Palju õnne kosmoloog Jaan Einastole, kes tähistab täna oma 92. sünnipäeva!
Teame, et uuest marsikulgurist on viimasel ajal juba päris palju juttu olnud, aga sellel on ka hea põhjus - tegemist ju meie tsivilisatsiooni viimase tehnoloogilise sõnaga võõral planeedil, mis pakub meile andmeid, fotosid ja videoid, mille sarnaseid pole me varem näinud. Ja neid tuleb kõigi eelduste kohaselt veel ja veel.
Selle foto Orioni tähtkuju südamest jäädvustas Prantsuse-Ameerika astrofotograafidest abielupaar Antoine ja Dalia Grelin (galactic-hunter.com). Nad kasutasid selleks suhteliselt pisikest, kuid see-eest väga laia vaateväljaga läätsteleskoopi RadianRaptor 61 ja ühtekokku 30 tunnist säriaega. Veelgi muljetavaldav on, et foto on tehtud ühe maailma valgusreostatuma linna Las Vegase lähistelt, kasutades soovimatu valguse eemaldamiseks vastavaid kitsasribafiltreid, mis lasevad läbi vaid väga spetsiifilisi lainepikkuseid. Vaatepildi veidi harjumatu värvivalik on taotluslik, kuna vaatame tõele näkku - astrofotograafiat võib täiesti vabalt liigitada kunstivormiks, kus looduse pintslitõmmetele võib anda soovi korral mistahes toonid.
Peagi hakkab marsikulgur Perseverancelt saabuma terve rodu erinevaid andmeid, tuhandeid fotosid, videoklippe ja isegi helifaile Marsil ulguva tuulega. Esialgu vaatame aga mõnda tema esimest korralikku fotot võõralt planeedilt ja paari jäädvustust tema maandumisest.
 |
| Mars Reconnaissance Orbiteri jäädvustus langevarjuga Marsi pinna poole kihutavast kulgurist. |
 |
| Maanduri foto trossidega tema all rippuvast kulgurist. |
 |
| Esimene kõrgema resolutsiooniga värvifoto Perseverance ümbrusest. |
 |
| Üks kulguri kuuest rattast ja mõned huvitavad kivid. Geoloogid pole veel kindlad, et kas need on settekivimid või vulkaanilist päritolu. |
Perseverance on edukalt maandunud! Esimesed fotod Marsi pinnal puhkavalt kulgurilt on siin. Tundub rahulik...
Täna õhtul jõuab ühel või teisel moel Marsile NASA uusim ja kallim kulgur nimega Perseverance (Visadus), mis peaks planeedi atmosfääri sisenema millalgi kell üksteist. Kuna Marssi ja Maad lahutab selleks ajaks 205 miljoni kilomeetrine vahemaa, mille ületamiseks kulub raadiosignaalil üle kümne minuti, peab Perseverance maandumisega täiesti iseseisvalt hakkama saada. Allolevast videost on näha animatsiooni, kuidas see peaks välja nägema.
Kuigi NASA kasutas ka oma eelmise Curiosity kulguri puhul samasugust maandumistehnikat, peetakse täna õhtust manöövrit siiski riskantsemaks. Asi selles, et Perseverance sihtkohaks on 50 kilomeetrit lai Jezero kraater, mille põhi on suhteliselt ebatasane ning täidetud kiviväljade, orgude ja küngastega. See tähendab, et senisest enam peab maandur suutma autonoomselt valida parima koha, kuhu kulgur võimalikult pehmelt asetada. Nagu aru saada, võib peale selle viltu minna veel tuhat muud pisiasja.
Päev enne NASA Perseverance kulguri maandumist Marsile, teeme väikese kõrvalepõike meile lähemal asuva taevakeha - Kuu - peale. Nimelt sõidab meie kaaslase tagumisel (Maast eemale suunatud) küljel endiselt ringi Hiina kuukulgur Yutu-2, mille toimetas eelmise aasta jaanuris sinna Chang'e 4 nimeline maandur. Nüüd on see teinud huvitava leiu.
Yutu 2 senine teekond.
Kuna Kuul puudub soojust salvestav atmosfäär, on sealsed kaks järjestikust nädalat päevad tulised (120 C) ja sama kaua kestvad ööd krõbedad (-130 C). Et kulguri õrna elektroonikat ja akusid külma eest kaitsta, pannakse see sealseteks pikkadeks öödeks talveunne, mille ajal soojendatakse selle sisemust radioaktiivsete isotoopide lagunemisest tekkiva soojuse abil. Üks selline unetsükkel sai 140 kilogrammise Yutu-2 jaoks läbi 6. veebruaril, kui tema maandumispaigas tõusis päike (erinevalt laialt levinud väärarusaamast saab Kuu tagumine külg sama palju päikesevalgust, kui eesmine ehk meie poole suunatud külg).
