Sotsiaalmeediasse on ilmunud mitmed videod, millel on tõenäoliselt näha kuidas SpaceX Starshipi nimeline kosmoselaev atmosfääris laiali laguneb ning ära põleb. Selline oli Eesti aja järgi pool üks öösel toimunud raketikatsetuse ootamatu tulemus. Video on filmitud Kuuba lähistelt Turksi ja Caicose saartelt.
Astromaania
Astronoomiast Tõrva Astronoomiaklubi vahendusel
reede, 17. jaanuar 2025
SpaceX püüdis taaskord Super-Heavy õhust kinni
Eesti aja järgi pool üks startis Texasest SpaceXi Starshipi järjekorras seitsmes testilend. Kui alguses näis kõik hästi kulgevat, siis nähtavasti kahe astme eraldumisel tekkis mingisugune probleem kuna esiteks suutis Super Heavy tõukuri 13 mootorist taassüttida 12 ning viis minutit hiljem plahvatas Starship umbes sellel momendil kui selle mootorid oleksid pidanud välja lülituma. See-eest suudeti aga Super Heavy tõukur teist korda edukalt kinni püüda spetsiaalse torniga, mida kutsutakse Mechazillaks. Videot vaadates võib meenutada, et Super Heavy on 71 meetrit kõrge.
neljapäev, 16. jaanuar 2025
Blue Origini uus rakett New Glenn tegi esmalennu
New Glenn on nimetatud USA astronaut John Glenni järgi, kes esimese ameeriklasena 1962. aastal Maale kolm tiiru peale tegi.
Marsi vastasseis toob taevasse punase planeedi
Harvadel selgetel õhtutel on paljud kindlasti märganud idataevast tõusmas üht heledat punakat tähte, mis näeb madalal asudes välja nagu mobiilimasti tuli. Tegemist pole aga mitte mõne heledama tähe, vaid planeet Marsiga, mille vastasseis Maaga jõuab kätte täna.
Kui enamuse ajast
on Rooma sõjajumala järgi nime saanud Marss meie jaoks päevases taevas nähtamatu
või ripub tagasihoidliku punaka tähena madalal horisondil, on ta viimastel
kuudel asunud öötaevas üha kõrgemaid kaari tegema. Ka tema heledus on nüüdseks
selline, et teistest taevakehadest saavad talle selles osas vastu vaid Päike,
Kuu, Veenus ja Jupiter. Veenust näeb praegu väga-väga heleda objektina õhtuti edelas (sellest veidi ida pool
paistab planeet Saturn) ja temast vaid veidi nõrgemat
Jupiteri kõrgemal Sõnni tähtkujus Hüaadide täheparve
servas. Marsi hiljutise heleduse ja nähtavuse kasvu taga peitub sündmus, mida astronoomias
tuntakse vastasseisuna ning mis Marsi puhul toimub iga kahe aasta ja mõne
nädala tagant. Kusjuures punase planeedi vastasseisud erinevad üksteisest nagu
öö ja päev, seda eriti Eestis asuva vaatleja jaoks.
Vastasseisuks või võõrapäraselt ka opositsiooniks nimetatud sündmus
tähistab hetke, mil Päike, Maa ja sellest kaugemal tiirlev planeet asuvad ühel
joonel. Maa pealt vaadates tähendab see seda, et planeet asub meie taevas
Päikesest 180 kraadi teisel pool. Näiteks kui astronoomilisel
südaöösel (umbes pool üks) võime ette kujutada, et Päike asub
mitukümmend kraadi põhjahorisondi taga, siis parasjagu vastasseisus asuv
planeet paistab samal ajal mitukümmend kraadi lõunahorisondi kohal. Nii saavad
meile erinevatel aegadel paista kõik Maast kaugemal tiirlevad planeedid ehk
Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Marss. Kusjuures neist viimane on selles
nimekirjas erandlik, kuna erinevalt iga-aastasest vastasseisudest teiste
loetletud planeetidega, näeme me Marssi öises lõunataevas kord kahe aasta ja
mõne nädala tagant.
Planeet Marss Araabia Ühendemiratide kosmosesond Hope vahendusel. Fotol on näha Marsi põhjapolaarmüts, planeedi suurimad vulkaanid ja osakene Päikesesüsteemi suurimast kanjonist Valles Marineris.
Foto: CU/LASP EMM/EXI ITF/Kevin M. Gill |
Selle põhjuseks tema liikumiskiirus ümber Päikese. Nagu me kõik teame
kulub Maal ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese ümmarguselt
365 päeva. Marsil kulub selleks aga 687 päeva, ehk peaaegu kaks korda rohkem.
Et gaasihiidude Jupiteri ja Saturni ning niinimetatud jäähiidude Uraani ja
Neptuuni aastad on oluliselt pikemad, jõuame me neile Maaga igal aastal
orbiidil järele. Marsi puhul peab aga Maa tegema kaks tiiru, enne kui planeedid
taaskord ühele joonele satuvad.
Marsi vastasseisud
pole vennad
Tihti aetakse
vastasseis segi hetkega mil kahe planeedi vaheline kaugus on aasta väikseim,
kuigi tavaliselt lahutavad neid mõned päevad. Selle põhjuseks on tõsiasi, et
ühegi planeedi orbiit ei ole täiuslikult ringikujuline vaid pigem väljavenitatud
ringi meenutav ellips. Nii võivad planeedid üksteisele lähimas punktis ära käia
enne või pärast vastasseisu. Näiteks seekord oli Maa ja Marsi vaheline kaugus
väikseim 12. jaanuaril, kuid vastasseis ise jõuab kätte alles täna.
Marsi orbiit on võrreldes
Maaga väga lopergune, asudes Päikesest periheelis ehk lähimas punktis 207
miljoni kilomeetri kaugusel ja afeelis ehk kaugeimas punktis 249 miljoni
kilomeetri kaugusel. Vahe on koguni 42 miljonit kilomeetrit. Maa puhul on sama
arv vaid 5 miljonit kilomeetrit. Selline kõikumine seletab ühtlasi ära, miks
meie vastasseisud punase planeediga üksteisest väga olulisel määral erinevad.
Võib ju Marss sellel hetkel meist asuda 55 miljonist kilomeetrist kuni 102
miljoni kilomeetri kaugusel. Vahe on pea kahekordne.
Marsi vastasseisud ning nende vaadeldavus
Eestist (Tartust) lähima paari
aastakümne jooksul. Väga madalal paistvaid vastasseise on atmosfääri segava
mõju tõttu raske vaadelda, mistõttu 2025 aasta oma on võrdlemisi hea. Tõeliselt head Marsi vastasseisu näeb alles 2035. aastal.
Autor: Üllar Kivila |
Marss tõuseb eeloleval ööl maksimaalselt 59 nurgakraadi kõrgusele lõunasse. Kui küsida, et kui kõrged need kraadid taevas paistaksid, siis üheks heaks sõna otseses mõttes rusikareegliks on kasutada enda väljasirutatud rusikat mille laius vastab umbes kümnele kraadile. Ehk siis planeet on kõrgel ja vaade selge. Madalal asuvat
planeeti või
mistahes muud taevast objekti oleme ju sunnitud tahes tahtmata vaatama pikuti läbi Maa atmosfääri.
Sellisel juhul ei loe kui võimas on meie teleskoop - udust laiku suurendades näeme me lihtsalt suuremat udust laiku. Mida kõrgemal on aga objekt, seda õhem on atmosfäär meie ja selle vahel ning vaade planeedile oluliselt parem.
Tõrva Astronoomiaklubi seni parim foto Marsist. Tehtud 2024. aasta detsembris Tõrvast.
Seega on tänavune Marsi-vastasseis Eestis asuva vaatleja jaoks võrdlemisi hea. Näiteks kahe aasta pärast veebruaris aset leidvas vastasseisus asub
Marss meist 5 miljonit kilomeetrit kaugemal ning paistab taevas kümme kraadi madalamal. Sellest järgmisel (2029. aasta märtsis) on ta meile küll jälle lähemal aga
25 kraadi madalamal kui täna ja nii edasi. Alles 2035. aasta septembris saab aset leidma tõeliselt lähedane vastasseis kui Marss asub meist
vaid 57 miljoni kilomeetri kaugusel ning ta kõrgus on talutavad 24 kraadi.
Marsi leidmisega tähistaevast ei tohiks sellel talvel raskusi olla. Paiknedes Kaksikute tähtkujus moodustab see lähipäevil
"kaksikute" Polluxi ja Castoriga kauni kolmese rea. Jupiter asub
sellest 25 kraadi lääne pool Sõnnis. Igaks
juhuks tuleks mainida, et ühe või teise
planeedi asukoht ühes või teises tähtkujus ei oma teadaolevalt mingit rolli inimsuhetele, rahaasjadele või armuelule. Taolise ebausu levitamisega tegeleb see teine astro-
eesliitega "teadus".
Nagu ikka
vastasseisus asuvate planeetidega, siis tõuseb Marss
kirdest umbes samal ajal kui Päike loojub ehk kusagil nelja ajal õhtul.
Hilisõhtuks on ta juba umbes 50 kraadi kõrgusel kagutaevas ja astronoomiliseks südaööks (poole kahe ajal öösel) otse lõunas. Silmnähtavalt punaka värvuse ja kõiki tähti ületava heleduse poolest on teda raske millegi muuga segi ajada. Meie õhtu ja öötaevasse jääb Marss veel mitmeks kuuks, kuigi peale vastasseisu hakkab ta heledus aegamisi langema.
Kuidas näha?
Marsi lähemaks uurimiseks tasub kindlasti kasutada teleskoopi ja suhteliselt võimsat suurendust. Enamikes binoklites jääb planeediketas paraku liialt pisikeseks. Aga kui taevas selge ja planeet oma kõrgeimas punktis, võib ta punakal-pruunil pinnal märgata tumedamaid alasid ja lõunapoolust katvat valget polaarmütsi. Siinkohal ei tasuks vaatlejal langeda samasse meelepettesse, nagu näiteks itaalia astronoom Giovanni Schiaparelli ja ameerika astronoom Percival Lowell, kes uskusid vastavalt 1877. ja 1894. aastate suurte vastasseisude ajal Marsi pinnal nägevat keerukat kanalite võrgustikku. Neist viimane oli elu lõpuni veendunud, et tegemist on Marsil asuva tsivilisatsiooni meeleheitliku püüdlusega niisutada oma kõrbestunud põlde poolustelt pärineva sulaveega. Alles 20. sajandi esimeses pooles tehtud vaatlused võimsamate teleskoopidega tõestasid selle olevat tühipalja soovmõtlemise.
Marsi vastasseisudel on lisaks silmailule ka praktilisi eeliseid. Nimelt on kahe planeedi väikseim kaugus parim aeg Marsile kõiksugu sondide ja kulgurite toimetamiseks. Ka määramatusse tulevikku planeeritud mehitatud marsilennud stardivad kindlasti paar kuud enne mõnd suuremat Marsi vastasseisu. Seekord kasutasid seda ära kolm missiooni, mille lõplikuks sihtmärgiks Marss küll pole. Nendeks oli oktoobris startinud NASA Europa Clipper ja Psyche ning Euroopa Kosmoseagentuuri Hera missioon. Kõigi kolme eesmärgiks on Marsiga lähedalt kohtuda, et veidikene selle orbitaalkiirust varastades endale suuremat hoogu koguda.
Europa Clipper suundub tänu Marsile lõpuks Jupiteri juurde uurima selle
enigmaatilist jääkuud
Europat. Psyche sihtmärgiks
on samanimeline raud-nikkel asteroid ning Hera läheb vaatama asteroidipaari
Didymos-Dimorphos, millest viimasega põrgatati 2022. aasta sügisel missioon nimega DART. Kokkupõrge, mille mõtteks oli esmakordselt meelega muuta teise
taevakeha trajetoori, jättis
endast maha värske
kraatri, mille sisemust tahaksid kõik planeediteadlased hirmasti lähemalt näha.
kolmapäev, 15. jaanuar 2025
Komeet C/2024 G3 ja Päike
Paari päeva eest NASA kosmosemissioon SOHO* poolt Päikese suunas tehtud fotod näitavad, kuidas komeet C/2024 G3 (ATLAS) läbis oma periheeli ehk Päikesele lähimat punki ning selle saba laiali laotus. Sellel hetkel oli selle näiv heledus suurim. Kui tavaliselt on peamiselt jäädest koosneva ja seega aurustuva komeedi gaasiline ioonsaba Päikesest alati eemale suunatud, kipuvad sellest väljasulavad raskemad osakesed (tolm) äkilise pööramise ja pideva valgusrõhu tulemusel maha jääma. Tulemuseks on kaunis lehvik, mille ulatus on sadu tuhandeid ja miljoneid kilomeetreid.
SOHO mitmetest kanalitest kokku pandud võlts-värvifoto. Töötlus: Nirmal Paul
Marsi varjutamine 2025
Eilne foto Kuust ja planeet Marsist nähtuna Ameerika Ühendriikidest Chicago lähistelt. Planeet Marsi varjutamist Kuu poolt ehk olukorda, kus esimene liigub teisele umbes tunniks ette, oli näha Põhja-Ameerikast ja Lääne-Aafrikast. Eriline oli see kahel põhjusel. Esiteks oli Kuu sellel ajal "täis" ning teiseks asus Marss sellel hetkel Maaga peaaegu vastasseisus ehk kahe planeedi omavaheline kaugus oli üle pika aja väikseim. Marsi vastasseis jõuab kätte homme, sellest aga lähemalt juba hiljem.
Marsituules kõikuv hein
Mis juhtub kui ühendada teadus ja kunst. All on näha USA kunstniku David Boweni kineetilist taiest, kus maised rohukõrred on ühendatud 126 pisikese mootoriga, mis suudavad neid liigutada otsekui kõiguks need tuules. Andmed, mille põhjal need liiguvad, pärinevad aga NASA marsikulgur Perseverance sensoritelt, mis Marsil puhuvat tuule tugevust ja suunda pidevalt mõõdavad ning Maale edastavad. Tänu sellele saame me teisel planeedil puhuvat tuult sõna otseses mõttes näha. Kuna Marsi atmosfäär on võrreldes Maa omaga väga hõre (tihedus vaid kusagil 2% maisest) on rohukõrte liikumist oluliselt võimendatud. Marsil suudaks isegi meetreid sekundis puhuv tuul neid vaid vaevu liigutada.
Marsikulgur Perseverance tuulesensorid. Esimene foto on tehtud maises laboris, teine juba Marsil. |
teisipäev, 14. jaanuar 2025
Keeniasse kukkus teadmata päritoluga rõngas
Kaks nädalat tagasi, aasta eelviimasel päeval, olevat Keenia pealinnast 115 kilomeetri kaugusel asuva Makueni maakonna elanikud kuulnud tugevat vihinat, millele järgnes kõva pauk. Asja uurima läinud inimesed leidsid metsa alt väidetavalt kuumusest veel punaselt helendava metallist rõnga, millel läbimõõt umbes 2,5 meetrit ja massi ligi pool tonni. Nüüdseks on rõngas viidud Keenia Kosmoseagentuuri poolt laborisse uurimisele.