kolmapäev, 11. veebruar 2026

Muna udu Luiges

Nüüdseks juba 35 aastat Maa orbiidil veetnud Hubble kosmoseteleskoobi teravus ei ole kuhugi kadunud. All on näha selle värsket vaadet niinimetatud eel-planetaarudule hüüdnimega "Muna udu". Asub see meist ümmarguselt 3000 valgusaasta kaugusel Luige tähtkuju suunas.
Kui planetaarudu (mingit seost planeetidega ei ole) on Päikesega võrreldava tähe ümber paisunud valgusaastaid lai keerukas tolmu- ja gaasikest, siis eel-planetaarudu on samale moodustisele vahetult eelnev faas. Vaadates tohutus Linnutees teleskoopidega ringi, õnnestub meil ära näha sarnaste objektide ajas erinevaid etappe ning nende põhjal panna kokku muidu inimesele kättesaamatutes ajaskaalades toimuvaid protsesse. Planetaarudu algusest kuni selle hajumiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid.

Antud foto allikas/täislahutuses: https://esahubble.org/images/heic2604a/
Muna udu puhul näeme sureva tähe pool minevikus eemale heidetud ja paisuvaid gaasikesti (ümarad ringjad kujundid), tähte ümbritsevat ja varjavat gaasi- ja tolmupilve (tumedam ajal keskel), eemalduvas materjalis hajuvat tähevalgust (kaks heledat kaksik-valguskimpu) ning tolmupilve poolustelt välja purskuvat värskemat materjali (heledam südamik kahel pool pilve). Valguse jagunemine mõlemal pool otsekui kaheks on ilmselt tänu sellele, et osa sellest valgusest neeldub värskes tähematerjalis. Tolmupilve keskel, meie pilgu eest varjatult, ei asu ilmselt üksik täht, vaid seal võib neid üksteise ümber tiirelda mitmeid. Märku annab sellest eemalduvate gaasikestade kuju.
Hubble on Muna udukogu erinevate kaameratega vaadanud tegelikult kolmel eelneval korral (1997, 2003 ja 2012).

Muna udu 2003. aastal Hubble vahendusel. Värvid on "võltsid" ehk need on udule omistatud erinevate polarisastsioonifiltrite alusel kujustamaks kuidas valgus gaasilt peegeldub.

Muna eel-planetaarudu 1997. aastal Hubble vahendusel.

Muna udu kese 2012. aastal Hubble vahendusel.


teisipäev, 10. veebruar 2026

Kuufaasid 2026 ja aasta varjutused

Allolevast animatsioonist näeb ära kõik 2026. aasta kuufaasid. Lisaks on seal tõetruult kujutatud Kuu näiv "kõikumine" taevas ehk libratsioon, suuremad kraatrid ja Apollo maandumispaigad, Kuu kauguse muutus Maast ja palju muud huvitavat infot, mis meie kaaslase retki ümber planeedi iseloomustavad. Allikas: NASA

Kuu libreerimise põhjustest kirjutasime siin: https://www.astromaania.ee/.../kuidas-kuu-libreerib.html...
Superkuud ehk sellised juhused, kus Kuu on meie vaatenurgast täielikult valgustatult (täiskuu ajal) Maale ka kõige lähemas punktis, leiavad aset jaanuaris, novembris ja detsembris.
Loodetavasti selgitab see video muuhulgas ka seda, et kuidas ikkagi Maalt nähtavad kuufaasid tekivad. Nimelt on endiselt levinud üks väga veider müüt nagu oleks Kuu valgustatuse määr seotud kuidagi Maa varjuga sellel. Selle kohta saab lugeda siit: https://www.astromaania.ee/.../milles-tekivad-kuu-faasid......
2026. aasta jooksul triivib Kuu meie koduplaneedist keskmiselt 3,8 sentimeetrit kaugemale (umbes samas tempos nagu kasvavad inimese varbaküüned). Miks? Siit saab lugeda: https://www.astromaania.ee/.../miks-kuu-kaugeneb-maast...
Kuuga ühel või teisel moel seotud varjutusi on 2026. aastal tulemas, nii nagu enamikel aastatel, neli. Esimene päikesevarjutus on 17. veebruaril. Päris kinni Kuu Päikest selle käigus katta ei suuda, kuna selle kaugust Maast on sellel ajal maksimumi lähistel. Samas Maa kaugus Päikesest on jällegi aasta miinimumi lähedal. Ehk siis tegemist on niinimetatud rõngakujulise päikesevarjutusega. Näeb seda täies ilus vaid Antarktikast. Osalist varjutust näeb Lõuna-Ameerika lõunatipust ja Lõuna-Aafrikast. Päikese ja kuuvarjutused käivad reeglina paaris. Kaks nädalat peale päikesevarjutust (3. märtsil) saab täielikult varjutatud Kuu. Seda näeb Vaikse Ookeani ja selle ümber - Aasias, Ameerikates ja Austraalias.
Aasta teine varjutustepaar, vastavalt päikese- ja kuuvarjutus, toimuvad 12. ja 28. augustil. Neist esimene, täielik päikesevarjutus, on näha Gröönimaalt, Islandilt ja Hispaaniast. Nii lähedal meile pole täieliku päikesevarjutust tükk aega toimunud ja selle vaatlejatel tasub juba lennukipiletid ära broneerida. Ka Eestist on sellel kuupäeval (loomulikult selge ilma korral) varjutuse tipus näha koguni 80 protsenti varjutatud Päikest. Kaks nädalat hiljem toimub osaline (peaaegu täielik) kuuvarjutus, mida on varajastel hommikutundidel ja loojuva Kuu peal näha ka Eestist.

reede, 6. veebruar 2026

Astronoomiaklubi astrofoto: Ganymedese üleminek Jupiterist

Kolmapäeval Tõrva koduaiast Jupiteri vaadeldes selgus, et puhtjuhuslikult on toimumas võrdlemisi haruldane sündmus - Jupiteri suurima kuu Gaymedese üleminek planeedikettast. Kuna varem ei ole sellisele asjale sattunud, otsustasime sündmust järgneva 90 minuti jooksul jäädvustada. Peale praktiliselt tervet päeva üksluiset fototöötlust, sai jäädvustustest kokku lühikene klipp, millega võib isegi rahule jääda.

Ganymedes paistab kuulsa Suure punase laigu juures. Hetkel kui kuu hakkab planeedi eest läbi jõudma, ilmub viimase "pinnale" kuu poolt heidetud vari (vasakul). Kuigi Ganymedes tundub olevat kohe planeedi ees, lahutab neid tegelikult umbes 930 000 kilomeetrit.

Tagantjärgi tarkus ütleb, et oleks võinud ju veel pool tundi pildistada, aga nii kuradi külm oli.
Ajas edasi-tagasi jooksva videoklipi tegemiseks kulus 54 kaadrit. Iga kaader on kokku pandud 100sekundilisest klipist, mille iga umbes 8600 kaadrist on valitud 4% parimat ning need omavahel virnastatud. Tarkvaraks Firecapture, Autostakkert, Registax, PIPP, PS. Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ir/uv cut filter, ZWO ADC, kaamera ZWO ASI678MC-PRO.

Lugeja video võimalikust meteoorist Muhumaal

Täna saatis üks Muhumaa elanik meile video möödunud ööst, millel tundub, et kell 3:29 lendab üle õue midagi heledat. Tegemist võis olla heleda meteooriga, kuigi sarnase efekti tekitaks ilmselt ka hästisihitud valgusrakett. Varjude mängust võib tuletada, et objekt liikus edela-kirde suunal. Kui keegi juhtus öösel taevas midagi huvitavat nägema või seda isegi jäädvustama, siis andke endast kommentaarides märku.



neljapäev, 5. veebruar 2026

Asteroid Eros

NEAR Shoemakeri nimeline sond jäädvustas sellise klipi asteroid 433 Erose pöörlemisest 2000. aasta detsembris. Asus see sellel ajal banaani meenutava kujuga asteroidi kesmest umbes 200 kilomeetri kaugusel orbiidil. Sondi kaamera jälgis umbes 5 tunni ehk asteroidi ühe täispöörde jooksul asteroidi päikesepaistelist külge, mistõttu tundub asteroid klipis küljelt küljele võnkuvat.


Eros kuulub niinimetatud Maa-lähedaste asteroidide (Amor grupp) hulka. Tiireldes ümber Päikese veidi kaugemal kui Maa, saub see lähedaste vastasseisude ajal Maast vähimas punktis mööduma vaid umbes 25 miljoni kilomeetri kauguselt. Kuigi hetkel ei ole Eros Maale ohtlik asteroid, võib see tulevate miljonite aastate pärast muutuda. Kokkupõrge Erosega oleks elu jaoks katastroofiline, kuna dinosauruste valitsuse lõpetanud asteroidist on see koguni viis korda suurem. Mõõtmetelt on Eros väga ebakorrapärase kujuga (34x11,2x11,2km) ning ühe pöörde tegemiseks kulub sellel vaid 5,2 tundi. Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub Erosel 643 päeva. Erose avastajaks oli 1898. aastal saksa astronoom Carl Gustav Witt

NASA sond NEAR Shoemaker startis Maalt 1996. aastal ning jõudis Erose orbidiile 2000. aasta veebruaris. Peale aastat orbiidil maandus sond edukalt asteroidil ning edastas veel kümme päeva peale seda andmeid asteroidi koostise kohta. Kokku kogus NEAR enam kui kümme korda rohkem andmeid, kui alguses loodeti. NEARi vaatluste põhjal on hinnatud, et kusagil 3% selle massist on metallid ning see peaks sisaldama kusagil 20 miljardit tonni kulda, hõbedat, plaatina, tsinki ja alumiiniumit.

NEAR Shoemakeri mosaiik asteroid Erosest. Loomulikes värvides.

Eros erinevate nurkade alt. Fotod tehtud NEAR Shoemaker sondi poolt.


Astronoomiaklubi astrofotod: suur päikeseplekk Päikesel

Tänane selge päev andis võimaluse kiigata teleskoobiga Päikesest ja pildistada sellel isegi palja silmaga eristavat tavatult suurt päikeseplekigruppi 4366 veidi lähemalt. Päike käib kahjuks meie maalt veel ikka madalalt ja seetõttu oli atmosfääri segav mõju tuntav, kuid midagi ikka kaamerasse jäi.

Päikese laiguline fotosfäär. Suurim plekk ja sellest vasakul asuvad pisemad kannavad grupitähist 4366.

Päikeseplekigrupp 4366.

Kahe foto komposiit. Lähivõtte nurgas on mõõtkavas Maa.

Päikeseplekid on piirkonnad Päikese pulbitseval fotosfääril ehk nähtaval pinnal, mille normaalne tsirkulatsioon on krussis magnetväljade poolt rikutud. Selle tulemusel on nad ümbritsevast kusagil tuhakond kraadi madalama temperatuuriga. Et madalamal temperatuuril aine kiirgab vähem valgust, paistavad nad läbi päikesefiltri peaaegu mustad. Päikeseplekke on Päikesel seda rohkem mida lähemal on Päike oma umbes 11-aastase aktiivsustsükli tipule. Hetkel on ta veel üsna tipus. Neist samadest plekkidest plahvatavad vahel välja loited, milles sisalduv materjal püütakse Maa magnetvälja poolt kinni ning mis põhjustavad lõpuks ka meil vahel nähtavaid virmalisi ja niinimetatud magnettorme. Päikeseplekigrupp 4366 purskas nädala algusest välja ühe viimase kümnendi võimsama purske, mis peaks täna-homme meil ka virmalisi põhjustama.

Foto tegemiseks kasutasime teleskoobi ees Baader Astrosolar ASTF-240 filtrit. Teleskoop Celestron 9.25 EdgeHD. Kaamerateks ZWO ASI071MC pro ja ASI678MC pro. Tarkvaraks Firecapture, PIPP, Autostakkert, Registax, PS.

kolmapäev, 4. veebruar 2026

Artemis II missioon lükati kütuselekke tõttu edasi

Eile teatas NASA, et Artemis II missiooni stardi niinimetatud märg-peaproov katkestati vesinikulekke tõttu. Missioon viia inimesed reisile ümber Kuu lükati seetõttu plaanitust neli nädalat edasi. Proovi käigus pumbati ligi 100 meetrit kõrgesse SLS raketi ligi 2,7 miljonit liitrit raketikütust (hapnik ja vesinik) ning mängiti läbi kõik etapid, mis tõelise stardi puhul peaks toimuma. Test katkestati 5 minutit ja 15 sekundit enne "starti" kui raketi alumisest osast tuvastati vesinikuleke. Vesiniku aatomid on niivõrd pisikesed, et süsteemi täiesti lekkekindlaks tegemine on kurikuulsalt keeruline ülesanne. Lisaks tuvastati pisemaid probleeme kommunikatsioonisüsteemis.

NASA/Sam Lott

Missiooni järgmine aken avaneb 6.-11. märtsil. Sellise aja põhjuseks on NASA vajadus vahepeal saata üks mehitatud missioon Rahvusvahelisse Kosmosejaama ning ka Kuu asetus peab missiooni parameetrite jaoks olema õige. Nelja nädala pärast on Kuu teinud Maa ümber järjekordse ringi. Ühtlasi lasti ligi kahenädalasest karantiinist välja ja tagasi pere juurde missioonil osalema pidanud USA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover, Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen. Kui lekke ja muude probleemide eemaldamine läheb plaanipäraselt, siis paari nädala pärast peavad nad ennast taas võimalike nakkushaiguste eest isoleerima.
Artemis II missiooni kohta kirjutasime eelnevalt siin: https://www.astromaania.ee/.../artemis-ii-missioon-viib...

teisipäev, 3. veebruar 2026

Päikesel on silmaga nähtavad plekid

Kõigil keevitusmaskide ja päikesevarjutusprillide omanikel tasub praegustel selgetel päevadel vaadata meie kodutähe suunas, sest selle pinnal peaks ka ilma suurendava optikata näha olema üks ümbritsevast tumedam ala*. Tegemist on hiiglasliku päikeseplekigrupiga tähisega 4366, mille sisse mahuks üksteise kõrvale ära päris mitu Maad.

foto Päikesest läbi NASA SDO päikeseobservatooriumi. Praktiliselt reaalajas saab seda kümnekonnas erinevas lainepikkuses vaadata siit: https://sdo.gsfc.nasa.gov/data/

Suuruses kiiresti kasvanud grupp on näidanud viimastel päevadel üles ebatavalist aktiivsust. Näiteks pühapäeva ja esmaspäeva vahelisel ajal saatis see grupp välja enam kui 20 päikesepurset ehk loidet. Neist üks oli lausa viimase üheksa aasta võimsaim. On arvata, et paari päeva pärast, kui selle purske käigus Päikesest eemale paistatud laetud osakesed (prootonid, elektronid) Maa magnetvälja poolt kinni saavad püütud, saame ka Eesti kohal näha võimsaid virmalisi.

*Päikest palja silmaga vaadata ei tasu. Kindlasti ei tohi seda teha läbi kaitsmata suurendava optika, sest selle tagajärjel võib lihtsalt pimedaks jääda. Kodustest vahenditest võib vaatlemiseks kasutada laserplaate (mitte läbi augu) või küünlal mustaks tahmatud klaasitükke.

esmaspäev, 2. veebruar 2026

Meteoor Uus-Meremaa lähistel

Reedel nähti Uus-Meremaalt Wellingtoni linnast kohaliku aja järgi kell 23:25 üht väga heledat meteoori (boliidi), mis õnnestus ka mitmes paigas kaamerasse jäädvustada. Tegemist on kas mõne kogukama kosmoseräpsu tükiga või siis meteoroidiga.

Huvitaval kombes sisenes kaks tundi hiljem Uus-Meremaast umbes 1200 kilomeetrit lõunas atmosfääri Hiina raketiaste, mis ka Euroopas omajagu ärevust tekitas. Kaht omavahel segi ei saa ajada, kuna lisaks erinevatele kellaaegadele liikusid nähtud meteoor ja raketiaste praktiliselt vastassuundades.



Kasutatud teleskoop ja fototehnika

Pole midagi salata, head teleskoobid ja astrofotograafiaks vajalik tehnika on kallis. Eriti uus tehnika. Sellepärast tasub selle omapärase hobiga algust tegeval inimesel kõigepealt pilk heita kasutatud kraamile. Sest ega valgus vähemalt läätsi ja peegleid ei kuluta ning hea õnne korral on võimalik korralikud asjad soetada poole hinnaga.

All mõned müügikuulutused meie sõbralt ja astrofotograafilt Viljam Takiselt. Kõik müüdav on järgi proovitud ja töötav. Peegelteleskoop TS-Optics GSO 8" Ritchey-Chretien Pro olevat lausa uueväärne. Rohkem infot ja näiteid linkidel.
RC 8 toru, kaasa fookuse pikendusrõngaste komplekt väärtuses 100 EUR, uue tüüpi sisemine varjuk:
Legendaarne astroobjektiiv 2.0 135 mm:
Öökaamera, öövideokaamera, kaasa laadija ja akusid, ka originaalkarp:
Linnutee ja virmaliste laiavälja objektiiv:


Kuulutus Üllar Kivila poolt:

Kasutan võimalust ja lisan paar asja valikusse juurde Mul on pakkuda 50/200 mm gideerimispikksilm koos ASI120MM kaameraga. Kusjuures seda kombot on kasutatud postituses esimesena mainitud 8" RC-ga samasuguse toru küljes ja sobib sellele hästi. (Vt pilti)
Lingid astroshopis:

gideerija: https://www.astroshop.eu/p,49755
kaamera: https://www.astroshop.eu/p,59338

Pakun mõlemat eraldi 100 € eest, aga kui keegi soovib mõlemat koos, siis komplektina küsiks 150 €. Hea võimalus koos ülalnimetatud RC teleskoobiga endale usaldusväärne astrofotograafia teleskoop koos gideerimisega saada (gideerija+kaamera sobivad mõistagi ka enamikele teistele teleskoopidele).