Tunguusi katastroof ajaloos

Täna, 30. juunil, 117 aastat tagasi toimus Venemaal Podkamennaja Tunguska jõe lähedal dokumenteeritud ajaloo võimsaim kosmosest pärit keha põhjustatud plahvatus, mida tuntakse laiemalt Tunguusi sündmuse või Tunguusi katastroofina.

Plahvatus, mis leidis aset hommikul kella seitsme ajal, oli piisavalt võimas, et see paiskas maha ja süütas põlema kusagil 80 miljonit puud üle 2000 ruutkilomeetrisel alal. Plahvatus olevat isegi sadade kilomeetrite kaugusel lõhkunud aknaklaase ja paisanud inimesi jalust. Seda olevat kuulda olnud tuhande kilomeetri kaugusele ning sellele järgneval nädalal tunnistati Euroopast tavatult sädelevaid päikeseloojanguid.

1929. aasta foto maha paisatud ja sõestunud metsast.

1929. aasta foto maha paisatud ja sõestunud metsast.

1929. aasta foto maha paisatud ja söestunud metsast. Foto on tehtud plahvatuse keskmes, kus puutüved olid veel püsti, aga oksad nendelt rebitud. Selle põhjal saab järeldada, et plahvatus toimus nende kohal.

Sündmuspaika alles 19 aastat hiljem külastanud ja kõige põhjalikumalt uurinud vene teadlane Leonid Kulik kuulas pealtnägijate tunnistusi, kaardistas lamapuitu ning üritas mitme ekspeditsiooni käigus selle epitsentrist leida meteoriitset ainet. Seda kõike ilma tulemusteta. Piirkonnast pole siiani leitud isegi mitte kõige pisemat meteoriiti.

Tunguusi katastroofi põhjusena on välja pakutud üle saja hüpoteesi, millest enamik suuremat kriitikat ei kannata ja tõestust pole neist otseselt ükski leidnud. Kuid neist võib olla kõige tõenäolisem on, et maapinnast 5-10 kilomeetri kõrgusel plahvatas atmosfääri sisenenud ja kusagil kümmekond kilomeetrit sekundis liikunud 50-60 meetrine asteroid või komeedikild. Plahvatuse võimsuseks on pakutud kusagil neli megatonni, ehk 250 Hiroshimale heidetud tuumapommi. Põhjus, miks Kulik ega teised teadlased ei ole piirkonnast leidnud meteoriitset ainet, arvatakse olevat seotud sealse soise pinnasega ja plahvatuse tugevusega, mille käigus asteroid/komeet sisuliselt aurustus/pulbristus.

Kusjuures söestunud lamapuitu leiab piirkonnast veel tänaseni.

Plahvatuse käigus maha paiskunud metsa kaart. Puutüved olid plahvatuse keskmest eemale suunatud.