Kuu aega tagasi avastati Hawaiil ATLAS vaatlusprogrammi poolt uus niinimetatud Kreutzi päikeseriivajast* komeet tähisega C/2024 S1 (ATLAS). Selle orbiidi mõõdistamised näitasid, et oma kõige lähimas punktis ehk periheelis peab see Päikesest või õigemini Päikesesüsteemi barütsentrist (raskuskeskmest) mööduma vaid 1,2 miljoni kilomeetri kauguselt. Võrdluseks, et Päikese enda raadius on kusagil 700 tuhat kilomeetrit ning alles nädal tagasi veel meie taevas silmaga eristatav olnud komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan–ATLAS) möödus oma lähimas punktis 58 miljoni kilomeetri kauguselt Päikesest.
Astromaania
Astronoomiast Tõrva Astronoomiaklubi vahendusel
neljapäev, 31. oktoober 2024
Komeet C/2024 S1 (ATLAS) hävines
kolmapäev, 30. oktoober 2024
Udukogu ja loomise sambad meie naabergalaktikas
Kõik on ilmselt näinud Hubble kuulsalt Loomise sammaste fotot, kus meist umbes 7000 valgusaasta kaugusel asuva Kotka udukogu südames kõrguvad valgusaastaid pikad tolmu- ja gaasisambad. Värskel James Webbi kosmoseteleskoobi fotol on näha aga udukogu N90, mis ei asu mitte Linnutees, vaid meist umbes 200 000 valgusaasta kaugusel paikneva Väikese Magalhãesi Pilve nime kandva kääbusgalaktika äärealadel.
All on udukogust kaks fotot. Neist teine on tehtud Hubble kosmoseteleskoobiga, mis vaatleb universumit nähtavas valguses ning on selles vallas isegi peale 34 aastat üks inimkonna parimaid optilisi teleskoope. Esimene foto on tehtud James Webbi teleskoobiga, mis näeb universumit peamiselt infrapuna- ehk soojuskiirguses. Tänu sellele paljastab see udukogus selliseid detaile, mida nähtavas valguses lihtsalt ei näe (tolm blokeerib nähtava valguse lainepikkusi rohkem kui pikemat infrapunakiirgust). Näiteks kui Hubble puhul on udukogu servadest väljapool näha vaid kümneid kaugeid galaktikaid, siis Webbi puhul on neist näha sadu ja tuhandeid. Kuigi need erivärvilised kettad ja udused pallid näivad asuvat kohe udukogu kõrval, asuvad nad sellest kümneid tuhandeid kordi kaugemal sadade miljonite valgusaastate kaugusel.
James Webbi vaade NGC 602 udukogule. Täissuuruses: https://cdn.esawebb.org/archives/images/large/weic2425c.jpg
Hubble vaade NGC 602 udukogule. Täissuuruses: https://cdn.esawebb.org/archives/images/large/weic2425b.jpg |
esmaspäev, 28. oktoober 2024
Apollo missioonide süvakosmosekõnnid
Hetkeseisuga on kosmoses "kõndinud" ehk kosmoselaevast või -jaamast väljaspool tegutsenud 265 inimest. Neist osad on seda teinud korduvalt ning enim kosmosekõnde on kogunenud kosmonaut Anatoli Solovjevi nimele, kes on 16 korral veetnud skafandriga kosmoses kokku 82 tundi 22 minutit. Esimese kosmoses kõndinud või õigemini seal hõljunud inimese au kuulub Nõukogude Liidu kosmonaudile Aleksei Leonovile (märts, 1965) ning viimased kaks kosmosekõndijat Jared Isaacman ja Sarah Gillis, said alles käesoleva aasta septembris esimesteks, kes on seda teinud eraettevõtte kaudu (SpaceX Polaris Dawn missioon)*. Arvata on, et tänu just eraettevõtete poolt pakutavate kosmoselendude sagenemisele hakkab kosmosekõdijate arv lähiaastatel kiiresti kasvama ning mingil hetkel ei ole see enam niivõrd eriline saavutus kui alles paarkümmend aastat tagasi.
Apollo 15 teenindus- ja juhtmoodul Kuu orbiidil. SIM ehk Scientific Instrument Module paistab selle küljel. Foto on tehtud Kuu pinnalt naaseva maanduri aknast. |
Alfred Worden esimesel süvakosmosekõnnil. |
Vaadates tagasi luugi poole olevat Worden näinud James Irwini taustal sellist vaatepilti. |
neljapäev, 24. oktoober 2024
Euclidi esimene mosaiik
Möödunud aastal startis Maa lähedasele orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Euclid, mis omab väga laia vaatevälja ning üht kõige aegade suurimat kosmosesse saadetud kaamerat (609 megapikslit). Neid kahte omadust kombineerides on selle ülesandeks kuue aastase missiooni jooksul enneolematus detailsuses üles pildistada ja kaardistada kusagil kolmandik meid ümbritsevast taevast.
Mosaiigi ulatuse võrdlus terve taeva ja täiskuuga. Sinisega Gaia ja Planci satellitide avil kaardistatud taevas (360 kraadine ümbrus on surutud kahemõõtmeliseks ovaaliks). Euclidi mosaiik sellest on kollane laik. Eculidi mosaiik, mis koosneb 206 kahe nädala jooksul tehtud vaatlusest.
kolmapäev, 23. oktoober 2024
Tõrvast Tähtedeni näitus jõuab Saaremaale
Meie astrofotode näitus Tõrvast Tähtedeni jõuab peagi mandrilt saarele.
esmaspäev, 21. oktoober 2024
Vesuuv ja Napoli orbiidilt
Rahvusvahelise kosmosejaama (ESA) astronaut Andreas Mogenseni foto Itaalias asuvast võimsast Vesuuvi vulkaanist, mis mattis aastal 79 tuha alla roomaaegsed Herculaneumi ja Pompeii linnad, mis on nüüdseks väljakaevatuna parimaks aknaks ajas tagasi toonasesse elulaadi. Täna asub Vesuuvi jalamil (fotol ülemises servas) ligi miljoni elanikuga Napoli linn.
laupäev, 19. oktoober 2024
Astronoomiaklubi astrofotod: Jupiter
Varahommikune Jupiter ja selle Suur punane laik. Viimase puhul on tegemist juba teadaolevalt vähemalt 400 aastat möllanud tormiga, mille sisse mahuks ära kaks Maad. Tegemist on hetkel meie parima fotoga Jupiterist.
reede, 18. oktoober 2024
Komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan–ATLAS) koduaiast
Seal ta taaskord on ja kui vaadata ilmaprognoose, siis niipea me seda näha enam ei saa. Seega kõigil kellel binoklid, head silmad või pika säriajaga kaamerad - täna ja nüüd on võib-olla viimane hea võimalus seda põgusat külalist läänetaevas näha ja jäädvustada.
Astronoomiaklubi astrofotod: Komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan–ATLAS)
Kolmapäeva õhtul toimunud komeedivaatlusel pildistatud komeet C/2023 A3 (Tsuchinshan–ATLAS). Raske uskuda, aga sellist vaatepilti pakub vaid mõne kilomeetrise läbimõõduga jää- ja tolmupall*, kui Päike seda oma soojusega aurustab. Selle peamine saba ulatub miljoneid kilomeetreid (kaadrist kaugele välja). Komeedi ees olev niinimetatud antisaba tekib kui me oma asukohast vaatame läbi komeedi tiirlemistasandis leiduvast tolmust. Ehk siis mõnes mõttes on tegemist optilise illusiooniga.
neljapäev, 17. oktoober 2024
Täiskuu ei aja inimesi hulluks
Täna kell 14:26 saabub hetk kui Päike valgustab Maalt vaadates Kuu pinda maksimaalses ulatuses*. Laialdasemalt tuntakse seda hetke täiskuu nime all. Et parasjagu asub Kuu meile ka keskmisest lähemal, siis on see taevas veidi suurem ja heledam. Sellist täiskuu hetke tuntakse superkuu nime all. Kuu tõuseb täna umbes pool kuus, ehk siis kui Päike loojub ning tõuseb astronoomiliseks keskööks (suveajas umbes pool kaks) 44 kraadi kõrgusele lõunasse. Loojub see siis kui Päike on juba tõusnud umbes kell 9 ajal hommikul.
Värvide osas tugevalt võimendatud täiskuu 2022. aasta jaanuaris.