teisipäev, 29. november 2022

Marsi vastasseis 2022

Autor: Üllar Kivila

Neil haruldastel sügis-talvistel öödel, mil ilm juhtub selge olema, võib taevas märgata mitut planeeti. Lõuna-edelakaares säravad endiselt Jupiter ja Saturn, mille vastasseisud olid sügise alguses. Ida poolt kerkib aga kõrgele taevasse punane Marss, mille vastasseis toimub 8. detsembril. Vastasseisu lähedane aeg on parim aeg Maast kaugemal orbiidil tiirutava planeedi vaatlemiseks, seega on paras aeg Marsist rääkida. Vastasseis tähendab olukorda, mil Marss asub Maa ja Päikesega (enam-vähem) ühel joonel, seega ka meile kõige lähemas asendis ja otse keset öötaevast.

Planeetide paraad taevas Marsi vastasseisu paiku. Kolme kergesti nähtava planeediga liitub kasvav Kuu ning ka kauged jäähiiud jäähiiud Uraan ja Neptuun on taevas nähtavad, kuigi mitte palja silmaga. Uraan asub Kuust veidi vasakul ning Neptuun Jupiterist veidi paremal.

Marss 21. novembril läbi 14-tollise (35 cm) teleskoobi. Põhjapoolkeral paistab pooluse kohal ulatuslik pilvkate, heledam kollakas ümmargune laik pildi allosas on Hellas Planitia, üks Päikesesüsteemi suurimaid kokkupõrkekraatreid. Autor Damian Peach.

Marsi vastasseisud ei ole vennad. Planeetide elliptiliste orbiitide ja pisut erineva kaldenurga tõttu on mõni vastasseis lähem kui teine. 2022. aasta vastasseis on lähim kuni 2033. aastani ning Eestist vaatlemisel parim võimalus Marssi näha kuni 2035. aastani. Tänavuse vastasseisu teeb eriliseks samale ööle sattunud täiskuu, mis kulgeb varahommikul täpselt Marsi eest läbi, varjates planeedi umbes kolmveerand tunniks. See annab astrofotograafidele haruldase võimaluse jäädvustada Marsi punast ketast Kuu halli pinna kohal säramas. Ka palja silma või binokliga vaatamisel on see võimas vaatepilt.
Punane planeet paistab silmatorkava, kõigist ümbritsevatest tähtedest heledama, oranži tähena Sõnni tähtkuju „sarvede“ juures. Binokliga võib Marssi näha väikese oranži kettana, kuid detailide nägemiseks tasuks kasutada teleskoopi. Olenevalt teleskoobi suurusest ja atmosfääri stabiilsusest võib Marsil näha heledamaid ja tumedamaid laike – esimesi katab Marsile omane raud(III)oksiidi rikas tolmukiht, tumedamatel aladel paljastub Marsi vulkaaniline aluskivim. Marsi polaaraladel võib märgata valget polaarmütsi või sageli esinevat jääpilvisust.

Kuu varjutab vastasseisu ööl hommikupoole umbes kolmveerand tunniks Marsi. Selliseid sündmuseid nimetatakse varjamisteks või okultatsioonideks ning need on ühed astrofotograafide lemmikud taevanähtused, võimaldades Kuu horisondi taha peituvast planeedist tõeliselt ebamaiseid pilte saada.

Marss ja täiskuu vastasseisu ööl kõrgel lõunakaares. Eesti rahvaastronoomias nimetati Kuu lähedal paistvat heledat planeeti või tähte kuusulaseks, Marss täidab sel aastal seda rolli eriti hästi.

Kuigi täiskuu valgus teeb nõrgemate tähtede ja tähtkujude eristamise raskeks, on selles taevapiirkonnas vastasseisu taustal näha päris mitmeid tuntud tähtkujusid.

Ennist sai kirjutatud, et vastasseisu ajal on Marss Maale kõige lähemal, kuid see on tõsi ainult ligikaudu. Samadel põhjustel, miks kõik vastasseisud ühesugused ei ole, on Marsi lähim asend Maale ja vastasseis Päikesega tegelikult erinevatel aegadel, sel aastal üksteisest umbes nädala kaugusel. Marss on Maale kõige lähemal 1. detsembril, umbes 81 miljoni kilomeetri kaugusel – sel hetkel paistab planeet teleskoobis kõige suuremana. Vastasseis Päikesega on aga 8. detsembril, mil kaugus on u 760 000 km võrra suurem. Vastasseisu ajal on Marss pisut suuremast kaugusest hoolimata kõige heledam – umbes 6% kirkam kui lähimas asendis, kuna Päike valgustab siis planeeti Maalt vaadates kõige otsesemalt. Need erinevused on väga väikesed ja praktikas Marsi vaatlemist kuidagi ei mõjuta, kuid olgem selle kohta hoiatatud, kui eeloleva vastasseisu kohta meediasse artikleid ilmub ning neis kuupäevade osas segadus paistab valitsevat.

Vastasseisu ja lähima asendi erinevus. Graafikul on kujutatud Marsi kaugust Maast ning planeedi näivat heledust taevas tähesuurustes. Marsi heledus varieerub 24,5-tunnise tsükliga, mis vastab Marsi ööpäevale, sest erinevad planeedi küljed on pisut erineva heledusega. Sujuva joonega on kujutatud ühe Marsi ööpäeva keskmine. Marss saavutab oma maksimaalse heleduse vastasseisule eelneval päeval, kuigi ilma täppismõõtmisteta pole see erinevus tuvastatav.

Tabel Marsi vastasseisude ja lähimate asendite infoga kuni 2035. aastani. Kellaajad on Eesti vööndiajas (lolli?) lootusega, et kellakeeramine millalgi ometi lõppeb...

Marsi vastasseisud ning nende vaadeldavus Eestist (Tartust) lähima paari aastakümne jooksul. Väga madalal paistvaid vastasseise on atmosfääri segava mõju tõttu raske vaadelda, mistõttu on 2022. aasta vastasseisust parem alles 2035. aasta vastasseis.

Kes veel mäletab, siis 2003. aastal toimunud 56 miljoni km kaugune vastasseis oli viimase ligi 60 000 aasta kõige lähem ning jääb lähimaks kuni 2287. aastani. Kuigi meediale meeldib seda teha, ei tasu tegelikult iga viimast kilomeetrit taga ajada ning praktilise vaatlemise seisukohast korduvad parimad Marsi vastasseisud iga 15–17 aasta tagant.


Marsi vastasseisud 2018–2035. Marsi orbiit on üpris elliptiline, mistõttu toimuvad parimad vastasseisud siis kui need satuvad Marsi periheeli lähedasele ajale. Maa vaatepunktist tähendab see seda, et need toimuvad suve lõpul ja sügise alguses.

Marsi orbiidil on kujutatud tähtkujusid, kus Marss sel ajal toimuva vastasseisu hetkel paistaks. Kuna Marsi orbiit on Päikese näiva liikumistee suhtes väikese kaldega, võib Marss aasta jooksul paista koguni 14 erinevas tähtkujus - lisaks 13 Päikese läbitavale tähtkujule ka Vaalas.

esmaspäev, 28. november 2022

James Webb näeb värsket prototähte

Sellel James Webbi kosmoseteleskoobi fotol on näha liivakellakujulist udukogu tähisega L1527, mis asub meist vaid 460 valgusaasta kaugusel Sõnni tähtkujus. Selle keskel, meie pilgu eest läbipaistmatu tolmu- ja gaasiketta poolt varjatult, keerleb üks väga noor (100 tuhande aastane) prototäht ehk selline tähealge, mille tuumas ei ole veel saavutatud piisavat rõhku ja temperatuuri (umbes 100 miljonit kraadi), et vesinikutuumasid heeliumiks "põletada". Hetkel särab see gaasi gravitatsioonilisel kokkutõmbumisel vabanenud soojusenergiast ning valgustab peamiselt infrapunakiirguses enda kohal ja all asuvat hõredamat gaasi ja tekitab selles endast vahel eemale heidetud materjaliga omamoodi lööklaineid.

Kosmilises mõttes üsna pea kogub see endale ümbritsevast gaasist massi juurde, et siis mingil hetkel süttida täiesti uhiuue tähena meie Linnutees. Noore tähe kiirgus "puhub" seejärel hõredama gaasi enda ümbert minema. Sellest pöördumatust protsessist järele jäänud raskemast materjalist (tolm) kleepuvad järgnevate sadade miljonite aastate jooksul tõenäoliselt kokku planeedid - nii nagu see juhtus umbes 4,5 miljardit aastat tagasi meie Päikesesüsteemiga. Prototähte ümbritsev niinimetatud protoplanetaarne ketas on hetkel veidi suurem kui meie Päikesesüsteem ning kogu foto ulatus on umbes 0,3 valgusaastat. Linnutee tähetekke kiiruseks arvatakse tänapäeval olevat kusagil 3 tähte aastas.



laupäev, 26. november 2022

Kanadas langes boliid

Nädal tagasi ilmus Kanadas Ontario provintsi öötaevasse rohekas tulekera, mille heledus konkureeris täiskuuga ning millega kaasnes ka ülihelikiirusega seostatav mürin (sonic boom). Tegemist oli umbes meetrise läbimõõduga meteoroidiga(asteroidiga), mille tükid kukkusid suure tõenäosusega Ontario järve või kuhugi selle lõunakaldal asuvatele asustatud aladele. Inimestel palutakse võõra välimusega kivide osas silm lahti hoida.

Derek Bowen jäädvustas selle oma Go-Pro kaameraga. Säri 30 sekundit.

Punasega see ala, kust meteoriite võib kuivalt maalt leida.

Allikas: Western Meteor Physics Group

Nüüdseks ametlikku tähist 2022 Wj1 kandev meteoroid avastati ülemaailmse jälgimisvõrgustiku poolt juba kusagil kolm tundi enne Maa atmosfääri sisenemist. Tegemist on alates 2008. aastast kuuenda sellise juhusega.

reede, 25. november 2022

Artemis näeb Kuu "tagumist" poolt

Selline näeb välja meie Kuu sellest teisest küljest, mida me Maa pealt naljalt ei näe. Aga Artemis I missiooni raames Kuu orbiidile saadetud Orioni kapsel näeb. Suurim nähtav tume pinnavorm kannab Moskva mere (Mare Moscoviense) nime. Üldse leiab Kuu tagumisel küljelt palju Venemaaga seotud kraatrite ja "merede" nimesid, kuna Nõukogude Liidu sond Luna 3 oli 1959. aasta oktoobris esimene, mis seda pildistas (alumine foto). Juba vähem kui kümme aastat hiljem - 1968. aasta jõulude ajal - nägid seda oma silmadega esimesed inimesed, kui astronaudid Frank Borman, James Lovell ja William Anders Apollo 8 missiooniga Kuu orbiidile jõudsid.




teisipäev, 22. november 2022

Märk voolavast veest Marsil

2021. aasta veebruaris Marsil Jezero kraatris maandunud ja seal loodetavasti veel aastaid ringi sõitev Perseverance kulgur on Maale saatnud ühe oma viimase aja tähtsaima foto. Kulguri kõrge masti otsas asuv SuperCam on jäädvustanud kraatrisse suubuvas iidses jõedeltas mitmes kihis kive, mille ümar kuju on ilmselge märk, et need on selliseks lihvinud miljardite aastate eest Marsil voolanud vesi. Kui pinnas kannatab, uurib Perseverance neid kindlasti lähinädalatel ja -kuudel juba palju lähemalt.




esmaspäev, 21. november 2022

Artemis I jõuab täna Kuu orbiidile.

Autor: Üllar Kivila

Pärast veidi enam kui viiepäevast lendu jõuab kosmoselaev Orion täna Kuu juurde. Artemis I veedab Kuu orbiidil umbes 2 nädalat kuni 5. detsembrini, mil algab tagasitee Maale eeldatava saabumisega 11. detsembri õhtul.

Artemis I missiooni trajektoor. Orion veedab umbes pool kuud elliptilisel retrograadsel Kuu orbiidil.

Artemis I siseneb Kuu ümber pikergusele elliptilisele orbiidile, kuhu peaks plaanide kohaselt tulevikus rajatama Kuu ümber tiirutav kosmosejaam Lunar Gateway (maakeeli siis "Kuuvärav"?). Selle orbiidi eripära on pikaaegne stabiilsus vähese kütusekuluga, pidev sidevõimalus Maaga ning soodne lähtekoht Kuu pooluste külastamiseks, mis on tulevaste mehitatud Kuu-missioonide planeeritud sihtkohad.

Kuu orbiidile sisenemise manöövrit saab näha NASA TV ülekandes algusega kell 12:15: https://www.youtube.com/watch?v=BvWtNx3VOUA Manööver algab umbes kaks tundi hiljem ning paraku toimub see Kuu tagaküljel, kus kosmoselaevaga otsesidet ei ole. Praegune ajakava on järgmine:
  • 14:26 - Orion liigub Kuu taha, side katkemine,
  • 14:44 - orbiidile sisenemise manööver,
  • 14:57 - vähim kõrgus Kuu pinnast (u 130 km),
  • 15:00 - Orion väljub Kuu tagant, side taastumine.
Loodetavasti saab enne või pärast Orioni Kuu varjus olemist näha ka mõningaid ägedaid ülesvõtteid kosmoselaeva pardakaameratest Kuu vahetus läheduses.
Endiselt saab missiooni kulgu igal ajal jälgida ka siit visualisatsioonilt: https://www.nasa.gov/specials/trackartemis/

Klõps süvakosmosest - Orioni päikesepaneelide otstes on GoPro Hero4 kaamerad.

Umbes poolel teel Kuule jäi sihtkoht kaadrisse.


reede, 18. november 2022

Kommet Kanada taevas

Komeet C/2021 A1 (Leonard) pildistatud kesk külma ja lumist Kanada ööd eelmise aasta jõulude ajal.

Autor: Optique Vidéo (Instagram)



neljapäev, 17. november 2022

Leoniidid tulevad taevasse!

Täna öösel tasub igaks juhuks taevasse piiluda, kuna tippnemas on leoniidideks kutsutud meteoorivool. Tavaliselt üsna tagasihoidliku voolu kohta prognoositakse tänavu 50 kuni 200 meteoori tunnis ehk keskmiselt kaks "lasku" minutis. Vaatepilti ei sega õnneks ka selleks ajaks suhteliselt õhukeseks kahanenud Kuu. Sama ei saa ilmselt öelda meie ilma kohta, kuigi praeguse seisuga prognoositakse saartel ja Põhja-Eestis ööseks isegi kohatisi selgeid pilveauke.

Televisioonikaamera poolt jäädvustatud 1999. aasta leoniidide meteoorisadu, kui tunnis oli võimalik loendada 3000 meteoori. Fotole on kokku pandud kõigest ühe minuti jagu kaadreid.

Leoniidide näol on tegemist perioodiliselt Päikesele läheneva komeet Tempel–Tuttle küljest pärineva materjaliga, mis on selle orbiidile küllaltki ebaühtlaselt jaotunud. Selle tulemusel võib see vool nähtavate meteooride langemistiheduse poolest väga suurel määral kõikuda. Näiteks ajalooraamatutesse kirjutasid leoniidid ennast 1833. aasta novembris, kui tollase meteooritormi ajal olevat tunnis nähtud sadu tuhandeid(!) meteoore. Sellist vaatepilti on ausalt öeldes isegi raske ette kujutada. Sealt edasi leiti, et leoniidid tunduvad eriti võimsaks muutuvat umbes iga 33 aasta tagant. Viimane selline juhus leidis aset aastatuhandevahetusel, kui tunnis loendati ligi 3000 meteoori ning järgmist oodatakse 2033nda aasta paiku.

Leoniidide radiant ehk taevaosa, kust meteoorid näivad pärinevat asub Leo ehk Lõvi tähtkujus. Sellest on aga soovitatav natukene mööda vaadata.
Kirjeldust sellest, et kuidas Eestist vaadeldi 1998. aasta leoniidide sadu, saab lugeda siit: https://www.postimees.ee/.../leoniidid-sadasid-siis-kui...

Artemis I vaade Maale

Orioni kapsel eile lahkumas Maa orbiidilt, et suunduda mitu nädalat kestvale missioonile Kuu orbiidile.


All üks parema kvaliteediga foto Maast ja Orioni kapslist ning selle sisemusest, mis on missiooniks mehitatud skafandrit kandva mannekeeni poolt.




kolmapäev, 16. november 2022

Artemis I on startinud!

Autor: Üllar Kivila

Start toimus kell 8:47, pärast umbes kolmveerandtunnist viivitust esialgselt väljakuulutatud ajast. SLS kanderakett töötas veatult ning kosmoselaev Orion on nüüdseks teel Kuu poole. Stardi ja Maa orbiidil tehtud manöövrite otseülekanne NASA TVs: https://www.youtube.com/watch?v=CMLD0Lp0JBg

Peamootorite süüde. Selle sädemepilve raketi alla tekitamise lisaeesmärk on ka üleliigse vesiniku ära põletamine, mida paratamatult enne starti veidi düüsidest välja lekib.

Start!

SLS teel orbiidile. Orioni sihtkoht Kuu sättis end ka parajalt kaadrisse.

Tahkekütuse-kiirendite eraldumine raketist. Paraku toimus start ööpimeduses kohaliku aja järgi kell 1:47 ning kaamerapilt polnud seega just kõige põnevam.

Esimesi kaadreid Orioni pardalt umbes 800 km kõrguselt Maa orbiidilt. Parasjagu voltis kosmoselaev oma päikesepaneele lahti.

Reaalajas saab missiooni käiku jälgida siit: https://www.nasa.gov/specials/trackartemis/

Mis saab edasi? Reis Kuule kestab umbes 5 päeva ning selle orbiidile jääb Orion umbes 2 nädalaks (~ 22. november kuni 6. detsember) Maale naasmine peaks toimuma 12. detsembri paiku.
Kuna tegu on eelkõige tehnikat katsetava missiooniga, siis ei tasu seda kava surmtõsiselt võtta ning mõningased muudatused on ootuspärased. Mõistagi postitame uuendusi kui missiooni kava täpsustub või mõni oluline sündmus toimub.

Update:

Täna toimub veel kaks ülekannet: kell 15.30 algab ülekanne Orioni süvakosmose-manöövrist, mis suunab kosmoselaeva Kuu orbiidi suunas ning kell 17 algab ülekanne Orioni väljalennul jäädvustatud Maa-vaadete esitlusega. Selleks hetkeks on kosmoselaev Maast juba mitmekümne tuhande kilomeetri kaugusel ning naudib sarnaseid vaateid, mida nägid enam kui poole sajandi eest Apollo missioonide astronaudid.