Avastatud on uus kääbusplaneedi kandidaat 2017 OF201

Päikesesüsteemi servaaladelt on avastatud järjekordne kääbusplaneet või tehniliselt kääbusplaneedi kandidaat, mille orbiidi orientatsioon heidab kahtlust pikka aega ringi veeretatud ideele üheksandast planeedist (varasemalt ka planeet X). Eeldatavasti kusagil 700 kilomeetrise läbimõõduga objekt, mis kannab hetkel tähist 2017 OF201, avastati analüüsides 2011-2018 tehtud ja arhiveeritud teleskoobijäädvustusi. Kokku 19 jäädvustuselt oli näha kauget tähega sarnanevat objekti, mis näis aastast-aastasse joonistavat kinnistähtede suhtes pisikesi nihkuvaid silmuseid - miski, mida Päikesessüsteemi äärealadel aeglaselt liikuv objekt Päikese ümber tiirlevalt Maalt vaadates tegevat näib.

Kaks kujutist kinnistähtede suhtes nihkuvast objektist 2017 OF201. Fotod on tehtud Hawaiil asuva 3,5 meetrise Kanada-Prantsuse-Hawaii teleskoobiga 2011. aasta augustis.

Seda nihkumise tempot ja suunda mõõtes selgus, et 2017 OF201 orbiit ümber Päikese on väga tugevalt elliptiline ehk väljavenitatud kujuga. Lähimas punktis ehk periheelis peaks see Päikest asuma umbes 45 korda kaugemal kui Maa, kaugemas ehk afeelis aga lausa 1600 korda kaugemal. Maa-Päikese vahemaa on ümmarguselt 150 miljonit kilomeetrit (astronoomias tuntakse seda vahemaad astronoomilise ühiku - AÜ nime all) ning kilomeetritesse teisendades tiirleb vastavastatud kääbusplaneet Päikesest 6,7 kuni 240 miljardi kilomeetri kaugusel. See viimane arv on umbes 2,4 protsenti valgusaastast. Hetkel on selle kauguseks Päikesest umbes 90 astronoomilist ühikut ning ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub sellel umbes 24 tuhat aastat. Et Päikesest kaugemal, kus see peab ka aeglasemalt liikuma, veedab taoline objekt oluliselt kauem aega kui lähemal, on selle avastamise võimalikkuse perioodiks pakutud vaid umbes 240 aastast "akent". See tähendab, et puhtalt tõenäosuslikult leidub võrreldavas mõõdus ja orbiidiga objekte kaugetel Neptuuni-tagustel maadel ilmselt vähemalt sadakond veel.

Vaatlused on sobitatud graafikule, mis kujutab objekti näivat liikumist Maalt vaadates. Iga silmus tekib Maa ühest tiirust ümber Päikese. Silmuste nihkumine tuleneb objekti enda liikumisest oma orbiidil.

Kõik 19 kujutist objektist 2017 OF201. Need on tehtud aastatel 2011-2018 kahe teleskoobiga.

Kuigi taoliseid tugevalt loperguste ja äärmuses väga kaugele ulatuvate orbiitidega kääbusplaneete on avastatud ka varem, on suurema osa nende orbiitide asetus Päikesesüsteemis olnud huvitaval kombel "kaldu" ühele poole. Selle illustreerimiseks tasub uurida allolevat joonist. Taolise eelistatud orientatsioonisuuna seletamiseks on juba aastakümneid kaalutud hüpoteesi Päikesest sadade astronoomiliste ühikute kaugusel asuvast seniavastamata üheksandast planeedist (eelnevalt tuntud kui ka planeet X*), mille mass ületab Maad mitmekordselt ning mis oma gravitatsiooniga kaugete kääbusplaneetide orbiite ühele poole lükkab. Aeg-ajal ikka ilmub uudiseid, et see planeet on viimaks avastatud, kuid põhjalikku kriitikat pole need väidetavad avastused veel üle elanud**.

2017 OF201 teeb hüpoteetilise üheksanda planeedi kontekstis eriliseks selle orbiidi suund, mis on võrreldes teiste avastatud kääbusplaneetidega sisuliselt vastassuunaline. Selle avastajad on näiteks väitnud, et juhul kui üheksas planeet eksisteerib ning see asub hetkel välja pakutud orbiidil, siis peaks 2017 OF201 olema süsteemist kusagil 100 miljoni aastaga välja visatud. Ehk siis kuigi avastatud kääbusplaneedi orbiit otseselt ei välista üheksanda planeedi olemasolu (millegi mitte-eksisteerimist on praktiliselt võimatu tõestada), nõrgestab see kindlasti mingil määral hüpoteesi algpõhjusi. Selle aasta juulis peaks Tšiilis tööd alustama kauaehitatud ja -oodatud Vera Rubini ovservatoorium, mis koosneb 8,4 meetrisest väga laia vaateväljaga teleskoobist ning maailma suurimast (3,2 gigapikslisest) kaamerast. Observatoorium peaks kõigi eelduste kohaselt olema piisavalt võimekas, et avastada Päikesesüsteemi äärealadelt hulgaliselt kääbusplaneete ja muid objekte. Võib olla saab lõpuks selgust ka üheksanda planeedi küsimus.

Erinevate seniavastatud kääbusplaneetide (Neptuuni taguste objektide) trajektoorid koos vastavastatud objekti 2017 OF201 orbiidiga (punasega). Mustaga on kujutatud hüpoteetilise üheksanda planeedi orbiit. Kui eelnevalt on taoliste objektide orbiidid üheksanda planeedi graviatsioonilist mõju justkui demonstreerinud, siis 2017 OF201 seda ei tee.

Suurimate niinimetatud Neptuuni-taguste objektide (inglise keeles Trans-Neptunian objects - TNO) suuruste võrdlus.

Kuna 2017 OF201 paistab oma kauguse ja mõõtmete tõttu isegi maailma suurimates teleskoopides lihtsalt täpina, on raske öelda, milline see välja näeb. Seniste vaatluste põhjal on leitud, et see peegeldab rohkem pikemaid lainepikkusi. Teisisõnu peaks see olema kergelt punakas. Umbes 700 kilomeetrine läbimõõt peaks selle tegema ka enam-vähem ümaraks. Liikudes külmas ja pimedas ruumis on see peaaegu kindlasti väga jäine keha.

Tuntumateks hetkel avastatud ja mõnel juhul ka ametlikult kinnitatud kääbusplaneetideks Päikesesüsteemis on Ceres (asub Marsi ja Jupiteri vahel asteroidide vöös), Pluuto, Quaoar, Sedna, Orcus, Haumea, Eris, Makemake, Gonggong ja Salacia. Lisaks arvatakse, et Neptuuni kuu Triton on oma eksistentsi alustanud ilmselt kääbusplaneedina, mis Neptuuni poolt mingil hetkel orbidiidile püüti.

*siis kui planeetide hulka kuulus veel Pluuto, oli hüpoteetilise planeedi nimeks planeet X ehk kümnes planeet. Peale Pluuto klassifitseerimist kääbusplaneediks 2006. aastal, sai sellest üheksas planeet.

**teatud ringkondades samastatakse üheksandat planeeti ka müütilise Niribuga, mis pidanuks 2012. aastal maailma lõpetama. Väited Niribu olemasolu kohta pärinevad teatud tegelaste kirjutisest, mis omakorda põhinevad kergelt öeldes meelevaldsetel Sumeri müütide tõlgendustel.