valgustab siis planeeti Maalt vaadates kõige otsesemalt. Need erinevused on väga väikesed ja praktikas Marsi vaatlemist kuidagi ei mõjuta, kuid olgem selle kohta hoiatatud, kui eeloleva vastasseisu kohta meediasse artikleid ilmub ning neis kuupäevade osas segadus paistab valitsevat.
 |
| Vastasseisu ja lähima asendi erinevus. Graafikul on kujutatud Marsi kaugust Maast ning planeedi näivat heledust taevas tähesuurustes. Marsi heledus varieerub 24,5-tunnise tsükliga, mis vastab Marsi ööpäevale, sest erinevad planeedi küljed on pisut erineva heledusega. Sujuva joonega on kujutatud ühe Marsi ööpäeva keskmine. Marss saavutab oma maksimaalse heleduse vastasseisule eelneval päeval, kuigi ilma täppismõõtmisteta pole see erinevus tuvastatav. |
 |
| Tabel Marsi vastasseisude ja lähimate asendite infoga kuni 2035. aastani. Kellaajad on Eesti vööndiajas (lolli?) lootusega, et kellakeeramine millalgi ometi lõppeb... |
 |
| Marsi vastasseisud ning nende vaadeldavus Eestist (Tartust) lähima paari aastakümne jooksul. Väga madalal paistvaid vastasseise on atmosfääri segava mõju tõttu raske vaadelda, mistõttu on 2022. aasta vastasseisust parem alles 2035. aasta vastasseis. Kes veel mäletab, siis 2003. aastal toimunud 56 miljoni km kaugune vastasseis oli viimase ligi 60 000 aasta kõige lähem ning jääb lähimaks kuni 2287. aastani. Kuigi meediale meeldib seda teha, ei tasu tegelikult iga viimast kilomeetrit taga ajada ning praktilise vaatlemise seisukohast korduvad parimad Marsi vastasseisud iga 15–17 aasta tagant. |
 |
| Marsi vastasseisud 2018–2035. Marsi orbiit on üpris elliptiline, mistõttu toimuvad parimad vastasseisud siis kui need satuvad Marsi periheeli lähedasele ajale. Maa vaatepunktist tähendab see seda, et need toimuvad suve lõpul ja sügise alguses. Marsi orbiidil on kujutatud tähtkujusid, kus Marss sel ajal toimuva vastasseisu hetkel paistaks. Kuna Marsi orbiit on Päikese näiva liikumistee suhtes väikese kaldega, võib Marss aasta jooksul paista koguni 14 erinevas tähtkujus - lisaks 13 Päikese läbitavale tähtkujule ka Vaalas. |
