Tänane suvine Päike ja paar selle suurimat päikeseplekigruppi läbi teleskoobi. Paraku tegi Kanada metsatulekahjudest Euroopa kohale jõudnud suits vaate veits hägusemaks kui muidu.
Päikeseplekid on piirkonnad Päikese pulbitseval fotosfääril ehk nähtaval pinnal, mille normaalne tsirkulatsioon on krussis magnetväljade poolt rikutud. Selle tulemusel on nad ümbritsevast kusagil tuhakond kraadi madalama temperatuuriga. Et madalamal temperatuuril aine kiirgab vähem valgust, paistavad nad läbi päikesefiltri peaaegu mustad. Päikeseplekke on Päikesel seda rohkem mida lähemal on Päike oma umbes 11-aastase aktiivsustsükli tipule. Hetkel on ta veel üsna tipus. Neist samadest plekkidest plahvatavad vahel välja loited, milles sisalduv materjal püütakse Maa magnetvälja poolt kinni ning mis põhjustavad lõpuks ka meil vahel nähtavaid virmalisi ja niinimetatud magnettorme.
 |
| Baader Astrosolar ASTF-240, Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ASI071MC pro, Sharpcap, Autostakkert, Registax, PS. |
 |
| Päikeseplekkide grupp 4100. Baader Astrosolar ASTF-240, Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ASI678MC pro, Sharpcap, Autostakkert, Registax, PS. |
 |
| Päikeseplekkide grupp 4099, mille suurus on võrreldav planeet Maaga. Baader Astrosolar ASTF-240, Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ASI678MC pro, Sharpcap, Autostakkert, Registax, PS. |
Päikesel, selle aktiivsusel ja selle meie poole vaatava külje päikeseplekkidel saab reaalajas silma peal hoida siin: https://www.spaceweatherlive.com/en/solar-activity.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar